Viimased ponnistused

IFI7052 kursus hakkab otsi kokku tõmbama. Siinkohal väike meenutus ka, kuidas antud aines arvestuseni jõuda.

  • Kirjalikud analüütilised ja reflekteerivad ajaveebi postitused nädala kaupa käsitletavate teemade kohta. Osalemine kõikidel ajaveebiseminaridel. Kui on nö põhjuseta (teavitamata meile) hilinetud rohkem kui kolme ajaveebipostituse esitamisega, ei pääse arvestuse sooritamisele ajaveebipostituste põhjal.
  • Grupitööna valminud õpikeskkonna kontseptuaalse disaini (stsenaariumite) esitamine valitud keskkonnas ja kaitsmine  kontaktpäeval.
  • Lisaks ootame teilt kokkuvõtvat, kuid samas põhjalikku ja analüüsivat reflektsiooni oma õpiprotsessist baseerudes õpilepingutele. Tähtaeg 4.12.

Reflektsioon peaks sisaldama tagasivaadet, näiteks missugused strateegiad töötasid, mis mitte ja miks; kuidas on õppimine muutunud võrreldes varasemate õpikogemustega, kuhu edasi liikuda jne.

Jõudu lõpetamiseks!

 

Rühmatööd – vahekokkuvõte stsenaariumidest

Ma tegin väikese kokkuvõtte rühmatööde hetkeseisust. Praegu on mul andmed 7 rühma/teema kohta. 6 kursuslast ei ole veel rühmatööga alustanud. Ma sõnastasin teie rühmatööde pealkirjad praegu ise selle põhjal, kuidas te oma ideed kirjeldasite. Kui te oma rühma blogile täpsema pealkirja panete, siis saan selle ka siin ära muuta.

Avastusõpet toetav õpikeskkond
Anneli, Kaja, Piret
http://konseptuaalnedisain.blogspot.com

Nutitelefonid algklassides
Liina, Meeri, Irena
http://opikeskkonnadiml.blogspot.com

Veebipõhine testimiskeskkond
Elo, Kersti
http://testividin.wordpress.com

Õpikeskkondade kursuse õpikeskkonna ümberdisain
Mari-Liis, Luisa, Tiina
http://opingudkokku.wordpress.com

Veebipõhise projektihaldustarkvara õpetamine
Diana, Stina, Urmas
http://ganttic.wikispaces.com

Fotoreflektsiooni vidin
Triinu, Veronika
http://triinupaasik.wordpress.com/2011/11/15/ruhmatoo-ideest-stsenaariumiteni/

Veebipõhise õpivahendi loomine
Kaarin
http://kaarinpeet.wordpress.com

Praegust seisu vaadates on mul tunne, et ei ole mõistlik järelejäänud 2 nädala jooksul prototüüpideni jõuda. Selle asemel tuleks stsenaariumid põhjalikumalt läbi töötada. Mõned tingimused, millele teie esialgsed stsenaariumid peaksid vastama:

  • Kõik stsenaariumid peaksid kirjeldama ühe keskkonna erinevaid kasutussituatsioone.
  • Igal stsenaariumil peaks olema pealkiri, mis võtab stsenaariumis toimuva tegevuse kokku.
  • Stsenaariumi järel peaks olema küsimused, mis aitaks lugejal tagasisidet anda.
  • Iga stsenaarium tuleks avaldada eraldi postitusena, et neid oleks parem kommenteerida.

Reaalsetes projektides teeme viime me stsenaariumide põhjal läbi disainisessioonid, kuhu kutsume sihtgruppi võimalikult hästi esindavad kasutajad. Meie disainisessioonides on enamasti olnud üks disainer ning 2…3 kasutajat. Disainisessiooni jaoks on välja trükitud stsenaariumid (igale kasutajale üks eksemplar, ilma küsimusteta) ning küsimused (disainerile). Kõigepealt loevad osalejad läbi esimese stsenaariumi ning seejärel toimub arutelu stsenaariumi põhjal. Kui osalejatel hakkab jutt jooksma, siis disainer enam väga täpselt küsimusi järgima ei pea. Oluline on see, et kõik saaks oma arvamuse välja öelda ning kõik küsimused saaks arutelus kaetud. 2-tunnise disainisessiooni käigus jõutakse niimoodi läbi arutada 3…4 stsenaariumit. Arutelu salvestatakse diktofoniga ning disainer teeb arutelu käigus märkmeid. Näitena võib vaadata disainisessiooni läbiviimise juhendit ning kokkuvõtet DigiMina projektist.

