Kokkuvõte õpilepingutest

Vaatasin läbi teie õpilepingud ning enamus teist oli esitanud põhjalikult läbimõeldud õpilepingu. Otsustasin heade näidetena tuua sel korral postitamise järjekorras esile Geithy, Marii, Ly, Riina ja Merlini õpilepingud. Teistest õpilepingutest natuke erinevana jäi mulle silma Jonase õpileping, mis ei keskendunud mitte niivõrd sellele kursusele kui kursusest saadud teadmiste rakendamisele konkreetse projekti juures oma koolis.

Tegin WordArt.com abil sõnapilve kujul kokkuvõtte eesmärkidest ja teemadest, mis ma teie õpilepingutest välja kirjutasin:

Püüan neid soove kursuse käigus silmas pidada. Osa nendest teemadest jääb küll pigem teiste kursuste katta, nagu IFI7207.DT Digitaalne õppevara.

Õpilepingute meetod kerkis esile eelmise sajandi lõpukümnenditel ning peamised viidatud raamatud õpilepingute kasutamisest on ka sellest perioodist (Anderson, Boud, & Sampson, 1996; Knowles, 1986). Üks enam viidatud teadusartikleid on Caffarella ja Caffarella (1986) poolt läbi viidud uurimus sellest, kas õpilepingute kasutamine kõrghariduses suurendab õppijate valmisolekut enesejuhitavaks õppimiseks ning parandab sellega seotud õpioskuseid. Seos õpilepingute kasutamise ja valmisoleku vahel enesejuhitavaks õppimiseks puudus, kuid õpilepingute kasutamine toetas kolme enesejuhitava õppimisega seotud õpioskust: (a) õppija vajaduste sõnastamine konkreetseteks õpieesmärkideks, (b) õpieesmärkide täitmiseks vajalike ressursside tuvastamine ning (c) efektiivsete strateegiate valik nende ressursside kasutamiseks. Ma loodan, et õpilepingute koostamine aitab teid ka nende õpioskuste juures. Nagu Kertu oma õpilepingus välja tõi, võiks strateegiaks olla “Õppida iseendale!”.

Õpilepingud on leidnud eelkõige kasutamist kõrghariduses ja täiskasvanud õppijatega, kuid on ka uurimusi õpilepingute kasutamisest koolis. Greenwood ja McCabe (2008) kirjeldavad õpilepingute kasutamist 7. klassi õpilastega ning toovad oma artiklis ka näiteid koolis kasutatud õpilepingu vormidest, mis olid meie õpilepingutega võrreldes kindlama struktuuriga ning seega lihtsamini koostatavad.

Kel õpilepingute vastu täpsem huvi, siis üks viidatud raamatutest on TLÜ raamatukogus olemas ning mõlemad viidatud artiklid on TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu elektrooniliselt kättesaadavad.

Viited:

Anderson, G., Boud, D., & Sampson, J. (1996). Learning Contracts: A Practical Guide. New York: Routledge. — vt ESTER

Caffarella, R. S., & Caffarella, E. P. (1986). Self-Directedness and Learning Contracts In Adult Education. Adult Education Quarterly, 36(4), 226–234. http://doi.org/10.1177/0001848186036004004

Greenwood, S. C., & McCabe, P. P. (2008). How Learning Contracts Motivate Students. Middle School Journal, 39(5), 13–22. http://doi.org/10.1080/00940771.2008.11461649

Knowles, M. S. (1986). ‪Using Learning Contracts: Practical Approaches to Individualizing and Structuring Learning‬. Jossey-Bass.