Praeguseks on suurem osa kursuslasi oma õpilepingud esitanud, nii et teen neist enne homset kontakttundi väikese kokkuvõtte. Päris paljud teist olid õpilepingu põhjalikult läbi mõelnud. Mõned head näited, mida postitamise järjekorras esile tuua võiks on Merlini, Maiki, Gerli, Liina ja Krislini õpilepingud. Maarja ja Kristel olid hästi sidunud oma õpilepingu eesmärgid põhitööga väljapool haridussüsteemi. Eriti põhjalikud olid oma õpilepingutes Kaidi ja Vivika. Häid õpilepinguid oli veel, need on lihtsalt mõned näited.
Kirjutasin välja enam kordunud märksõnad teie õpilepingute teemadest ja eesmärkidest ning tegin neist Wordle abil märksõnapilve. Kuna esialgses versioonis oli sõna õpikeskkonnad nii suur, et varjuta kõik ülejäänud märksõnad, siis parema loetavuse huvides otsustasin selle keskse mõiste välja jätta:
Seda eelmiste aastatega võrreldes näen ma, et erinevate õpikeskkondade järel on tähtsuselt teiseks tõusnud õpikeskkondade kasutajasõbralikkus. Samuti on sel aastal esil huvi õpikeskkondade arengusuundade vastu.
Kaks aastat tagasi tagasi jagasin ma 2018. aasta õpilepingute kokkuvõttes ka viiteid mõnedele teaduslikele allikatele õpilepingute kohta.
Proovime uuesti õpilepingute juurde tagasi tulla kursuse keskel, kui teil on kursusest parem ülevaade ning oskate oma eesmärke selgemini püstitada ja ümber seada.
Milliseid mõtteid õpilepingu meetod teis tekitas? Kuidas seda võiks rakendada koolis, töökohal õppes, noorsootöös? Milliste õppijate puhul see paremini sobib ja milliste puhul mitte?
Üks mõte “Õpilepingute kokkuvõte” kohta
Kommenteerimine on suletud