Teilt ma praegu piiratud aja tõttu mitme kasutajaga läbiviidud ning korralikult dokumenteeritud disainisessiooni ei oota. Küll aga palun ma, et te tutvuksite teiste rühmade stsenaariumidega, annaks neile tagasisidet ning küsiks täpsustavaid küsimusi.

Kui võimalik, siis võiksite te proovida küsida mõne kolleegi või õpilase arvamust oma rühma stsenaariumide kohta. Sel juhul tehke lühike kokkuvõttepostitus saadud tagasiside kohta.

Saadud tagasiside põhjal peaksite te:

  • koostama täpsustatud versioonid esialgsetest stsenaariumitest (pange need uute postitustena, mitte ärge muutke olemasolevaid);
  • koostama täiendavad stsenaariumid, kui tagasisidest selgub, et te olete mõne olulise kasutussituatsiooni välja jätnud;

Kui te oma projektiga niikaugele jõuate, siis on see selle kursuse rühmatööks piisav.

Kontaktpäev II

Sellel laupäeval 12.11. kell 14:00-18:00 toimub meil teine kontaktpäev. Kontaktpäeval on meil kavas järgmist:

  • Kursusega seotud küsimused/probleemid/ettepanekud
  • Vahekokkuvõte kodustest töödest, meenutusi arvestuse saamise kriteeriumitest
  • Õpilepingud – teine tagasivaade
  • Grupitööga seotud küsimused/probleemid: kas kõik on leidnud grupi? kes millisesse gruppi kuulub? mis on grupi teema? kas on küsimusi seoses grupitööga?
  • Ülevaade reflektsioonipostitustest – esile kerkinud küsimused, intrigeerivad diskussiooniteemad
  • Grupitöö – mõistekaart kursuse märksõnadest

Ettevalmistus kontaktpäevaks:

  • sirvi läbi kursusel käsitletud teemad ja kogu kokku tekkinud küsimused, sind huvitavad teemad, segaseks jäänud aspektid, millele tahad vastuseid, algatada diskussiooni või kuulda teiste arvamust;
  • võta kaasa hea ja jutukas tuju ning kõik muu, mis mugavaks ja mõnusaks pärastlõunaks vajalik.

Kohtumiseni laupäeval!


Tehnoloogiate ja standardite nädala kokkuvõte

Viimase individuaalse blogimisülesande juures pidite te tutvuma erinevate veeb 2.0 tehnoloogiatega. Minu eesmärk selle ülesande juures oli see, et te näeksite erinevate veeb 2.0 vahendite taga tehnoloogiaid, mille abil need töötavad. Erinevad vahendid tekkivad ja kaovad, kuid nende aluseks olevad tehnoloogiad kestavad pikemat aega. Näiteks RSS voogude jälgimiseks olen ma läbi aastate kasutanud ilmselt ligi 10 erinevat vahendit…

Oma postitustes mainisitegi te palju erinevaid veeb 2.0 keskkondi, mida oma töös kasutate. Diana tõi näiteid märksõnapilvede koostamise keskkondadest (Tagul, WordItOut, Tagxedo) ning viitas esitlusele märksõnapilvede õppetöös kasutamise kohta. Anneli viitas linkidega sellele, kuidas ta kasutab Delicious ja paper.li keskkonda. Meeri viitas sellele, kuidas ta on koostanud Scoop.it keskkonnas uudistelehe iPadi kasutamisest hariduses. Piret katsetas erinevaid vahendeid, mis sobivad algklassides kasutamiseks (Little Bird Tales, PhotoPeach, Myebook, StoryJumper, CarrotSticks). Mitmetele huvitavatele veeb 2.0 vahenditele viitas oma postituses ka Triinu. Nendest jäi mulle silma Bloglovin, mis on suhteliselt kasutajasõbralik vahend RSS lugemiseks.

