Kuu: september 2020

Kui esimese teema eesmärk oli teha sissejuhatus haridustehnoloogiasse, siis teise teemaga jõuame õpikeskkondade ja nendega seotud põhimõistete juurde.

Haridusalaste mõistete sõnastik edglossary.org defineerib õpikeskkonna kui “mitmesugused füüsilised asukohad, kontekstid ja kultuurid, milles õpilased õpivad”. Eestis on õppekeskkonna mõiste defineeritud riiklikus õppekavas: “Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.” Ühe võimaliku skeemi õpikeskkonna komponentidest pakub välja e-õppe valdkonna üks pikaajalisi eestvedajaid Tony Bates oma raamatus “Teaching in a Digital Age” joonisel 6.2.2.

Selle teema lugemismaterjalid keskenduvad kitsamalt virtuaalsetele õpikeskkondadele. Selle teema eesmärgiks on tutvuda õpikeskkonna mõistega ja võrgustiku rolliga õpiprotsessis. Valisin välja viis lugemismaterjali, millest teie omakorda peaksite valima ühe.

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Väljataga, Pata ja Priidik (2009) raamatupeatükk (PDF) on üks paremaid eestikeelseid kirjutisi õpikeskkonna mõistest. Võite siit vahele jätta konkreetseid tarkvararakendusi puudutavad osad (1.5, 1.10, 1.11), kuna rakendused on aastate jooksul palju muutunud.

Dillenbourg, P., Schneider, D., & Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. A. Dimitracopoulou (toim), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (lk 3–18). Rhodes: Kastaniotis Editions.

Dillenbourg, Schneider ja Paraskevi (2002) defineerivad oma artiklis (PDF) seitsme tunnuse kaudu virtuaalse õpikeskkonna mõiste ning arutlevad, millised virtuaalsete õpikeskkondade erinevused võrreldes füüsiliste õpikeskkondadega võiksid õppimise efektiivsust positiivselt mõjutada.

Anderson, T. (2008). Towards a Theory of Online Learning. T. Anderson (toim), The Theory and Practice of Online Learning (lk 45–74). Edmonton: AU Press.

Anderson (2008) üritab oma raamatupeatükiga (PDF) pakkuda teoreetilise aluse e-õppele. Selle järgi on efektiivsel õppimisel neli tunnust: õppija-kesksus, teadmus-kesksus, hindamis-kesksus ja kogukonna-kesksus. Autor arutleb, kuidas veebi kasutamine õppetöös aitab neid nelja tunnust toetada ning mis liiki interaktsioonid toimuvad e-õppes. Artikli tulemusena pakub ta välja e-õppe teoreetilise mudeli esimese põlvkonna veebi ja Veeb 2.0 jaoks.

Weller, M. (2007). Virtual learning environments: using, choosing and developing your VLE. Abingdon: Routledge.

Sellest raamatust on kättesaadav esimene peatükk “What we talk about when we talk about e-learning” (lk 1-9). Peatükk on allalaetav Taylor & Francis andmebaasist (nupp Preview PDF, kahjuks ei saa sellele otse linkida). Weller (2007) seletab lihtsas keeles lahti virtuaalsete õpikeskkondadega seotud põhimõisted ning arutleb sisu ja dialoogi suhte üle e-õppes.

Mõistete osas soovitan ma lisaks vaadata Paulsen (2003) raamatust peatükki “Online Education Terms” (lk 25-38). Siin on hästi lahti seletatud virtuaalsete õpikeskkondadega seotud tehnilised ja pedagoogilised põhimõisted. Hea ülevaate võrgupõhise õppega seotud mõistetest annab ideekaart joonisel 5 lk 33. Viidatud peatüki leiate Google Drive kaustast:

Paulsen, M. F. (2003). Online Education and Learning Management Systems. Global E-learning in a Scandinavian Perspective. Bekkestua: NKI Forlaget.

Teie ülesandeks on tutvuda lugemismaterjali(de)ga ning koostada selle põhjal ajaveebipostitus. Kuidas te mõistate õpikeskkonna mõistet? Mis mõtted teil tekkisid lugemismaterjalidega tutvumise järel? Millised on teie senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana?

