Palun valige kuni kolm kursusekaaslast, kelle kommentaarid aitasid teid õppimises kõige rohkem: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSde4Wm1vEwWM9Np–MGlbLZ31T4jaDH2s1ca-GXvisVzBgg4Q/viewform?usp=sf_link
Ootused rühmatöödele 2022
Lubasin panna kokku täpsema postituse ootustega rühmatöödele. Rühmatöö peamised tüübid on järgmised:
- õpihaldussüsteemil põhineva õpikeskkonna kavandamine;
- veeb 2.0 vahenditel põhineva hajutatud arhitektuuriga õpikeskkonna kavandamine;
- nutiseadmetel ja äppidel põhineva õpikeskkonna kavandamine.
Ootame, et rühmatöö kokkuvõte on esitatud blogipostitusena ühe rühmaliikme blogis ja sisaldab järgmiseid osasid:
- probleemi tutvustus;
- sihtgrupi analüüs;
- vahendite võrdlus ja valik;
- õpikeskkonna skeem;
- õpikeskkonna prototüüp.
Probleemi tutvustus võib olla esitatud lühidalt tekstina. Probleem võib tulla kas kitsalt teie isiklikust vajadusest või põhineda mõnel varasematel uuringutel. Võimaluse korral võite viidata probleemi aktuaalsust kinnitavatele allikatele.
Sihtgrupi analüüsi võib esitada lühidalt tekstina või koostada õpikeskkonna peamiseid kasutajaid kirjeldavad persoonad. Kui esitate sihtgrupi analüüsi persoonadena, siis pidage silmas seda, et persoona kõige olulisemaks osaks on tema eesmärgid seoses kavandatava õpikeskkonnaga. Persoona isiku kirjeldus on neid toetav osa, mis aitab jätta mulje persoonast kui reaalsest inimesest.
Vahendite võrdluse all mõtlen ma nende tarkvararakenduste võrdlust, mille vahel te oma õpikeskkonna konkreetse funktsionaalsuse teostamiseks valiku tegite. Sõltuvalt rühmatöö lahendusest võib see tähendada võrdlust erinevate õpihaldussüsteemide vahel, võrdlust ühe kindla õpihaldussüsteemi erinevate funktsionaalsuste vahel või võrdlust erinevate veeb 2.0 rakenduste ning nendega seotud äppide vahel. Lihtsamal juhul võib vahendite võrdluse esitada nii, et iga vahendi kohta on välja toodud lühitutvustus ning plussid-miinused teie konteksti silmas pidades. Keerukamal juhul on võrlduse jaoks välja töötatud kõige võrreldavate rakenduste jaoks ühtsed võrdluskriteeriumid ning võrdluse tulemus esitatakse näiteks tabelina. Oluline on see, et vahendite valik õpikeskkonna jaoks ei põhineks esmamuljel, vaid oleks selgelt põhjendatud.
Õpikeskkonna skeemi juures ootan ma skeemi, mis näitab, millistest vahenditest õpikeskkond koosneb ning kuidas need vahendi omavahel seotud on (lingid, RSS vood, vistutamine, ühtse märksõna kasutamine, jne). Selline skeem aitab paremini mõista erinevatel Veeb 2.0 rakendustel põhinevate avatud ja hajutatud õpikeskkondade ülesehitust. Vaadake näiteks meie kursuse õpikeskkonna skeemi 2016. aastast.

Õpikeskkonna prototüübi all mõtlen ma seda, et te olete üles seadnud õpikeskkonna jaoks valitud vahendid ning loonud sinna oma õpiprojekti või kursuse struktuuri ilma õppematerjalide vms töömahuka sisuta. Näiteks õpihaldussüsteemis toimuva kursuse puhul peaks olema sisestatud kursuse info, ajakava, loodud õppematerjalide kaustad teemade kaupa jne. Kui õpiprojektis või kursusel kasutatakse mingeid sotsiaalmeedia vahendeid, siis peaks olema loodud vajalikud kontod, grupid vms nendesse vahenditesse. Kui õpiprojekti või kursusega seotud sisu koondatakse mingi märksõna abil, siis peaks olema avaldatud vähemalt üks objekt selle märksõnaga, et oleks võimalik kursuse märksõna lehele linkida (näiteks meie kursuse märksõna leht SlideShares: https://www.slideshare.net/tag/opikeskkonnad).
