Kogusin kokku teie postitustes mainitud äpid ja tarkvara, mida kasutatakse kas enda arengu toetamiseks või siis formaalse/informaalse õppe kontekstis. Nimekiri on muidugi muljetavaldav.
Plickers, GeoGebra, Elements4D, yHomework, TED, iBooksAuthor, iTunesU, Quizlet, Sõnar, ClassDoJo, Maps, Linnuaabits, Keskäis?, Kahepaiksed, Qrafter, Skype, Viber, KeyNote, Pages, QR reader, EraserFree, ChatterKid, PuppetEdu, ThingLink, Samblikud, LiveButterflies, iMotionR, iMotion, iPhysics, Wolfram Alpha Kahoot, Socrative, VideoScribe, Mindomo, StarWalk, aCal Lite, Google Drive, Facebook, Skitch, Wunderlist, Messenger, WordPress, Chrome, Docs, Evernote, Pinterest, Collage, Book creator, Story wheet, Pic, Magnetic alphabet, Dropbox, S Note, SimpleMind, Screentime Ninja, Duolingo, My study life, One drive, Goodreads, Snapseed, Linkedin, Instagram, Padlet, Learningapps
Kindlasti leidis igaüks siit midagi uut ja huvitavat ka endale. Konkreetsete praktikate jagamine tundub olevat üks efektiivsemaid võimalusi midagi uut õppida ja omandada. Selge on aga see, et tehnoloogia areng dikteerib olukorra, kus olulisel kohal on personaalsus. Igal ühel on oma personaalne seade, mida teistega enam ei jagata. Seetõttu vajuvad üha enam unustusse ka suured arvutiklassid. Nutiseadmetest on saamas, nagu Pirje ütleb, ühenduse hoidja. Kuna meil saab olema ka rohkem kui vaid üks seade (telefon, tahvelarvuti, sülearvuti, kell jne.), siis, olles Lindaga nõus, on oluline, et need oleksid ka omavahel ühenduses. See vast ongi hetkel üks suuremaid väljakutseid ja vajalikke pädevusi osata ehitada hästi funktsioneeriv ja omavahel suhtlev seadmete ökosüsteem, mille abil igapäeva tegevused ning enese areng efektiivsemaks muuta.
Viimasel ajal kõlab üha rohkem sõna “kureerimine” kui järgmine nö “buzz word”. Kui me Learnmix projekti raames rääkisime puhtalt materjalide kureerimisest, siis Pirje on viidanud huvitavale artiklile, milles kureerimine on laiemalt kasutusel. Küll aga on minu arust tegemist olulise uue pädevusega, mida õpilastes arendada.