Vaatasin läbi teie õpilepingud ning enamus teist oli esitanud põhjalikult läbimõeldud õpilepingu. Otsustasin heade näidetena tuua sel korral postitamise järjekorras esile Geithy, Marii, Ly, Riina ja Merlini õpilepingud. Teistest õpilepingutest natuke erinevana jäi mulle silma Jonase õpileping, mis ei keskendunud mitte niivõrd sellele kursusele kui kursusest saadud teadmiste rakendamisele konkreetse projekti juures oma koolis.
Tegin WordArt.com abil sõnapilve kujul kokkuvõtte eesmärkidest ja teemadest, mis ma teie õpilepingutest välja kirjutasin:
Püüan neid soove kursuse käigus silmas pidada. Osa nendest teemadest jääb küll pigem teiste kursuste katta, nagu IFI7207.DT Digitaalne õppevara.
Õpilepingute meetod kerkis esile eelmise sajandi lõpukümnenditel ning peamised viidatud raamatud õpilepingute kasutamisest on ka sellest perioodist (Anderson, Boud, & Sampson, 1996; Knowles, 1986). Üks enam viidatud teadusartikleid on Caffarella ja Caffarella (1986) poolt läbi viidud uurimus sellest, kas õpilepingute kasutamine kõrghariduses suurendab õppijate valmisolekut enesejuhitavaks õppimiseks ning parandab sellega seotud õpioskuseid. Seos õpilepingute kasutamise ja valmisoleku vahel enesejuhitavaks õppimiseks puudus, kuid õpilepingute kasutamine toetas kolme enesejuhitava õppimisega seotud õpioskust: (a) õppija vajaduste sõnastamine konkreetseteks õpieesmärkideks, (b) õpieesmärkide täitmiseks vajalike ressursside tuvastamine ning (c) efektiivsete strateegiate valik nende ressursside kasutamiseks. Ma loodan, et õpilepingute koostamine aitab teid ka nende õpioskuste juures. Nagu Kertu oma õpilepingus välja tõi, võiks strateegiaks olla “Õppida iseendale!”.
Õpilepingud on leidnud eelkõige kasutamist kõrghariduses ja täiskasvanud õppijatega, kuid on ka uurimusi õpilepingute kasutamisest koolis. Greenwood ja McCabe (2008) kirjeldavad õpilepingute kasutamist 7. klassi õpilastega ning toovad oma artiklis ka näiteid koolis kasutatud õpilepingu vormidest, mis olid meie õpilepingutega võrreldes kindlama struktuuriga ning seega lihtsamini koostatavad.
Kel õpilepingute vastu täpsem huvi, siis üks viidatud raamatutest on TLÜ raamatukogus olemas ning mõlemad viidatud artiklid on TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu elektrooniliselt kättesaadavad.
Viited:
Anderson, G., Boud, D., & Sampson, J. (1996). Learning Contracts: A Practical Guide. New York: Routledge. — vt ESTER
Caffarella, R. S., & Caffarella, E. P. (1986). Self-Directedness and Learning Contracts In Adult Education. Adult Education Quarterly, 36(4), 226–234. http://doi.org/10.1177/0001848186036004004
Haridustehnoloogia ajalugu vaadates võib keskenduda kas kitsamalt arvutite kasutamisele või võtta vaatluse alla ka mittedigitaalsed tehnoloogiad nagu mehaanilised õpetamismasinad 1920ndail ja 1950ndail (Benjamin, 1988), audio- ja videokassettid kaugkoolituses (Sumner, 2000) jne.
Erinevad autorid on teinud omapoolse kokkuvõtte arvutite hariduses kasutamise etappidest lähtudes kas tehnoloogilisest (Leinonen, 2010; Nicholson, 2007) või pedagoogilisest (Anderson & Dron, 2011) vaatest. Nende põhjal võib üldistatult jagada arvutite kasutamise õppetöös viide etappi:
arvutite abil toimuv õpe (ingl computer assisted instruction)
Iga etapi puhul on võimalik välja tuua oluline murdepunkt tehnoloogia arengus, mida võib pidada selle etapi alguspunktiks. Samuti iseloomustavad iga etappi peamised kasutatud tehnoloogiad ning nendega toetatud õpitegevused.
Arvutite abil toimuva õppe periood kestis 1950ndate lõpust 1980ndate keskpaigani. Kui alguses kasutati ülikoolide arvutuskeskuste suurarvuteid, siis 1970ndail ja 1980ndate alguses võeti kasutusele personaalarvutid. Tolleaegse õpitarkvara põhitüübiks olid nn intelligentsed tuutorsüsteemid, mis võimaldasid esitada õppematerjale ja teha drilliülesandeid. Samuti oli olulisel kohal programmeerimise õpetamine.