Juhul kui teete rühmatöö tutvustuseks esitlusslaidid, siis palun linkige need ka blogipostituse sisse. Lisage blogipostitusse ka üks lõik rühmaliikmete ning nendevahelise tööjaotuse kohta. Linkige oma blogipostitus sellele postitusele, et saaksime teie rühmatööd kätte.
Osadelt rühmadelt palume tutvustust reedel 16.12 toimuval haridustehnoloogia projektide tutvustuspäeval. Kõik rühmad esitlevad oma rühmatöid laupäeval 17.12 viimases kontakttunnis. Arvestame siis iga rühma tulemuste tutvustuseks 10 minutit, millele järgnevad kursuslaste küsimused ja meiepoolne tagasiside.
Valikteema: personaliseeritud õpe
Neljas teema, mille välja pakume on käsitleb personaliseeritud õppe temaatikat. Haridus- ja Noorteameti juhtimisel valminud tehnoloogia kompass kirjeldab: “Personaliseeritud õpe on õpetamise viis, kus õppimistegevused lähtuvad õppija vajadustest, huvidest ja võimetest ning kus õpieesmärgid on sageli ka õppija enda seatud.”
Esimene artikkel mida soovitan lugeda käsitleb tehnoloogia rakendamist personaliseeritud õppe korraldamisel majanduslikult madalatasemega riikides. Major jt (2021) keskenduvad põhikooliealiste laste tehnoloogia kasutamise võimaluste uurimisele, et mõista kas ja kuidas õpitehnoloogiad toetavad õppijaid õpieesmärkide seadmisel ning teisalt õpetajaid tagasiside andmisel.
Teine artikkel on tänaseks juba üheksa aastat tagasi avaldatud, kus Brain jt (2013) kirjeldavad seniseid personaliseeritud õppega seotud kogemusi ja samas kirjeldavad nö tuleviku personaliseeritud õpet ja võimalusi. Seda artiklit soovitangi lugeda ja analüüsida põhimõttega, et nende kirjeldatud tulevik peaks olema meie tänane reaalsus. Kui palju sellest artiklit on täna asjakohane, mis vajab siiani arendamist ja mis on ebarealistlik.
Viimane artikkel analüüsib personaliseeritud õppe toetamise võimalusi läbi õpianalüütika lahenduste, et disainida personaliseeritud ja õppijale kohanduvaid õpiradu. Mavroudi jt (2018) kirjeldavad esmalt õpianalüütika põhimõtteid ja võimalusi tehnoloogiarikkas keskkonnas ja uurivad seda läbi õppijakeskse pedagoogilise lähenemise.
Viited
Major, L., Francis, G. A., & Tsapali, M. (2021). The effectiveness of technology-supported personalised learning in low- and middle-income countries: A meta-analysis. British Journal of Educational Technology, 52, 1935– 1964. https://doi.org/10.1111/bjet.13116
Prain, V., Cox, P., Deed, C., Dorman, J., Edwards, D., Farrelly, C., Keeffe, M., Lovejoy, V., Mow, L., Sellings, P., Waldrip, B. and Yager, Z. (2013), Personalised learning: lessons to be learnt. Br Educ Res J, 39: 654-676. https://doi.org/10.1080/01411926.2012.669747
Mavroudi, A., Giannakos, M., & Krogstie, J. (2018) Supporting adaptive learning pathways through the use of learning analytics: developments, challenges and future opportunities, Interactive Learning Environments, 26:2, 206-220, DOI: 10.1080/10494820.2017.1292531
Valikteema: digipädevus
Kolmas valikteema sellel aastal on digipädevus, kus käsitleme selle kursuse raames õpetaja digipäevuse mõistmise ja hindamise teemasid. Digipädevus on Eesti hariduses keskseks mõisteks, kui kirjeldatakse õpetaja suutlikust ja valmisolekut rakendata tehnoloogilisi lahendusi pedagoogiliselt ja metoodiliselt selliselt, et see toetab õppija erinevaid õpivajadusi.
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kirjeldas digipädevust, kui valmisolekut kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes.