Sel korral viibis ülesande esitamine minu poolt. Võtke teie lugemismaterjalidega tutvumiseks ja postituse tegemiseks ikka üks nädal aega. Jätame kursusekaaslaste blogidega tutvumiseks ja kommenteerimiseks 2 päeva vähem aega. Kõik viidatud materjalid on ka Google Drive kaustas.

Haridustehnoloogia ajalugu vaadates võib keskenduda kas kitsamalt arvutite kasutamisele või võtta vaatluse alla ka mittedigitaalsed tehnoloogiad nagu mehaanilised õpetamismasinad 1920ndail ja 1950ndail (Benjamin, 1988), audio- ja videokassettid kaugkoolituses (Sumner, 2000) jne.

Erinevad autorid on teinud omapoolse kokkuvõtte arvutite hariduses kasutamise etappidest lähtudes kas tehnoloogilisest (Leinonen, 2010; Nicholson, 2007) või pedagoogilisest (Anderson & Dron, 2011) vaatest. Nende põhjal võib üldistatult jagada arvutite kasutamise õppetöös viide etappi:

• arvutite abil toimuv õpe (ingl computer assisted instruction)
• arvutipõhine õpetamine (ingl computer-based training)
• veebipõhine õpetamine (ingl web-based training)
• e-õpe (ingl e-learning)
• tehnoloogiapõhine õpe (ingl technology-enhanced learning)

Iga etapi puhul on võimalik välja tuua oluline murdepunkt tehnoloogia arengus, mida võib pidada selle etapi alguspunktiks. Samuti iseloomustavad iga etappi peamised kasutatud tehnoloogiad ning nendega toetatud õpitegevused.

Arvutite abil toimuva õppe periood kestis 1950ndate lõpust 1980ndate keskpaigani. Kui alguses kasutati ülikoolide arvutuskeskuste suurarvuteid, siis 1970ndail ja 1980ndate alguses võeti kasutusele personaalarvutid. Tolleaegse õpitarkvara põhitüübiks olid nn intelligentsed tuutorsüsteemid, mis võimaldasid esitada õppematerjale ja teha drilliülesandeid. Samuti oli olulisel kohal programmeerimise õpetamine.

Arvutipõhine õpetamise alguseks võib lugeda 1980ndate keskpaika, kui personaalarvutid olid muutunud laiemalt kättesaadavaks ning lihtsamini kasutatavaks. Uute tehnoloogiatena arendati personaalarvutitele mõeldud õpitarkvara ning multimeedia CD-ROM’e. Õpitegevusteks oli multimeediasisuga õppematerjalide kasutamine, erinevad drilliülesanded ning lihtsad õpimängud.

Oluline läbimurre haridustehnoloogias tuli koos veebi loomisega 1990ndate alguses. Veebipõhise õpetamise etapis loodi kodulehekülgi õppematerjalidega, kasutati e-mail, jututubasid ning foorumeid. Õpitegevustes lisandus varasemale kirjutamine ja aruteludes osalemine.

Järgmiseks etapis võib pidada e-õpet, mil võeti kasutusele spetsiaalselt õppetöö läbiviimiseks mõeldud veebipõhised õpihaldussüsteemid. 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses arendati aktiivselt õpihaldussüsteeme, õppematerjalide repositooriume ja arvutipõhise testimise vahendeid ning nendega seotud õpitehnoloogia spetsifikatsioone ja standardeid. Õpitegevustes tõusid varasemast olulisemale kohale õppija poolt uute teadmiste konstrueerimist võimaldavad tegevused.

