Kuu: oktoober 2020

Neljas teema: personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

Neljas teema käsitleb personaalseid ja avatud õpikeskkondi, mille praktilise kogemuse te siin kursusel saate ning mida me 04.10 Zoomi tunnis arutasime. 04.10 Zoomi tunni salvestus on Google Drives. Sel korral koosneb ülesanne lugemismaterjalist ning väikesest praktilisest tegevusest, milleks on oma personaalse õpikeskkonna kaardistamine.

Traditsiooniliste suletud ning õppeasutusekesksete õpihaldussüsteemide alternatiivina võetid 2000-ndate keskel kaustusele veeb 2.0 ja sotsiaalmeedia vahenditel põhinevad avatud õpikeskkonnad ning sellega seoses hakati kasutama personaalse õpikeskkonna mõistet. Esimesed artiklid ajaveebide kasutamisest õppetöös pärinevad aastast 2003. Veeb 2.0 mõistest inspireerituna avaldas Stephen Downes 2005. aastal paljutsiteeritud artikli “E-learning 2.0”. Personaalsete õpikeskkondade mõiste tuli laiemalt kasutusele 2007 ning aastatel 2010–2014 toimus sellele teemale pühendatud The PLE Conference (neist viimane meie uurimisrühma poolt korraldatuna Tallinnas).

Viimastel aastatel on personaalsete õpikeskkondade mõiste pigem kasutuselt kõrvale jäänud, kuigi õppijakesksed lähenemised ning õppija poolt kontrollitavad sotsiaalmeedia vahenditel põhinevad avatud ja poolavatud õpikeskkonnad on endiselt kasutusel.

Nagu te selle kursuse ülesehitusest aru saate, on minu vaadet õpikeskkondadele mõjutanud olulisel määral just personaalsete õpikeskkondade lähenemine. Personaalse õpikeskkonna kontseptsioonile keskenduvad kolm artiklit. Wilson et al. (2007) toovad oma artiklis välja kuus tunnust, mille poolest personaalsed õpikeskkonnad eristuvad õpihaldussüsteemidest. Johnson ja Liber (2008) on üks tõsisemaid teoreetilisi artikleid personaalsete õpikeskkondade teemal, kuid teistega võrreldes keerulisem lugemine. Väljataga ja Laanpere (2010) keskenduvad pigem personaalsete õpikeskkondade pedagoogilisemale poolele ning õppija rollile.

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://dx.doi.org/10.20368/1971-8829/247

Johnson, M., & Liber, O. (2008). The Personal Learning Environment and the human condition: from theory to teaching practice. Interactive Learning Environments, 16(1), 3–15. https://dx.doi.org/10.1080/10494820701772652

Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. https://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

Väga hea ja praktiline lugemine on Couros (2010), milles kirjeldatakse detailselt ühe avatud õpikeskkonnal põhineva kursuse disaini:

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). Athabasca University Press. https://www.aupress.ca/books/120177-emerging-technologies-in-distance-education/

Lõpetuseks pakun ma välja ka enda artikli EduFeedri ja blogipõhiste kursuste kohta:

Põldoja, H., Duval, E., & Leinonen, T. (2016). Design and evaluation of an online tool for open learning with blogs. Australasian Journal of Educational Technology, 32(2). https://doi.org/10.14742/ajet.2450

Praktilise poolena palun teil mõelda oma personaalse õpikeskkonna peale ning proovida seda skeemina visualiseerida. Inspiratsiooniks võite vaadata Scott Leslie poolt kogutud personaalse õpikeskkonna diagramme. Nagu te neist näidetest näete, ei ole personaalse õpikeskkonna visualiseerimiseks mingeid kindlaid reegleid. Ma ise olen varasematel aastatel proovinud visualiseerida selle kursuse õpikeskkonda ning oma personaalse õpikeskkonna mobiilirakenduste osa:

Veebipõhistest joonistusvahenditest on minu soovitus selliste skeemide joonistamiseks kas mingi ideekaardi tarkvara (hetkesoovitus tasuta vahenditest on GitMind) või  draw.io.