Euroopa tasandil (sh poliitikakujundamise dokumentides) defineeritakse digipädevust, kui suutlikkust rakendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) enesekindlalt, kriitiliselt ja loominguliselt oma tööga, töövalmidusega, õppimisega, meelelahutusega ja ühiskonda kaasatusega seonduvate eesmärkide täitmiseks (Ala-Mutka et al., 2008)
Selleks, et haridusmaastikul oleks ühine arusaam digipädevuse mõistest, konseptsioonist ning reguleerivatest dokumentidest on Haridus-ja Teadusministeeriumi poolt kokku pandud digipädevuse rakkerühm, mis töötab Haridus-ja Noorteameti juures. Koostöös Harnoga oleme kaardistanud erinevate riikide ja Euroopa Komisjoni algatusi digipädevuste hindamiseks. Ülevaadet erinevatest instrumentidest saab lugeda siin:https://digipadevus.ee/digipadevus-maailmas/
Lisaks on veebilehel kaardistus nii õpetaja, kui õppija digipädevuse ning hindamiskriteeriumid vastavalt Euroopa Komisjoni DigCompEdu ja DigComp raamistikele.
Õpetajate digipädevuse Euroopa raamistik DigCompEdu toob välja, et digitehnoloogiad on muutnud seda, kuidas me suhtleme, töötame, veedame vaba aega, korraldame oma igapäevaseid tegevusi ning mis kõige olulisem, kuidas me jõuame allikate ja teadmisteni (Redecker & Punie, 2017: 12) Õppijate ettevalmistamine eluks, mis on igapäevaselt seotud digitehnoloogiatega, seab suure väljakutse muuhulgas ka Eesti õpetajatele, kelle ülesandeks on arendada digipädevust oma ainetundidesse lõimituna koos ülejäänud riiklikes õppekavades kehtestatud üldpädevustega (Põhikooli riiklik õppekava, 2018; Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2018). Ometi selgus TALISe (The Teaching and Learning International Survey) uuringust (Taimalu, Uibu, Luik & Leijen, 2019: 77), mille fookuses on õppijate õppimist mõjutavad aspektid, et ainult alla kolmandiku õpetajatest tunneb, et on piisavalt pädevad IKT-vahendite kasutamiseks õpetamisel (29,7%).
Samuti selgub TALISe uuringust (Taimalu et al., 2019: 59), et Eestis kasutavad digivahendeid pigem õpetajad ning lasevad neid vähem kasutada õppijatel: “Alla poole (45,6%) Eesti õpetajatest on lasknud õpilastel kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat tunnis või projektides. See näitaja on oluliselt väiksem nii OECD riikide keskmisest (52,7%) kui ka TALIS uuringus osalenud riikide keskmisest tulemusest (51,3%).”
Distantsõpppe perioodi jooksul läbiviidud uuringutest selgus aga reaalsus, et Eesti õpetaja ei tea tegelikult, mis on üldse digipädevus ning milline on tema roll enda ja õppija digipädevuse arendamisel.
Seega artiklite analüüsimisel palun teil mõelda, millised on teie arvates digipädevusega seotud kitsaskohad Eesti hariduses täna. Kõik artiklid on kättesaadavad Drives.
Viited
Carretero, S., Vuorikari, R. ja Punie, Y. (2017). DigComp 2.1: The Digital Competence Framework for Citizens with eight proficiency levels and examples of use, EUR 28558 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2017, doi:10.2760/38842
Gümnaasiumi Riiklik õppekava. (2018). RT I, 14.02.2018, 9. Vaadatud 09.11.2021 https://www.riigiteataja.ee/akt/114022018009
Põhikooli riiklik õppekava. (2018). RT I, 14.02.2018, 8. Vaadatud 09.11. 2021 https://www.riigiteataja.ee/akt/114022018008
Taimalu, M., Uibu, K., Luk, P. ja Leijen, Ä. (2019). Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused: 1. osa. Haridus- ja Teadusministeerium, Sihtasutus Innove
Valikteema: e-portfooliod
Teiseks minu poolt välja pakutavaks valikteemaks on e-portfooliod. Ma soovin, et me võtaks instituudis senisest enam õppetöös kasutusele portfooliopõhise hindmise. Seetõttu katsetasime me eelmisel aastal e-portfoolio rakendusvõimalusi erinevatel kursustel. Kokkuvõte meie katsetustest on esitatud aruandes “Õppija e-portfoolio kontseptsioon ja rakendusstsenaariumid“.
