Teine teema: õpihaldussüsteemid

Kursuse teiseks teemaks on õpihaldussüsteemidega tutvumine. Tavaliselt on siin kursusel sellele teemale eelnenud teine kontakttund, kus tutvume Moodle’iga ning saame ülevaate teistest levinumatest õpihaldussüsteemidest ja lihtsamatest virtuaalsetest õpikeskkondadest.

Sel aastal tuleb õpihaldusüsteeme käsitlev kontakttund alles 21. oktoobril, nii et selle teemaga peate natuke iseseisvalt ette tutvuma. Uuendasin eelmise aasta konkakttunni esitlust ning jätsin siit välja osa slaide, mida ilma esitlust kuulmata on raskem mõista. Ekraanipildid annavad eelkõige ülevaate tuntumatest õpihaldussüsteemidest ja õpikeskkondadest.

[slideshare id=80194591&doc=02opihaldussysteemid2017-170926231223]

Teie ülesanne koosneb sel korral teoreetilisest ja praktilisest poolest.

Praktilises pooles palun ma teil katsetada 1…2 tundi ühte teie jaoks uue õpihaldussüsteemi või lihtsama virtuaalse õpikeskkonna võimalusi ning proovida seal luua uue kursuse struktuuri loomist (ajakava lehekülg, üleslaetud või lingitud materjal, ülesanne, …).

Õpihaldussüsteemi katsetuseks soovitan valida järgmiste keskkondade vahel:

Loomulikult võite valida selleks katsetuseks ka mõne teise õpihaldussüsteemi või lihtsa virtuaalse õpikeskkonna.

Moodle’i õpihaldussüsteemis kursuse loomist ja haldamist vaatame me koos järgmises kontakttunnis. Kes soovib õppejõu õiguses Moodle’i kursuse loomisega juba ette tutvuda, saab seda teha minu serveril. Uue kursuse tellimiseks on http://www.hanspoldoja.net/moodle/course/ lehekülje all nupp “Request a course”. Kursuse tellimise järel võib mulle e-mailiga märku anda, et ma selle kiiresti aktsepteeriks.

Ülesande teoreetiliseks pooleks valisin kolm lugemismaterjali: kaks teadusartiklit ning ühe olulise ajaveebipostituse. Ootan, et te neist ühe allika läbi loeksite.

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y

Coates, H., James, R., & Baldwin, G. (2005). A Critical Examination Of The Effects Of Learning Management Systems On University Teaching And Learning. Tertiary Education and Management, 11(1), 19–36. http://doi.org/10.1007/s11233-004-3567-9

Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Esimese kahe artikli puhul saate ligipääsu TLÜ Akadeemilise raamatukogu kaudu. Laadisin need igaks juhuks üles ka Moodle’i kursusele “IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2017”, kui raamatukogu kaudu ligipääsu saamisel probleeme peaks tekkima. Hakkan seda Moodle’i kursust kasutama eelkõige õpimärkide väljasaatmiseks, muud sisu sinna peale piiratud ligipääsuga lugemismaterjalide ei tule.

Praktiliste katsetuste ja lugemismaterjaliga tutvumise põhjal ootan teilt taas blogipostitust. Võimaluse korral palun pange oma postitusse ka link kursuse struktuuri katsetusele, mida te valitud õpikeskkonnas tegite. Kuna sel korral hilines ülesanne paar päeva, siis palun postitused ka teha järgmise nädala keskpaigaks.

Esimene teema: õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis

Haridusalaste mõistete sõnastik edglossary.org defineerib õpikeskkonna kui “mitmesugused füüsilised asukohad, kontekstid ja kultuurid, milles õpilased õpivad”. Eestis on õppekeskkonna mõiste defineeritud riiklikus õppekavas: “Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.” Ühe võimaliku joonise õpikeskkonna komponentidest pakub välja e-õppe valdkonna üks pikaajalisi eestvedajaid Tony Bates oma raamatus “Teaching in a Digital Age”.

Antud kursuse esimese teema lugemismaterjalid keskenduvad kitsamalt virtuaalsetele õpikeskkondadele. Selle teema eesmärgiks on tutvuda õpikeskkonna mõistega ja võrgustiku rolliga õpiprotsessis. Valisin välja kolm lugemismaterjali, millest teie omakorda peaksite valima ühe.

