Kuu: oktoober 2015

Meie kursuse viimaseks teemaks on õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted. See on suhteliselt lai teema, mis hõlmab endas erinevaid valdkondi nagu näiteks innovaatilised õpistsenaariumid, õpitegevuste kavandamine e-kursustel, e-portfoolio, õpimärgid jne.

Valisime sel korral lugemiseks järgmised artiklid:

• Väljataga, T., Põldoja, H., Laanpere, M. (2011). Open Online Courses: Responding to Design Challenges. H. Ruokamo, M. Eriksson, L. Pekkala, & H. Vuojärvi (toim), Proceedings of the 4th International Network-Based Education 2011 Conference The Social Media in the Middle of Nowhere (lk 68-75). Rovaniemi: University of Lapland.
• Jovanovic, J., & Devedzic, V. (2014). Open Badges: Novel Means to Motivate, Scaffold and Recognize Learning. Technology, Knowledge and Learning, 20(1), 115–122. http://doi.org/10.1007/s10758-014-9232-6
• Hakkarainen, K. & Paavola, S. Toward trialogical approach on learning.

Teie ülesandeks on lugeda läbi üks artikkel, ning arutleda/reflekteerida artiklist saadud ideedest oma õpetamise või selle kursuse rühmatöö kontekstis. Jääme teie postitusi ootama pühapäevaks 8. novembriks.

… jõudnud oma kursusega poole peale, siis oleks õige aeg korra üle vaadata ka oma kursuse alguses koostatud õpileping ning seda vajadusel kohendada. Kindlasti on teil kursuse jooksul üldine pilt selgemaks saanud. Kohendatud õpileping võiks olla välja toodud eraldi postitusena, kus on ära toodud ka väike refleksioon, kas, kuidas ja miks on esialgses õpilepingus kirjapandu muutunud. Paneme igaks juhuks kirja ka orienteeruva tähtaja, milleks on 26. oktoober.

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. See on eelnevatest teemadest natuke praktilisem. Kõigepealt palume tutvuda lugemismaterjaliga ja seal viidatud linkidega.

Kindlasti palume teil katsetada kolme vahendit:

1. Proovige ajaveebide tellimist ja lugemist Feedly kaudu
2. Jagage mingit õpikeskkondade teemaga seonduvat vahendit, blogipostitust, artiklit vms Twitteri kaudu kasutades märksõna #opikeskkonnad
3. Proovige koostada mingi kasulik tegevuse retsept IFTTT abil

Feedly kasutamise kohta tegin ma teile ka lühikese videojuhendi:

Seejärel palume katsetada mõningaid teie jaoks seni tundmatuid vahendeid alljärgnevast loetelust. Siia on valitud eelkõige sellised vahendid, mis sobivad avatud õpikeskkonnas toimuvatel kursustel kas rühmas või personaalselt kasutamiseks. Välja on jäetud kõik õppesisu koostamisega seonduvad vahendid (wikid, SlideShare, Prezi, jne), kuna õppematerjalidele keskendub meil kevadel eraldi kursus.

Vookogud ja personaalsed avalehed:

• Netvibes

Ühisjärjehoidjad:

• Delicious
• Diigo

Kirjandusallikate jagamine:

• Mendeley
• Zotero
• CiteULike

Märkmed ja veebiklipid:

• Evernote
• Pocket

Veebikonverentsid:

• Skype
• Google Hangout
• AnyMeeting
• Facetime (Mac, iOS)

Widgetid:

• WordPress
• Koolielu

Muud kasulikud vahendid:

• paper.li
• Scoop.it
• Doodle

Me ei ütle otseselt, mitut vahendit te siit katsetama peaks. Mõned võtavad rohkem aega, mõned vähem. Kasulikke vahendeid sisaldab ka iga-aastane e-õppe vahendite edetabel Top 100 Tools for Learning 2015.

Oma postituses võiksite te kirjeldada varasemaid ja uusi kogemusi lugemismaterjalides kirjeldatud tehnoloogiatega ja siin postituses viidatud vahenditega ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös. Ootame teie postitusi järgmise nädala alguseks (26.10), siis jääb teine nädal arutelude jaoks.

Kolmanda ülesande postitus tuleb natuke varem, et saaksime homses kontakttunnis teemasse sissejuhatuse teha. Meie kursuse kolmandaks teemaks on 1:1 arvutikasutus, mis seostub selliste mõistetega nagu personaalsed mobiilseadmed, äpid, VOSK/BYOD, jne. Personaalsete digiseadmete kasutamisele tuginev digipööre on üheks viiest strateegilisest eesmärgist Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (PDF). Kuigi see valdkond on viimastel aastatel tormiliselt arenenud, on häid värskeid ja üldistavaid teadusartikleid siin keeruline soovitada. Seetõttu on selle korra lugemismaterjalid natuke kergemad.

Viimastel aastatel on tahvelarvutite ja 1:1 arvutikasutusega seotud teemasid uurinud ka mitmed meie haridustehnoloogia magistrandid:

• Kristi Rahn (2014): Tahvelarvutite rakendusstsenaariumid Eesti koolidele (PDF)
• Ülle Juuse-Tumak (2015): Innovaatiliste stsenaariumite rakendusvõimalused algkoolis VOSK kontekstis (PDF)
• Lili Kesa (2015): Informaatika õpetamine õpilaste isiklike nutiseadmete baasil: tegevusuuring Kohila Gümnaasiumis (PDF)

Palju kogemusi tahvelarvutite rakendamisest liigub õpetajate ajaveebide ja kodulehekülgede kaudu. Toome siin välja mõned lingid Eestist:

• VOSK’i abiline (Taimi Dreier)
• PG nutikad (Birgy Lorenz)
• Apple koolis (Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajad)
• iPad erivajadustega laste õppes

Võõrkeelsetest materjalidest on palju infot õpetajate blogides, kodulehtedel ja sotsiaalmeedias (YouTube, SlideShare). Me ei hakka siin konkreetseid linke lisama, kuid otsingud “tablets in classroom”, “ipads in classroom”, “android in classroom”, “tablets in learning”, “ipads in learning” jne annavad palju tulemusi.

Kontsenteeritud kujul on soovitused tahvelarvutite rakendamise kohta koos mitmes nn white paper dokumendis. Näiteks:

• Tablets in the Classroom: A Practical Guide to Planning and Deploying Large-Scale Tablet Initiatives (PDF)
• Bring Your Own Device To School (PDF)
• Tablets and Apps in Your School (PDF)
• Exploring Educational Content for iPad (PDF)
• Evaluating Apps for the Classroom (PDF)

Teie ülesanne on järgmine:

• Kirjeldage, kuidas kasutate praegu mobiilseadmeid oma õppetöös ja/või personaalses õppimises.
• Leidke üks viidatud materjalide või muude allikate põhjal üks hea idee mobiilseadmete kasutamisest teie õppeaines (või teid huvitavas õppimise kontekstis) ning kirjeldage seda.

Jääme teie huvitavaid blogipostitusi ootama pühapäevaks 11. oktoobriks.