Praegusel hetkel on üheks keskseks mõisteks haridustehnoloogia alal tehnoloogiapõhine õpe (ingl technology enhanced learning). Seda nimetust kannab nii valdkonna kõige olulisem konverents Euroopas (EC-TEL, European Conference on Technology Enhanced Learning) kui ka meie instituudi üks viiest akadeemilisest suunast (eesti keeles on meil haridustehnoloogia akadeemiline suund, inglise keeles Technology Enhanced Learning). Tehnoloogiapõhise õppe perioodi alguseks võib pidada 2000ndate keskpaika, kui võeti kasutusele veebikasutajate aktiivset sisuloomet võimaldavad Veeb 2.0 lahendused (O’Reilly, 2005) ning toimus mobiilseadmete kiire areng. Mõned seda perioodi iseloomustavad tehnoloogiad on personaalsed õpikeskkonnad, e-õpikud, interaktiivsed tahvlid, avatud õppematerjalid, avatud massikursused ja õpianalüütika. Õpitegevustes on olulisel kohal avastamine, erinevate teadmiste ühendamine, digitaalne sisuloome, oma personaalse õppimise planeerimine, enese- ja partnerhinnang ning refleksioon.

Kompaktse ülevaate haridustehnoloogia ajaloost koos paljude teemakohaste viidetega annavad mitmed doktoritööd. Leinonen (2010, lk 11–19) ja Põldoja (2016, lk 19–24) jagavad arvutite kasutamise õppetöös viieks etapiks. Jones (2011, lk 70–71) keskendub kitsamalt e-õppe erinevatele etappidele. Eestikeelse ülevaate õpitarkvara ajaloost ja õpitarkvaraga seotud põhimõistetest annab Luik (2004, lk 18–25).

Põhjalikumatest artiklitest olen ma selle teema juures lugemismaterjalideks valinud neli. Nicholson (2007) ja Molnar (1997) annavad ajaloolise ülevaate alates esimestest suurarvutitest ülikoolides 1950ndate lõpus.

Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo-Rodríguez, Computers and Education (lk 1–11). Dordrecht: Springer. http://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1

Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. Loetud aadressil http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx

Anderson ja Dron (2011) ning Sumner (2000) keskenduvad laiemalt kaugkoolituse ajaloole. Kui Anderson ja Dron jagavad kaugkoolituse kolme etappi lähtudes pedagoogilisest lähenemisest, siis Sumner (2000) on oma vaate aluseks võtnud kaugkoolituses kasutatud tehnoloogiad.

Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. http://dx.doi.org/10.19173/irrodl.v12i3.890

Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical history of distance education. Open Learning: the Journal of Open and Distance Learning, 15(3), 267–285. http://doi.org/10.1080/713688409

Teie ülesandeks on tutvuda viidatud lugemismaterjalidega ning kirjutada nende põhjal analüütiline ja reflekteeriv ajaveebipostitus. Arvestage artikliga tutvumisele ja postitusele kuni 6 tundi, nii et ilmselt peate piirduma ühe artikli valikuga ning järgmine nädal kursusekaaslaste postitustega tutvudes saate tervikpildi kokku.

Tooge välja olulisem loetud materjalidest. Mida te teadsite haridustehnoloogia ajaloost varem? Mis oli uutest teadmistest teie jaoks eriti huvitav või üllatav? Mille kohta tahaksite täpsemalt uurida? Mis jäi ebaselgeks? Millega te pigem ei nõustu? Võite siduda oma postitust ka natuke laiemalt arvutite ja interneti ajalooga, kui siin viidatud allikates kirjas on.

Kahe aasta tagant on mul selle teema kohta ka lühivideo.

Soovin ülesandega edu ja jään postitusi ootama nädala jooksul. Teise nädala jätame kursusekaaslaste postitustega tutvumiseks ja kommentaariaruteludeks.

Viited:

Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. http://dx.doi.org/10.19173/irrodl.v12i3.890

Benjamin, L. T. (1988). A History of Teaching Machines. American Psychologist, 43(9), 703–712.