Üldistest e-portfooliot olemust tutvustavatest artiklitest valisin ma teie jaoks välja Jenson ja Treuer (2014). Selle autorid defineerivad e-portfoolio viie õpitegevuse kaudu: kogumine, enesejuhtimine, refleksioon, seoste loomine ja koostöö. Teiseks soovitatud artikliks on värske uuring (Song, 2021) selle kohta, kuidas õppijad e-portfooliot tajuvad.
Tehnilise poole pealt olen ma seni e-portfoolio jaoks kasutanud eelõige ajaveebe ning seetõttu keskendub kolmas valitud lugemismaterjalidest just ajaveebide kasutamisele kunstiportfoolio jaoks (Lu, 2007). Avatud lähtekoodiga täisfunktsionaalsetest e-portfoolio platvormidest on kõige tuntum Mahara, kuid viimasel ajal on edasi arenenud ka Karuta portfoolio. Õpihaldussüsteemidest on e-portfoolio loomine kohe sisse ehitatud Canvases (vt juhend), Moodle’i puhul on vajalik Exabis ePortfolio lisamoodul.
Viited:
Jenson, J. D., & Treuer, P. (2014). Defining the E-Portfolio: What It Is and Why It Matters. Change: The Magazine of Higher Learning, 46(2), 50–57. https://doi.org/10.1080/00091383.2014.897192
Lu, P.-C. (2007). The Integration of Blog Platform and E-portfolio in Art Assessment. The International Journal of Arts Education, 5(2), 154–185.
Song, B. K. (2021). E-portfolio implementation: Examining learners’ perception of usefulness, self-directed learning process and value of learning. Australasian Journal of Educational Technology, 37(1), 68–81. https://doi.org/10.14742/ajet.6126
Esimene artikkel on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu kaudu, teisest on veebis avalik koopia (PDF) ja kolmas artikkel on ajakirja kodulehel avalik. Panin kõik kolm ka meie Google Drive kausta.
Valikteema: avatud haridus
Avatud haridus on üks valikteemadest, mida sellel kursusel teie jaoks välja pakume. Minu jaoks isiklikult on tegemist väga südamelähedase teemaga, millega olen erinevatest vaatenurkadest tegelenud üle 15 aasta. Mu 2016. aastal kaitstud doktoritöö keskendus avatud haridust toetavate veebirakenduste disainile. Kompaktse ülevaate avatud hariduse liikumise väljakujunemisest, avatud õppematerjalidest ning erinevatest avatud hariduse praktikatest annab mu doktoritöö teoreetilise raamistiku avatud hariduse alapeatükk (Põldoja, 2016, lk 24–34) ning eelmisel kohtumisel näidatud slaidid.
Teadusartiklitest pakun ma teile tutvumiseks neli artiklit avatud hariduse kohta. Mishra (2017) annab sarnaselt minu doktoritöö teoreetilise raamistikuga laia ülevaate avatud õppematerjalide liikumisest. Üks avatud hariduse liikumise peamisi eestvedajaid on David Wiley, kelle poolt on mul välja valitud kaks artiklit. Wiley (2015) esitab kriitilise seisukoha avatud massikursuste (MOOC) peavoolu kohta, mida esindavad sellised suured MOOC-platvormid nagu Coursera. Wiley ja Hilton (2018) defineerivad oma artiklis avatud pedagoogika mõiste avatud sisu loomise kaudu kursusel. Ühe olulise ideena kritiseerivad nad tüüpilisi “äravisatavaid” ülesandeid ning pakuvad nende alternatiivina välja “taaskasutatavad” ülesanded. Viimase artiklina pakume välja minu ja Mardi artikli avatud õppematerjalidest ja avatud haridusest Eestis (Põldoja & Laanpere, 2020).
Viited:
Mishra, S. (2017). Open educational resources: removing barriers from within. Distance Education, 38(3), 369–380. https://doi.org/10.1080/01587919.2017.1369350
Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, Dejian Liu, Ahmed Tlili, Yuan Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3
Wiley, D. (2015). The MOOC Misstep and the Open Education Infrastructure. C. J. Bonk, M. M. Lee, T. C. Reeves, & T. H. Reynolds (toim.), MOOCs and Open Education Around the World (lk 3–11). Routledge.
