Kuu: september 2013

Sellel ajal, kui ma veedan aega teie esimesi postitusi lugedes ning neist kokkuvõtteid tehes, pakun välja järgnevaks kaheks nädalaks uue teema – õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana.

Tehnoloogia areng on toonud meile erinevad õpihaldussüsteemid (Blackboard, IVA, Moodle jne.) ning mitmesugused sotsiaalse meedia vahendid (Facebook, ajaveeb, wiki, jne.), mida õpikeskkondadena kasutada. Olles oma olemuselt erinevad, pakuvad nad ka erinevaid võimalusi ning “lubavusi” (ingl. k. affordance) õpiprotsesside toetamiseks.

Sellel nädalal konkreetseid küsimusi või nö selgelt defineeritud “ülesannet” ei ole. Pigem on igaühe enda otsustada, mida täpsemalt selle teemaga seoses ette võtta. Igal ühel teist on kindlasti oma kindel huvi ning fookus, omad kogemused õpihaldussüsteemide ja sotsiaalse meediaga kas õppijana või õpetajana ja seega ei soovi ma neid konkreetse ülesande kirjeldusega piirata.

Ühesõnaga, millest üks postitus kirjutada, on teie valik. Võimalusi on siin palju. Näiteks võib järgmised kaks nädalat veeta erinevaid õpihaldussüsteeme või sotsiaalse meedia vahendeid võrreldes, mõtiskledes ja analüüsides nende positiivsete külgede ja puuduste üle nii õppija kui õpetaja vaatenurgast või kas ja mil moel täidab õpihaldussüsteem või sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkonna rolli (võttes aluseks teie enda eelmisel nädalal defineeritud õpikeskkonna definitsiooni) või hoopis leida mõnest artiklist mõni huvitav probleem, küsimus ning selle üle arutleda või olete just valimas koolile õpihaldussüsteemi ning teete ülevaate või huvitab teid hoopis, mis rolli mängivad sotsiaalse meedia vahendid hariduses… Oluline, et postituses on analüüsivat ja reflekteerivat komponenti segatuna oma kogemustega ning loetuga, aga konkreetne teema (mis sellel nädalal on õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana) vaatenurk jääb teie valida. Ma arvan, et selline lähenemine loob võimaluse esitada erinevaid mõtteid, erinevaid argumente ning arusaamu rikastades meie oma maailmapilti õpikeskkondadest ning nende võimalikest aspektidest.

Juhul, kui sul on mõni huvitav näide, kuidas sotsiaalse meedia vahendeid/digitaalset tehnoloogiat saaks kasutada õpikeskkonna loomisel (või üldiselt õppetöös) ning sa arvad, et ka teised võiks sellest ideid saada, postita ka see oma isiklikku ajaveebi (ei ole kohustuslik).

Kursuse ajaveebis artiklite ja õppematerjalide alt leiab nimekirja võimalikest teemakohastest artiklitest, kuid väga teretulnud on ka kõik muud allikad, peaasi, et postitusest peegeldub, et midagi on juurde loetud.

Postita oma mõtisklused isiklikku ajaveebi hiljemalt 6.10. südaööks ning kindlasti soovitan ka kursusekaaslaste mõtteid lugeda.

Mõnusat pealehakkamist!

Alustame siis esimese teemaga. Enne, kui sisulise poolega tegelema hakkame, siis kõigepealt…

…loo isiklik ajaveeb või võta kasutusele olemasolev. Kui kasutad ajaveebi ka teistel eesmärkidel, palun loo eraldi kategooria selle kursuse jaoks.

…registreeri oma ajaveeb Edufeedrs. Teadmiseks, et Edufeedr küsib registreerimisel ka e-posti aadressi, aga seda avalikult ei kuvata. Seda näen vaid mina Edufeedr’sse sisselogides.

…Postita lühike enesetutvustus ning kogemused sotsiaalse meediaga nii vabal ajal, töö kui õppimise eesmärgil.

…Mõtiskle, mida soovid siit kursuselt kaasa võtta ning pane kirja esimene versioon õpilepingust. Õpilepingu näite saad esimese kontaktpäeva slaididest.

…Postita oma mõtted seoses õpikeskkonnaga ning too välja need aspektid/funktsioonid, mis on teie jaoks õpikeskkonna juures olulised.. Kursuse sisulist osa alustame mõiste “õpikeskkond” defineerimisega, mis saab olema aluseks kursusel käsitletavatele teistele teemadele. Õpikeskkond mängib õppeprotsessis olulist rolli, kuid samas võib õpikeskkonda mõista väga mitmeti. Esimese kahe nädalase bloki eesmärk on uurida natuke kirjandust õpikeskkondadest ning pakkuda välja oma arusaam õpikeskkonnast, olgu see siis füüsiline, virtuaalne või kombinatsioon.

Kursuse ajaveebis olen teemade kaupa välja pakkunud rida artikleid ja raamatuid, mis on soovituslikud. Lisaks pakutud materjalidele, innustame teid ise otsima sobivaid allikaid ning nende põhjal reflekteerima.

Sissejuhatuseks teemasse soovitan lugeda midagi järgnevatest:

• Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]
• Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. In A. Dimitracopoulou (Ed.), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (pp. 3-18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]
• Wilson, B. G. (1995). Metaphors for Instruction: Why We Talk about Learning Environments. Educational Technology, 35(5), 25-30. Loetud aadressilhttp://carbon.ucdenver.edu/~bwilson/wils95
• Hiemstra, R. (1991). Creating Environments for Effective Adult Learning. San Francisco: Jossey-Bass. Loetud aadressil http://www-distance.syr.edu/leindex.html

või otsida ise midagi. Eelpool nimetatud kirjandus ei ole tingimata kohustuslik. Kasutada võib mitmesuguseid allikaid, teiste definitsioone (sellisel juhul koos korrektse viitega), kui need juba ühtivad sinu arvamusega kui ka ise sõnastada õpikeskkonna mõiste. Siinkohal ei oota ma väga professionaalselt sõnastatud õpikeskkonna definitsioone (mis on loomulikult ka lubatud), vaid võib pakkuda lühikese kirjelduse, mida mina õpikeskkonna all mõtlen, kui ma seda sõna kasutan.

Lisaks enda postitusele ootan ka aktiivset kursusekaaslaste ajaveebide jälgimist ja kommenteerimist.

Kogu eelnev võiks valmida 22.09. südaööks.

Julget pealehakkamist!