Ühisjärjehoidjate juures mainisite te ka viidete haldamise vahendeid (Mendeley, Connotea, CiteULike). Neid peetakse siiski eraldi tarkvara tüübiks (Reference management software), kuna kirjandusallikate viited sisaldavad oluliselt rohkem metaandmeid kui veebiviited (autor, pealkiri, ilmumisaeg, ilmumiskoht, kirjastus, allika tüüp, jne.).

Paljud teie hulgast on siiani skeptilised Twitteri kasutamise suhtes. Triinu tõi välja hea mõtte, et õppijal peab olema Twitteri kasutamisest praktiline kasu:

Twitter pole mulle enam uudiseks, kuid selle kasutamise eesmärk peab õppijale olema selge ja konkreetne. Käesolevas loengus pole Twitter aktiivselt käivitunud, kuna meie mõtted saavad juba üsna pikalt blogides lahti keritud, milleks siis veel Twitter? Ühe aine käigus olen kasutanud Twitterit seetõttu, et meil oli ülesandeks jälgida ennast õppijana veebikeskkonnas ning hiljem postituste alusel luua enda õppija lugu. Ülesanne oli selge ja konkreetne – ei olnud dubleerimist, vaid see oli sisendiks järgmisele ülesandele.

Ma arvan, et siin kursusel sobiks Twitter leitud vahendite, huvitavate artiklite jms kiireks jagamiseks. Positiivsest kogemusest Twitteri kasutamisega kirjutas oma postituses Meeri:

Twitterit mulle meeldib kasutada. Mul on Twitteris päris mitu rühma, mille liige ma olen ja kust saab ikka huvitavaid mõtteid. Inglise keele õpetajatele on kolmapäeviti Twitteris temaatiline arutelu. Igaks nädalaks pakutakse teemad välja, hääletades valitakse üks ja siis vesteldakse sellel teemal.

Mitmetele teie hulgast jäi selgusetuks mikroformaatide praktiline kasu. Osad katsetasid hCard formaati, kuid selle katsetus ei tule WordPress.com blogis hästi esile, sest WP blogid sisaldavad juba vaikimisi hCard formaadis autori ja kommenteerijate kontakte. Irena katsetas hCalendar formaadis sündmuse loomist. Kui vaadata tema postitust Firefox brauseriga, millele on lisatud Operator laiendus, siis on ühe klõpsuga võimalik see sündmus ka omale kalendrisse saada.

Lõpetuseks tahaks ma lisada siia viite ühele veeb 2.0 keskkondade ühendamist võimaldavale vahendile, millest ma eelmine nädal kuulsin. ifttt võimaldab “programmeerida” tegevusi, mis käivituvad mingi sündmuse toimumisel mingis veeb 2.0 vahendis. Enda jaoks tegin ma näiteks tegevused, mis salvestavad kõik LeMill või EduFeedr keskkonda mainivad Twitteri säutsud minu Evernote märkmetesse. Twitter ise kahjuks näitab ainult värskeid säutse iga märksõna kohta. ifttt poolt toetatud keskkondade ja sündmuste loetelu on muljetavaldav, soovitan tutvuda näidetega.

Õpikeskkondade kontseptuaalne disain I: ideest stsenaariumideni

Siin postituses saate täpsemad näpunäited rühmatöödega alustamiseks. Annan siin ülevaate mõningatest meetoditest, mida ma ise olen erinevates projektides disaini faasis kasutanud. Ma tahan kohe alguses rõhutada, et disaini all ei mõtle me mitte seda, milline õpikeskkond “välja näeb”. Kasutajaliidese kujundus on ainult väike osa disainist. Tegelikkuses peaks disainiprotsess keskenduma hoopis teistele küsimustele: millist probleemi soovitakse lahendada, kes on sihtgrupp, kuidas loodavat lahendust kasutama hakatakse, millistest osadest loodav lahendus koosneb jne.