Wiley, D., & Hilton, J. L. (2018). Defining OER-Enabled Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 19(4), 133–147. https://doi.org/10.19173/irrodl.v19i4.3601
Esimene ja viimane artikkel on avalikud. Teine ja kolmas artikkel on kättesaadavad meie kursuse Google Drive kaustast.
05.11 loenguslaidid
Eelmise laupäeva kohtumise loenguslaidid on nüüd SlideShares. Valikteemasid tutvustavad loenguslaidid lisame valikteemade postituste sisse.
Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardid:
Õpikeskkondade disain:
Neljas teema: võrgustatud õpe
Neljandas teemas tuleme meie kursuse nimetuses oleva ühe põhimõiste võrgustatud õpe (ingl networked learning) juurde. Sellisel kujul on see teema siin kursusel esmakordselt. Minu silmis võtab võrgustatud õppe mõiste kõige paremini kokku selle, millist õppimist me saavutada soovime. e-õpe ja digiõpe on mõistetena selgelt vahendite poole kaldu. Haridustehnoloogia ja ingliskeelne mõiste Technology-Enhanced Learning (TEL, eesti keeles tõlgitud kui tehnoloogiapõhine õpe või tehnoloogiliselt rikastatud õpe) sisaldavad mõlemat poolt, kuid nendes kogukondades on tunda mõningast eristumist tehnoloogia ja pedagoogika fookusega teadlaste vahel (Devedzic, 2014).
Autorite kollektiiv Networked Learning Editorial Collective (2021) toob välja, et võrgustatud õpe tugineb kolmele sambale: inimestevahelised suhted, tehnoloogia ja koostöö ühiselt väärtustatud eesmärgi nimel. Seega võrgustatud õppe puhul ei tähenda võrk mitte ainult tehnoloogiat vaid ka võrgustikku õppijate vahel. Sarnase rõhuasetusega mõiste on näiteks soome keeles kasutusel olev verkko-oppiminen.
Esimesed ideed võrgustikus õppimisest pärinevad 1970-ndatest aastatest, kui Illich (1971) kirjutas learning webs ning Alexander et al. (1977) network of learning mõistest. 1990-ndatel võtsid Lave ja Wenger kasutusele praktikakogukondade (ingl communities of practice) mõiste kirjeldamaks füüsilises või virtuaalses keskkonna toimuvat võrgustikus õppimist (Lave & Wenger, 1991; Wenger, 1998). Pedagoogiliselt tugineb võrgustatud õppe kogukond sellistele lähenemistele nagu sotsiaalkonstruktivism (ingl social constructivism), tegevusteooria (ingl activity theory), arvutipõhine koostöine õppimine (ingl computer-supported collaborative learning), teadmusloome (ingl knowledge building) jmt. Võrgustatud õppega võib seostada ka konnektivismi (või ühenduvuspedagoogikat) (Siemens, 2005) ja algseid avatusel ning koostööl põhinevaid avatud massikursuseid (nn cMOOC kursused) (Rodriguez, 2013).
Viimasel paarikümnel aastal on võrgustatud õppe ümber kujunenud omaette teaduskogukond. Alates 1998. aastast toimub teaduskonverents Networked Learning Conference. Üks tuntumaid teaduskirjastusi Springer annab alates 2014. aastast välja raamatuseeriat Research in Networked Learning.
Hodgon ja McConnell (2019) toovad välja kaheksa põhimõtet, mis iseloomustavad võrgustatud õpet:
- Fookuses on õppimine, millest õppijad tunnevad selget kasu.
- Vastutus õppeprotsessi üle on jagatud kõigi võrgustikus osalejate vahel.
- Suhete loomiseks on võetud aega.
- Õppimine on kontektist sõltuv.
- Õppimine on toetatud koostöö ja rühmade poolt.
- Dialoog ja sotsiaalne suhtlus toetavad teadmusloomet, identiteeti ja õppimist.
- Kriitiline refleksioon on oluline osa õppeprotsessist.
- Suunaja roll õpivõrgustikus on oluline.
Need on põhimõtted, millest ma ka enda kursuste kavandamisel püüan lähtuda, kuigi nende täpne järgimine võtab rohkem ajaressurssi kui sageli on võimalik kursusele pühendada.