Jones, D. T. (2011). An Information Systems Design Theory for E-learning. Canberra: Australian National University. http://hdl.handle.net/1885/8370

Leinonen, T. (2010). Designing Learning Tools: Methodological Insights. Helsinki: Aalto University School of Art and Design. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-60-0032-9

Luik, P. (2004). Õpitarkvara efektiivsed karakteristikud elektrooniliste õpikute ja drillprogrammide korral. Tartu: Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/1067

Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo- Rodríguez, Computers and Education (lk 1–11). Dordrecht: Springer. http://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1

O’Reilly, T. (2005, September 30). What Is Web 2.0: Design Patterns and Business Models for the Next Generation of Software. Loetud aadressil http://oreilly.com/web2/archive/what-is-web-20.html

Põldoja, H. (2016). The Structure and Components for the Open Education Ecosystem: Constructive Design Research of Online Learning Tools. Helsinki: Aalto University. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-60-6993-7

Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical history of distance education. Open Learning: the Journal of Open and Distance Learning, 15(3), 267–285. http://doi.org/10.1080/713688409

Ligipääs lugemismaterjalidele:

Kahe viidatud materjali ametlikud versioonid ei ole avalikult kättesaadavad (Benjamin, 1988; Nicholson, 2007). Tegin nende teiega jagamiseks eraldi Google Drive kausta, mille ligipääsud on saadetud. Panin sinna kausta lisaks veel 2 selle nädala soovituslikku lugemismaterjali (Anderson & Dron, 2011; Sumner 2000), et te need ühest kohast mugavalt kätte saaks. Ülejäänud viited on avalikud ja leiate viidatud andmebaasidest või veebilehtedelt.

Postitan väikese kokkuvõtte esimestest tegevustest:

1. Registreeruge Moodle’i kasutajaks (ma ei taha siin registreerumist pikalt lahti hoida, palun tehke seda täna kui veel tegemata): http://www.hanspoldoja.net/moodle/login/signup.php
2. Tehke oma magistriõppe jaoks ajaveeb, eelistatult WordPress.com platvormil.
3. Registreerige oma ajaveebi aadress EduFeedr keskkonnas: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/71543
4. Kujundage oma ajaveeb oma maitse järgi ning kirjutage enda kohta lühike enesetutvustus blogipostitusena või eraldi lehena.
5. Lisage oma ajaveebi õpikeskkondade kursuse jaoks eraldi rubriik (ingl category).

Mõelge läbi oma eesmärgid sellel kursusel ning postitage oma ajaveebi õpileping. Õpilepingu (ingl personal learning contract või lihtsalt learning contract) koostamisel soovitan lugeda lehekülge “Mis on õpileping?”. Ootan teie õpilepinguid esimese nädala lõpuks (13.09).

WordPress ajaveebi puhul pöörake palun tähelepanu kahele erinevale sisutüübile — postitused (ingl post) ja leheküljed (ingl page). Kodutööde esitamise puhul palun kasutada sisutüüpi postitus, kuna neid näidatakse ajalises järjestuses teie blogi avalehel ning tõmmatakse EduFeedrisse. Lehekülg sobib ajalisest struktuurist väljapool paiknevale infole, mis on eraldi menüüs (näiteks enesetutvustus).

Kursuse ülesannete esitamisel palun lisage postituse sisse ka link ülesandele kursuse blogis. Õpilepingu postituses võite linkida sellele postitusele siin.

Palun siduge oma ajaveebis selle kursuse postitused kursuse jaoks loodud rubriigiga (ingl category). Muudan EduFeedris teie ajaveebide aadressid ise ära, et EduFeedr ainult selle kursusega seotud postitusi näitaks.

Ajaveebi seadistamisel palun märkida, et kommentaarid ilmuks ilma eelneva teiepoolse kinnitamiseta nähtavale. Selleks peavad Seaded > Arutelu (ingl Settings > Discussion) lehel olema märgistamata valikud Kommentaari peab käsitsi heaks kiitma (ingl Comment must be manually approved) ja peab kommenteerijal olema eelnevalt heakskiidetud kommentaare (ingl Comment author must have a previously approved comment).

WordPressi kasutamise kohta olen ma mõned aastad tagasi salvestanud ühe ekraanivideo. Mõned asjad WordPress haldusliideses on muutunud, kuid põhimõtted on samaks jäänud.

https://www.youtube.com/watch?v=U_h2TuWghYk

 

Esimese sisulise teema lugemismaterjalid ja ülesanne tulevad ka tänase jooksul.