Probleem või tulevikuvisioon?

Oma rühmatöö jaoks sobiva idee leidmiseks on kaks võimalust. Üheks võimaluseks on leida mingi probleemsituatsioon õppetöös, mida aitaks lahendada mingi uue e-õppe või sotsiaalmeedia vahendi kasutuselevõtt või olemasolevate vahendite kasutamine uudsel viisil. Üheks võimaliku probleemi näiteks on see, kuidas anda avatud kursusel õppijatele privaatset tagasisidet.

Teine võimalus on teema valikul lähtuda mitte olemasolevast probleemist, vaid soovitavast tulevikuvisioonist. Millisena te kujutate ette õpikeskkondade kasutamist koolis, ülikoolis või elukestvas õppes 5 aasta pärast? 10 aasta pärast? Aeg-ajalt on väga edukaks kujunenud just sellised tooted, mis loovad täiesti uue tootekategooria, mille järele inimesed varem vajadust ei tundnud. Ühe sellise näitena võib välja tuua näiteks iPadi.

Personad

Kui esialgne idee on olemas, siis tuleks täpsustada loodava lahenduse sihtgruppi. Üheks disainimeetodiks, mida sihtgrupi määramisel kasutatakse, on personad — tulevaste tüüpkasutajate kirjeldused. Enamasti ei ole need tehtud mitte ühe konkreetse inimese kohta, vaid on koostatud terve grupi sarnaste vajadustega kasutajate põhjal. Tüüpiline persona sisaldab väljamõeldud isiku nime ja pilti, tema lühikirjeldust ning eesmärke seoses rakendusega. Personadel on mitu liiki. Igal rakendusel on üks peamine persona, kellele lisanduvad täiendavad personad. Üks persona eriliik on negatiivne persona — inimene, kellele rakendus ei ole suunatud. Personadele saab tugineda kõigis aruteludes kogu arendusprotsessi vältel.

Personad peaksid põhinema eelneval uuringul — kasutajate jälgimine nende töökeskkonnas (või muus keskkonnas, kuhu rakendus disainitakse), intervjuud kasutajatega jne. Oma projektidest oleme me kõige põhjalikumad personad koostanud LeContract projektis. Alljärgnevalt on lisatud näide selle projekti peamisest personast. Selle ja ülejäänud personade kirjeldused on LeContract ajaveebis.

[scribd id=32512916 key=key-2im70cbwif9rg17huw7s mode=list]

Selliste põhjalike personade koostamine ja läbi mõtlemine ei ole piiratud ajaressursside korral alati võimalik. Seetõttu olen ma sageli personade tüübid ja eesmärgid ideekaardil läbi mõelnud, kuid põhjaliku kirjeldusega persona lehti pole koostanud. Selle asemel olen ma lisanud paarilauselise persona lühikirjelduse stsenaariumisse, kus vastav persona süsteemi kasutab.

Stsenaariumid

Teiseks kontseptuaalse disaini meetodiks on stsenaariumide-põhine disain. Stsenaariumid on lühikesed lood sellest, kuidas tüüpkasutajad rakendust oma igapäevatöös kasutavad. Me olen seda meetodit kasutanud mitmetes oma tarkvaraprojektides. Tüüpiliselt kirjutame me 4…6 stsenaariumit, millest esimene kirjeldab esmatutvust rakendusega ning ülejäänud keskenduvad rakenduse peamistel funktsionaalsustel. Iga stsenaariumi lõpus on küsimused stsenaariumi kohta. Sageli algab stsenaarium kasutaja lühikirjeldusega. See on eriti oluline sel puhul, kui korralikke personasid tehtud ei ole. Kui korralikud personad on tehtud, siis on need samad personades kirjeldatud kasutajad ka stsenaariumides.

Mõned näidisstsenaariumid meie projektidest:

Need projektid on toodud ajalises järjestuses, nii et esimesed on teile tuntumad, aga viimaste stsenaariume pean ma paremini õnnestunuks.