Selle teemas valisin teile neli lugemiseks artiklit. Kõige vanemaks artikliks on Goodyear (2005), milles autor kirjeldab, kuidas disainimustreid saab kasutada võrgustatud õppe lahenduste kirjeldamiseks. Mina jõudsin võrgustatud õppe mõisteni just selle artikli kaudu ning disainimustrid on üks meetod, millest võiks hariduses õnnestunud lahenduste levitamisel kasu olla. Teiseks soovituseks on Couros (2010) raamatupeatükk, mis kirjeldab õpivõrgustiku väljakujunemise toetamist ühel cMOOC tüüpi kursusel. See artikkel seob hästi personaalsed õpikeskkonnad ja võrgustatud õppe. Kolmas ja neljas artikkel pakuvad värskema vaate võrgustatud õppele. Hodgon ja McConnell (2019) keskenduvad minu postituses eespool mainitud kaheksale võrgustatud õppe põhimõttele. Viimane artikkel on suurema autorite kollektiivi poolt (Networked Learning Editorial Collective, 2021), kes arutleb võrgustatud õppe rolli üle COVID-järgses hariduses ning pakub välja uuendatud võrgustatud õppe definitsiooni.
Goodyear, P. (2005). Educational design and networked learning: Patterns, pattern languages and design practice. Australasian Journal of Educational Technology, 21(1), 82–101. https://doi.org/10.14742/ajet.1344
Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). AU Press. https://www.aupress.ca/books/120177-emerging-technologies-in-distance-education/
Hodgson, V., & McConnell, D. (2019). Networked Learning and Postdigital Education. Postdigital Science and Education, 1(1), 43–64. https://doi.org/10.1007/s42438-018-0029-0
Networked Learning Editorial Collective. (2021). Networked Learning: Inviting Redefinition. Postdigital Science and Education, 3(2), 312–325. https://doi.org/10.1007/s42438-020-00167-8
Kolmas artikkel on kättesaadav TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu, ülejäänud on avalikud.
Teie ülesandeks on valida soovitatud artiklitest üks ning kirjutada loetu põhjal blogipostitus. See teema on eelmistest teoreetilisem, kuid peaks suunama teid mõtlema selle üle, millist õppimist me tahame kujundada. Milliseid mõtteid tekitas loetu teie enda senise kogemuse kohta õppijana ja õpetajana? Ootame taas teie postitusi umbes nädala jooksul, et teine nädal jääks aruteludeks.
Kasutatud allikad (nelja soovitatud artiklit ei korda siin):
Alexander, C., Ishikawa, S., & Silverstein, M. (1977). A Pattern Language: Towns, Buildings, Construction. Oxford University Press.
Devedzic, V. (2014). Technology Enhanced Learning – The Wild, the Innocent and the E Street Shuffle. V. Trajkovik, & A. Mishev (toim.), ICT Innovations 2013 (lk 1–15). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-319-01466-1_1
Illich, I. (1971). Deschooling Society. Harper & Row.
Lave, J., & Wenger, E. (1991). Situated Learning: Legitimate Peripheral Participation. Cambridge University Press.
Rodriguez, O. (2013). The concept of openness behind c and x-MOOCs (Massive Open Online Courses). Open Praxis, 5(1), 67–73. https://doi.org/10.5944/openpraxis.5.1.42
Siemens, G. (2005). Connectivism: A Learning Theory for the Digital Age. International Journal of Instructional Technology and Distance Learning, 2(1), 3–10. http://www.itdl.org/Journal/Jan_05/article01.htm
Wenger, E. (1998). Communities of Practice: Learning, Meaning, and Identity. Cambridge University Press.
Kokkuvõte õpilepingutest
Õpilepingute kokkuvõte tuleb jõuab teieni väikese hilinemisega.
Teemad mille vastu huvi tunnete keskendusid peamiselt õpikeskkondade mõistmisele, mis on kursuse kontekstist lähtuvalt igati asjakohane. Veidi vähem oli eesmärkides välja toodud võrgustatud õppe või õpivõrgustike teemat. Oma temaatilise huvi olid hästi avanud Alice, kes sidus aine sisu laiema õppimise ja õpetamise kvaliteediga, et kujundada õppijakeskset ja kaasavat õppimiskultuuri. Merje jaoks on oluline mõista millised õpikeskkonnad toetavad tema vajadusi. Aili kirjeldas aine sisu ja informaatika õpetaja õppe seosed. Siret tõi välja võrgustatud õppe teemad.