Arvutipõhine õpetamise alguseks võib lugeda 1980ndate keskpaika, kui personaalarvutid olid muutunud laiemalt kättesaadavaks ning lihtsamini kasutatavaks. Uute tehnoloogiatena arendati personaalarvutitele mõeldud õpitarkvara ning multimeedia CD-ROM’e. Õpitegevusteks oli multimeediasisuga õppematerjalide kasutamine, erinevad drilliülesanded ning lihtsad õpimängud.
Oluline läbimurre haridustehnoloogias tuli koos veebi loomisega 1990ndate alguses. Veebipõhise õpetamise etapis loodi kodulehekülgi õppematerjalidega, kasutati e-mail, jututubasid ning foorumeid. Õpitegevustes lisandus varasemale kirjutamine ja aruteludes osalemine.
Järgmiseks etapis võib pidada e-õpet, mil võeti kasutusele spetsiaalselt õppetöö läbiviimiseks mõeldud veebipõhised õpihaldussüsteemid. 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses arendati aktiivselt õpihaldussüsteeme, õppematerjalide repositooriume ja arvutipõhise testimise vahendeid ning nendega seotud õpitehnoloogia spetsifikatsioone ja standardeid. Õpitegevustes tõusid varasemast olulisemale kohale õppija poolt uute teadmiste konstrueerimist võimaldavad tegevused.
Praegusel hetkel on üheks keskseks mõisteks haridustehnoloogia alal tehnoloogiapõhine õpe (ingl technology enhanced learning). Seda nimetust kannab nii valdkonna kõige olulisem konverents Euroopas (EC-TEL, European Conference on Technology Enhanced Learning) kui ka meie instituudi üks viiest akadeemilisest suunast (eesti keeles on meil haridustehnoloogia akadeemiline suund, inglise keeles Technology Enhanced Learning). Tehnoloogiapõhise õppe perioodi alguseks võib pidada 2000ndate keskpaika, kui võeti kasutusele veebikasutajate aktiivset sisuloomet võimaldavad Veeb 2.0 lahendused (O’Reilly, 2005) ning toimus mobiilseadmete kiire areng. Mõned seda perioodi iseloomustavad tehnoloogiad on personaalsed õpikeskkonnad, e-õpikud, interaktiivsed tahvlid, avatud õppematerjalid, avatud massikursused ja õpianalüütika. Õpitegevustes on olulisel kohal avastamine, erinevate teadmiste ühendamine, digitaalne sisuloome, oma personaalse õppimise planeerimine, enese- ja partnerhinnang ning refleksioon.
Kompaktse ülevaate haridustehnoloogia ajaloost koos paljude teemakohaste viidetega annavad mitmed doktoritööd. Leinonen (2010, lk 11–19) ja Põldoja (2016, lk 19–24) jagavad arvutite kasutamise õppetöös viieks etapiks. Jones (2011, lk 70–71) keskendub kitsamalt e-õppe erinevatele etappidele. Eestikeelse ülevaate õpitarkvara ajaloost ja õpitarkvaraga seotud põhimõistetest annab Luik (2004, lk 18–25).
Põhjalikumatest artiklitest olen ma selle teema juures välja valinud neli. Nicholson (2007) ja Molnar (1997) annavad ajaloolise ülevaate alates esimestest suurarvutitest ülikoolides 1950ndate lõpus.
Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo-Rodríguez, Computers and Education (lk 1–11). Dordrecht: Springer. http://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1
Anderson ja Dron (2011) ning Sumner (2000) keskenduvad laiemalt kaugkoolituse ajaloole. Kui Anderson ja Dron jagavad kaugkoolituse kolme etappi lähtudes pedagoogilisest lähenemisest, siis Sumner (2000) on oma vaate aluseks võtnud kaugkoolituses kasutatud tehnoloogiad.
Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. http://dx.doi.org/10.19173/irrodl.v12i3.890
Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical history of distance education. Open Learning: the Journal of Open and Distance Learning, 15(3), 267–285. http://doi.org/10.1080/713688409
Teie ülesandeks on tutvuda viidatud lugemismaterjalidega ning kirjutada nende põhjal analüütiline ja reflekteeriv ajaveebipostitus. Tooge välja olulisem loetud materjalidest. Mida te teadsite haridustehnoloogia ajaloost varem? Mis oli uutest teadmistest teie jaoks eriti huvitav või üllatav? Mille kohta tahaksite täpsemalt uurida? Mis jäi ebaselgeks? Millega te pigem ei nõustu? Võite siduda oma postitust ka natuke laiemalt arvutite ja interneti ajalooga, kui siin viidatud allikates kirjas on.