Stsenaariumid toimivad väga hea kommunikatsioonivahendina arendajate ja teiste osapoolte vahel. Meie olukorras on selleks teiseks osapooleks sageli õpetajad ja tellijate-rahastajate esindajad. Stsenaariumid on nende jaoks lihtsad inimkeelsed tekstid, millesse nad saavad vabalt muudatusi teha. Kui näidata neile UML diagramme või muid tehnilisemaid tarkvaramodelleerimisvahendeid, siis poleks võimalik saada nii sisukat tagasisidet. Samuti sobivad stsenaariumid ka paljude muude lahenduste kirjeldamiseks väljapool tarkvaramaailma.

Mis saab edasi?

Järgmise nädala lõpus tuleb teine kontseptuaalse disaini meetodeid käsitlev postitus, milles selgitame, kuidas stsenaariumide juurest edasi liikuda.

Ootame järgmiseks reedeks esimesi stsenaariumeid koos küsimustega, et me jõuaks need enne laupäevast kontaktpäeva läbi vaadata ning tagasisidet anda.

Rühmatöödest

Kursuse viimased 4 nädalat on mõeldud rühmatööde jaoks. Me ootame, et te rakendaks rühmatööde raames eelnevatel nädalatel omandatud teadmisi ning pakuks omaltpoolt välja mõne uudse e-õppe vahendi disaini.

Meie nägemuses võiksid rühmatöö teemad olla järgmist tüüpi:

  • Mingi uudse e-õppe vahendi kontseptuaalne disain. See võib olla kas mingi eraldiseisev väike Veeb 2.0 vahend, lisamoodul mingile õpikeskkonnale (näiteks Moodle’ile) vms. Kursuse lõpuks valmivad teil selle vahendi kasutamist kirjeldavad stsenaariumid ning mõned paberprototüübid, mis selle vahendi väljanägemist kirjeldavad.
  • Mingi uudne viis erinevate Veeb 2.0 vahendite kasutamisel õpikeskkonnana. Seda tüüpi teemade puhul ootame me, et te need keskkonnad kuidagi praktilisel viisil kokku ühendaks (RSS, märksõnade, vistutamise jne abil).

Eeskujuks võite vaadata 2010. aasta rühmatöid. Üks paremaid näiteid nende hulgast on FB Learning Group.

Rühma sobivaks suuruseks on 3 inimest ning rühmas võiksid olla esindatud erinevad oskused ja taustad. Hea oleks, kui igas rühmas oleks nii üks tegevõpetaja kui ka üks õpikeskkondade ja Veeb 2.0 vahendite tehniliste võimalustega paremini kursis olev inimene.

Igal rühmal palume me valida rühmatöö läbiviimiseks selline keskkond (ajaveeb, wiki, vms), mis võimaldab teistel kursuslastel rühmatöö seisuga kursis olla ning rühmatöö üksikuid tulemusi teistest eraldi kommenteerida. Eelmine aasta tegi enamik kursuslasi rühmatöö jaoks eraldi ühise ajaveebi ning postitas kõik tulemused (stsenaariumid, prototüübid jne) eraldi postitustena, et teised saaks neile tagasisidet anda.

Et te saaks oma tööd paremini kavandada ning jõuaks tagasisidet saada/anda, paneme me ka mõned tähtajad:

  • Pühapäev 06.11 – rühma koosseisu ja teema valimine, töökeskkonna ülesseadmine
  • Reede 11.11 – esialgsete stsenaariumide avaldamine (3…5 tk)
  • Pühapäev 20.11 – esialgsete prototüüpide avaldamine
  • Laupäev 26.11 – rühmatööde esitlused

Palume teil oma rühma koosseisust ja valitud teemast anda teada selle sama postituse kommentaarides. Hiljem lisage siia ka oma töökeskkonna aadress, kui see on üles seatud. Lugemismaterjal stsenaariumide, prototüüpimise ja teiste kontseptuaalse disaini meetodite kohta tuleb homme järgmises postituses (kiiremad võivad seni vaadata eelmise aasta lugemismaterjali).