Eesmärkide kirjeldamisel kõlas läbi üldine huvi mõtestatult ning teadlikult valida ja rakendada erinevaid õpikekskondi oma töös ja õppetöös õppijatega. Aalo kirjeldas oma eesmärke läbi pädevuste arengu, kus peamine fookus on digipädevusel. Taneli õpileping peegeldab tema teadlikkust tehnoloogiast ja kuidas see on tema tugevus kursuse läbimisel.
Kombineerisin teie õpilepingutest head ideed ja tavad (strateegiad), mis võiksid toetada edukat kursuse läbimist aga teisalt ka õpinguid laiemalt. Marju tõi välja erinevate ainete seoste olulisuse, mis näitab laiemat mõistmist õppimise, kui terviku osas. Margit tõi välja, kui oluline on lugeda teaduskirjandust sh ka inglise keeles. Aili märkis ära tugivõrgustiku tähtsuse õpingute jooksul. Annely on väga põhjalikult kaardistanud enda strateegiad – soovitan kindlasti lugeda!
- Võtan rahulikult, süvenen teemasse, jätan endale aega mõtlemiseks ja aru saamiseks.
- Ma tulen loengusse puhanuna.
- Ma näen oma nädalakavas ette kodutööde tegemiseks piisava aja.
- Ma kuulan teisi ja loen nende postitusi.
- Õppida iseseisvalt ning luua seoseid õpitu ja oma töö vahel, samuti luua seoseid teistes õppeainetes õpituga.
Vahendid eesmärkide täitmiseks mõtestasid põnevalt Janar, Kaidi, Olesja, Karmo, Albina, Piret, Emma Loore, Maret:
- Erinevad õpikeskkonnad;
- Arvuti töövahendina;
- Kaastudengid ja vajadusel õppejõud;
- Internet;
- Raamatukogu;
- Õppekirjandus;
- Isiklik kursuse blogi;
- Märkmed, Google Keep, fotod;
- Vastutan selle eest, et hoian silma peal meie õpikeskkondadel (Drive, blogi, Moodle).
Hindamise juures oli selgelt näha seost eesmärkide täitmisega ning tulemuslikkuse hindamisega. Getter seostas kursuse eduka läbimise ka lõputöö teema leidmisega, mis peegeldab hästi süstemaatilist mõtlemist ja arusaamist õppekava teekonna osas. Maibritt analüüsis enda varasemaid õpikogemusi, mis aitas mõtestada strateegiaid ja hindamist kursuse edukaks läbimiseks. Virge tõi välja ka teiste õppijate toetamise läbi grupitööde, kus kõigil liikmetel on oma roll. Diana tõi välja, kuidas ajaveebi ehk e-portfoolio läbi oma õpiteekonna kaardistamine on osa hindamisest ja aitab hoida õpimotivatsiooni. Õppimise juures on tähtis ka “ahhaa” elamus ja Angelina tõi selle välja oma õpilepingus. Kerli õpileping väärib põhjalikumat lugemist, sest ta märgib ära kuidas õppimise juures ka vaimne- ja füüsiline heaolu säilitada.
Esile tõstan Kirsti õpilepingu, mis on põhjalik, sisukas ja võib ka öelda, et õpetlik. Soovitame kõigil lugeda!
Teine suurepärane ja põnev lugemine oli Kainari õpileping, kes kasutas teaduskirjandust, enda mõtete edasi andmiseks.
Kolmas teema: personaalsed ja avatud õpikeskkonnad
Viimase kahe nädala jooksul tutvusite te õpihaldussüsteemidega. Üks minu poolt pakutud artiklitest (Coates et al., 2005) võttis kriitilise vaate sellele, kuidas mõjutab õpihaldussüsteemide kasutamine õppimist ja õpetamist. Hea kokkuvõtte sellest artiklist tegi oma ajaveebis Kerli. Kolmandas teemas jõuamegi me personaalsete ja avatud õpikeskkondade juurde, mis on tekkinud vastusammuna õppimise seisukohalt kohati liiga jäikade õpihaldussüsteemide suhtes.