Arvestage selle teema jaoks 6 tundi lugemismaterjalidega tutvumiseks ning postituse tegemiseks ja 2 tundi teiste postitustega tutvumiseks ning kommentaariaruteludes osalemiseks. Materjale on tunduvalt rohkem kui 6 tunni sisse mahub, nii et täpsema valiku peate tegema oma huvidest/ajaressursist/keeleoskusest lähtuvalt.
Soovin ülesandega edu ja jään postitusi ootama 30. septembriks.
Viited:
Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. http://dx.doi.org/10.19173/irrodl.v12i3.890
Benjamin, L. T. (1988). A History of Teaching Machines. American Psychologist, 43(9), 703–712.
Jones, D. T. (2011). An Information Systems Design Theory for E-learning. Canberra: Australian National University. http://hdl.handle.net/1885/8370
Leinonen, T. (2010). Designing Learning Tools: Methodological Insights. Helsinki: Aalto University School of Art and Design. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-60-0032-9
Luik, P. (2004). Õpitarkvara efektiivsed karakteristikud elektrooniliste õpikute ja drillprogrammide korral. Tartu: Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/1067
Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo- Rodríguez, Computers and Education (lk 1–11). Dordrecht: Springer. http://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1
Põldoja, H. (2016). The Structure and Components for the Open Education Ecosystem: Constructive Design Research of Online Learning Tools. Helsinki: Aalto University. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-60-6993-7
Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical history of distance education. Open Learning: the Journal of Open and Distance Learning, 15(3), 267–285. http://doi.org/10.1080/713688409
Ligipääs lugemismaterjalidele:
Kahe viidatud materjali ametlikud versioonid ei ole avalikult kättesaadavad (Benjamin, 1988; Nicholson, 2007). Teen nende jagamiseks eraldi Google Drive kausta, kuhu teile TLÜ aadressidega ligipääsu annan. Sumner (2000) on kättesaadav TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu Taylor & Francis andmebaasist. Ülejäänud on avalikud.
Kujundage oma ajaveeb oma maitse järgi ning kirjutage enda kohta lühike enesetutvustus.
Lisage oma ajaveebi õpikeskkondade kursuse jaoks eraldi rubriik (ingl category).
Mõelge läbi oma eesmärgid sellel kursusel ning postitage oma ajaveebi õpileping.
WordPress ajaveebi puhul pöörake palun tähelepanu kahele erinevale sisutüübile — postitused (ingl post) ja leheküljed (ingl page). Kodutööde esitamise puhul palun kasutada sisutüüpi postitus, kuna neid näidatakse ajalises järjestuses teie blogi avalehel ning tõmmatakse RSS kaudu EduFeedrisse ja teistesse sarnastesse RSS-lugejatesse. Lehekülg sobib ajalisest struktuurist väljapool paiknevale infole, mis on eraldi menüüs (näiteks enesetutvustus).
WordPress kasutamise osas saate abi sellest videost (see on 4 aastat vana, kujundus on muutunud, aga üldpõhimõtted on samad):
Õpilepingu (ingl personal learning contract või lihtsalt learning contract) koostamisel soovitan lugeda lehekülge “Mis on õpileping?”.
Kursuse ülesannete esitamisel palun lisage postituse sisse ka link ülesandele kursuse blogis. Õpilepingu postituses võite linkida sellele postitusele siin.
Palun siduge oma ajaveebis selle kursuse postitused kursuse jaoks loodud rubriigiga (ingl category). Muudan EduFeedris teie ajaveebide aadressid ise ära, et EduFeedr ainult selle kursusega seotud postitusi näitaks.
Ajaveebi seadistamisel palun märkida, et kommentaarid ilmuks ilma eelneva teiepoolse kinnitamiseta nähtavale. Selleks peavad Settings > Arutelu (ingl Settings > Discussion) lehel olema märgistamata valikud Kommentaari peab käsitsi heaks kiitma (ingl Comment must be manually approved) ja peab kommenteerijal olema eelnevalt heakskiidetud kommentaare (ingl Comment author must have a previously approved comment).
Ootan teie õpilepinguid järgmise nädala lõpuks (16.09).