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. [PDF, 14,7 MB]

Väljataga, Pata ja Priidik (2009) raamatupeatükk on üks paremaid eestikeelseid kirjutisi õpikeskkonna mõistest. Võite siit vahele jätta konkreetseid tarkvararakendusi puudutavad osad (1.5, 1.10, 1.11), kuna rakendused on aastate jooksul palju muutunud.

Dillenbourg, P., Schneider, D., & Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. A. Dimitracopoulou (toim), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (lk 3–18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]

Dillenbourg, Schneider ja Paraskevi (2002) defineerivad oma artiklis seitsme tunnuse kaudu virtuaalse õpikeskkonna mõiste ning arutlevad, millised virtuaalsete õpikeskkondade erinevused võrreldes füüsiliste õpikeskkondadega võiksid õppimise efektiivsust positiivselt mõjutada.

Anderson, T. (2008). Towards a Theory of Online Learning. T. Anderson (toim), The Theory and Practice of Online Learning (lk 45–74). Edmonton: AU Press. [PDF]

Anderson (2008) üritab oma raamatupeatükiga pakkuda teoreetilise aluse e-õppele. Selle järgi on efektiivsel õppimisel neli tunnust: õppija-kesksus, teadmus-kesksus, hindamis-kesksus ja kogukonna-kesksus. Autor arutleb, kuidas veebi kasutamine õppetöös aitab neid nelja tunnust toetada ning mis liiki interaktsioonid toimuvad e-õppes. Artikli tulemusena pakub ta välja e-õppe teoreetilise mudeli esimese põlvkonna veebi ja Veeb 2.0 jaoks.

Teie ülesandeks on tutvuda lugemismaterjali(de)ga ning koostada selle põhjal ajaveebipostitus. Kuidas te mõistate õpikeskkonna mõistet? Mis mõtted teil tekkisid lugemismaterjalidega tutvumise järel? Millised on teie senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana?

Siin pakutud ingliskeelsed artiklid kuuluvad enamtsiteeritud allikate hulka selles teemas. Võite võtta neid minupoolse soovitusena, kuid samas võite otsida ka ise täiendavaid allikaid (otsingumootor Google Scholar, ligipääs artiklitele TLÜ Akadeemilise Raamatukogu poolt tellitud andmebaaside kaudu).

Palun tehke oma postitus selle nädala lõpuks (17.09), siis jääb teine nädal kaaslaste postituste lugemise ja kommentaariarutelude jaoks. Arvestage lugemismaterjalidega tutvumise ning ajaveebipostituse kirjutamise peale kuni 7 tundi tööd ning kaaslaste postituste lugemise ja kommenteerimise peale 2 tundi tööd. Lisage oma postitusse ka link sellele ülesande postitusele siin kursuse ajaveebis.

Jään huviga teie postitusi ootama!

Ajaveebi ülesseadmine ja õpileping

Tore oli teiega eile esimeses kontakttunnis kohtuda. Postitan väikese kokkuvõtte esimestest tegevustest, mida palun teil ära teha:

  • oma magistriõppe ajaveebi loomine (eelistatult) WordPress platvormil;
  • õpikeskkondade kursuse rubriigi loomine oma ajaveebis;
  • ajaveebi registreerimine kursusele EduFeedr keskkonnas: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/71532
  • enesetutvustuse lehekülje koostamine ajaveebis;
  • õpilepingu koostamine õpikeskkondade kursuse jaoks ning postitamine ajaveebi postitusena.

Õpilepingu (ingl personal learning contract või lihtsalt learning contract) koostamisel soovitan lugeda lehekülge “Mis on õpileping?”.

Postituste tegemisel palun lisage postituse sisse ka link ülesandele kursuse blogis. Õpilepingu postituses võiks linkida siis sellele postitusele siin.

Palun siduge oma ajaveebis selle kursuse postitused kursuse jaoks loodud rubriigiga (ingl category). Muudan EduFeedris teie ajaveebide aadressid ise ära, et EduFeedr ainult selle kursusega seotud postitusi näitaks.

Hea oleks õpilepingud ära teha järgmise nädal lõpuks (17.09).