Traditsiooniliste suletud ning õppeasutusekesksete õpihaldussüsteemide kõrval võeti 2000-ndate keskel kaustusele veeb 2.0 ja sotsiaalmeedia vahenditel põhinevad avatud õpikeskkonnad ning sellega seoses hakati kasutama personaalse õpikeskkonna mõistet. Esimesed artiklid ajaveebide kasutamisest õppetöös pärinevad aastast 2003. Veeb 2.0 mõistest inspireerituna avaldas Stephen Downes 2005. aastal paljutsiteeritud artikli “E-learning 2.0”. Personaalsete õpikeskkondade mõiste tuli laiemalt kasutusele 2007 ning aastatel 2010–2014 toimus sellele teemale pühendatud The PLE Conference (neist viimane meie uurimisrühma poolt korraldatuna Tallinnas).
Viimastel aastatel on personaalsete õpikeskkondade mõiste pigem kasutuselt kõrvale jäänud, kuigi õppijakesksed lähenemised ning õppija poolt kontrollitavad sotsiaalmeedia vahenditel põhinevad avatud ja poolavatud õpikeskkonnad on endiselt kasutusel.
Sel korral ootame teilt mõlemat nii teoreetilist kui praktilist poolt ülesandest. Teoreetiliseks pooleks on ühe artikliga tutvumine ja selle põhjal postituse kirjutamine ning praktiliseks pooleks enda personaalse õpikeskkonna skeemi koostamine.
Nagu te selle kursuse ülesehitusest aru saate, on minu vaadet õpikeskkondadele mõjutanud olulisel määral just personaalsete õpikeskkondade lähenemine. Personaalse ja avatud õpikeskkondade teemal pakun teile valikuks viis artiklit.
Wilson et al. (2007) toovad oma artiklis välja kuus tunnust, mille poolest personaalsed õpikeskkonnad eristuvad õpihaldussüsteemidest. Johnson ja Liber (2008) on üks tõsisemaid teoreetilisi artikleid personaalsete õpikeskkondade teemal, kuid teistega võrreldes keerulisem lugemine. Väljataga ja Laanpere (2010) keskenduvad personaalsete õpikeskkondade pedagoogilisemale poolele ning õppija rollile. Mott (2010) on teistest artiklitest mõnevõrra tehnilisem ning pakub välja avatud õpivõrgustiku arhitektuuri. Viimane artikkel on teistest värskem (Torres Kompen et al., 2019) ning võtab kokku läbi mitmete aastate toimunud personaalsete õpikeskkondade katsetused.
Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://doi.org/10.20368/1971-8829/247
Johnson, M., & Liber, O. (2008). The Personal Learning Environment and the human condition: from theory to teaching practice. Interactive Learning Environments, 16(1), 3–15. https://doi.org/10.1080/10494820701772652
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. https://doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Mott, J. (2010). Envisioning the Post-LMS Era: The Open Learning Network. EDUCAUSE Quarterly, 33(1). https://er.educause.edu/articles/2010/3/envisioning-the-postlms-era-the-open-learning-network
Torres Kompen, R., Edirisingha, P., Canaleta, X., Alsina, M., & Monguet, J. M. (2019). Personal learning Environments based on Web 2.0 services in higher education. Telematics and Informatics, 38, 194–206. https://doi.org/10.1016/j.tele.2018.10.003
Praktilise poolena palun teil mõelda oma personaalse õpikeskkonna peale ning proovida seda skeemina visualiseerida. Inspiratsiooniks võite vaadata Scott Leslie poolt kogutud personaalse õpikeskkonna diagramme. Nagu te neist näidetest näete, ei ole personaalse õpikeskkonna visualiseerimiseks mingeid kindlaid reegleid. Ma ise olen varasematel aastatel proovinud visualiseerida selle kursuse õpikeskkonda ning oma personaalse õpikeskkonna mobiilirakenduste osa:
- IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud kursuse õpikeskkonna skeem (november 2016)
- Mobiilirakendused personaalse õpikeskkonna osana H.P. näitel (oktoober 2015)
Veebipõhistest joonistusvahenditest on minu soovitus selliste skeemide joonistamiseks kas mingi ideekaardi tarkvara (näiteks Coggle) või diagrams.net.
Jääme ootama teie mõtteid lugemistekstidest, kogemusi personaalsete õpikeskkondade ja veeb 2.0 vahenditega ning personaalsete õpikeskkondade skeeme. Tehke oma postitus umbes nädala jooksul, siis jääb veel aega arutelude jaoks.