Suurem osa teist on saanud esimese kodutööga nö käe valgeks. Suur aitäh panustamast!
Alustaks kõigepealt meie ootustest.
Niisiis palun teil korraks uuesti ette võtta oma esimese kodutöö postitus. Kui te nüüd selle uuesti üle loete, siis kuidas teile tundub, kas sealt peegeldub vastu vähemalt 6 tundi tööd? Hans kirjutas eelmises postituses, et “iga teema peale kulub ca 6 tundi. See töö maht peaks tulema kokku nii teie postitusest (mis lisaks eelnevale kogemusele näitab tööd kirjandusega) kui teiste postituste kommenteerimisest”. Täiesti arusaadav, et esimesel nädalal kulub ka natuke aega kursusega tutvumisele jne., aga siiski. Lisaks on kursuseprogrammis mainitud, et “Ajaveebiseminaride postitused loetakse arvestatuks, kui kursusel osaleja on julgenud postitada oma töö avalikku keskkonda tundmata piinlikkust ja häbi oma töö üle; tema postitused sisaldavad analüütilist ja reflekteerivat komponenti; on vastavuses antud nädala teemaga; vastab ülesandes esitatud küsimustele; sisaldab üliõpilase originaalseid ideid ning demonsteerib lugemismaterjalidest arusaamist. Postitustes sisalduvad viited teadusartiklitele peavad olema korrektselt vormistatud”.
Kui rääkida lugemismaterjalidest, siis täiendava kirjanduse kasutamine oli väga tagasihoidlik. On muidugi tore mõtiskleda mingi mõiste või nähtuse üle, aga sellel on meie kursuse kontekstis mõtet, kui olemasolevale teadmisele lisandub ka midagi uut loetud kirjanduse põhjal või näiteks kaasõppijate mõtiskluste näol.
Kuna tegemist on esimese postitusega, siis esimesel korral on ehk raske tabada, mida täpselt oodatakse. Kuid järgmiste postituste tegemisel soovitan korra üle vaadata, kas kuskil kajastub refleksiooni, natuke analüüsi, kirjandusega tööd, originaalsust, korrektset viitamist…
Rääkides viitamisest, siis meeldetuletuseks, et kui viitate, siis peaks ka kuidagi tekstis välja tooma, millise autori mõtteid ning kus täpsemalt kasutati… panna ritta mõned allikad postituse lõppu viitamata nendele tekstis ei anna just tunnistust sellest, et antud allikad on ka tegelikult läbi töötatud.
Nüüd aga sisuliste aspektide juurde.
Õpikeskkonna mõistest…esimene reaktsioon viitab tavaliselt õpikeskkonnale, mis on “koostatud”, disainitud ning etteplaneeritud kellegi teise poolt ehk siis õpetaja on see, kes loob ja vastutab, et keskkond oleks sobiv ja toetav. Seega me räägime peamiselt formaalsest keskkonnast. Mõned teist tõid välja ka võimaluse, et õpikeskkond ei pea just olema klassiruum vaid võib olla ka liivakast, muuseum jne. Siit saab juba edasi liikuda selles suunas, et õpikeskkond võib-olla ei peagi alati olema õpetaja poolt kujundatud. Kas mitte õppija ise ei võiks endale õpikeskkonda kujundada ja luua, just sellise nagu tema arvab? Sellisel juhul võib õpikeskkonda vaadata kui üht võimalikku õpiprotsessi tulemit.
Lisaks jäi kõlama väga traditsiooniline mõtteviis, et seal, kus on tegemist õppimisega, on kindlasti kohal ka õpetaja. Õpikeskkond ilma õpetajata pole justkui õige keskkond…vaatame, kas kursuse jooksul teie arusaamas mingeid muutusi toimub 🙂
Virtuaalsetest keskkondadest…Enamlevinud arvamus on, et iga veebipõhine vahend on justkui õpikeskkond. Olgu see siis ajaveeb, Moodle või isegi eKool. Väga tüüpiline on tõmmata õpihaldussüsteemi ja õpikeskkonna vahele võrdusmärk. Isiklikult kaldun arvama, et tehnoloogilisi vahendeid oleks mõistlik vaadelda kui ühte osa õpikeskkonnast, täiendust sellele, mis juba olemas on. Siinkohal sobib välja tuua Pireti mõte, et “Kui ei ole loodud turvalist ja innustavat vaimset ning sotsiaalset keskkonda, ei pruugi ka füüsilised ja virtuaalsed aidata”… Kas pole nii?
Mihhail ja Dmitri räägivad keskkonnast kui mängust, mis on omamoodi huvitav metafoor õpikeskkonnale ning flow’ (voog) mõistest. Kusjuures see võib osutuda väga kasulikuks mõisteks mõnes magistritöös. ‘Flow’ mõistega käib käsikäes ka Vygotsky ‘zone of proximal development’ (väga lihtsustatult viitab see erinevusele õppija võimes teha midagi ise ja koos õpetajaga), mis mängib olulist rolli motivatsiooni ja nö vooseisundi tekkimisel. Lisaks toob Meelis välja õppija sisemised ja välised mõjutajad – olulised motivatsiooni mõjutavad tegurid.
Taimi püstitab kuskil kommentaarides küsimuse…”Aga oleks ju väga mõnus, kui saaks eKooli luua ka ekursusi, kus ka õppijad saavad ka oma artikleid, faile avaldada ja tagasisidet anda ja muid tegevusi teha, mis tavalises eõppe keskkonnas saab teha? Õpilased kasutajatena on ju seal juba olemas? Kas sellisel ideel on jumet või ajan jama? :-)”. Mida teie arvate?
Siinkohal julgustan ka kõiki teisi osalejaid esitama küsimusi, intrigeerivaid mõtteid kas siis enda ajaveebis, mõne kaasõppija kommentaarides või kursuse ajaveebis. Ning järgima neid, kes juba aktiivselt kommenteerivad teiste mõtteid.
Järgmiste postitusteni!