Jään ootama teie mõtteid lugemistekstidest, kogemusi personaalsete õpikeskkondade ja Veeb 2.0 vahenditega ning personaalsete õpikeskkondade skeeme. Tehke oma postitus umbes nädala jooksul, siis jääb veel aega arutelude jaoks.

Rühmatööd teemad 2020

Eelmisel korral rääkisime rühmatöödest ning ma lubasin teha postituse, kuhu alla saata märkida oma rühmatöö idee ja rühma liikmed. Ma tean, et osadel teist on juba rühmatöö osas konkreetsed mõtted, kuna minu soovitus oli siduda rühmatöö võimaluse korral kursustega IFI7051.DT Õppedisaini alused (haridustehnoloogia magistrandid) või IFI7034.DT Informaatika didaktika (informaatikaõpetaja magistrandid).

Rühmatöö eesmärgiks on koostada õpikeskkonna disain ühe konkreetse teema ja sihtgrupi jaoks. Tehniliselt lahenduselt on varasematel aastatel jagunevad disainitavad õpikeskkonnad kolmeks, kuid sel aastal  tooksin ma COVID-19 tõttu neljanda teemade grupina sisse sünkroonset (reaalajas) distantsõpet toetavate õpikeskkondade disaini:

  • õpihaldussüsteemil põhinev õpikeskkond;
  • veeb 2.0 vahenditel põhinev hajutatud arhitektuuriga õpikeskkond;
  • nutiseadmetel ja äppidel põhineva õpikeskkond;
  • sünkroonset distantsõpet toetav õpikeskkond.

Rühmatöö tulemusena ootan ma järgmiseid osasid:

  • probleemi tutvustus;
  • sihtgrupi analüüs;
  • vahendite võrdlus ja valik;
  • õpikeskkonna skeem;
  • õpikeskkonna prototüüp.

Täpsemad ootused rühmatöödele on kirjeldatud 2016. aasta postituses “Ootused rühmatöödele“.

Soovituslik rühma suurus on 3…4 liiget, kuid kui teil on kindel soov teha rühmatöö asemel midagi endale vajalikku ning rühmatöö eesmärkidele vastavat, siis võite seda ka üksi teha.

Palun postitage siia postituse kommentaaridesse oma rühma koosseis ja rühmatöö idee.

PS. Inspiratsiooniks viited varasemate aastate rühmatööde esitlustele: 2019, 2018, 2017, 2016, 2015.

EduFeedr ajutiselt katki

Minu eelmine postitus sisaldas midagi, mille peale EduFeedr katki läks ning kursuse voo lehel enam uusi postitusi ei kuva. Seda on ka ühe korra varem juhtunud. Eelmisel korral oli lahenduseks 10 uue asjaliku postituse pealetulek, siis kadus see “vigane” postitus esimese 10 hulgast ära ning kursuse voo lehel näidati taas viimaseid postitusi.

Nii et jõudu kodutööde tegemisel 🙂

Pühapäevase tunni video töötlemiseni jõuan reede õhtul.

Kolmas teema: õpihaldussüsteemid

Meie kursuse kolmandaks teemaks on õpihaldussüsteemid. Sel korral saate valida kahe erineva ülesande vahel – praktiline ja teoreetiline.

Praktiliseks ülesandeks on katsetada ühe õpihaldussüsteemi või lihtsama virtuaalse õpikeskkonna võimalusi ning proovida seal luua uue kursuse struktuuri loomist (ajakava lehekülg, üleslaetud või lingitud materjal, ülesanded, arutelufoorumi teema jne). Soovi korral võite katsetuse teha mitmekesi koos nende kaasõppijatega, kes katsetamiseks sama õpikeskkonna valivad.

Õpikeskkondade soovitused on teise kontakttunni esitluses. Loomulikult võite valida ka mõne muu õpikeskkonna, mida minu esitluses välja toodud pole.

Avatud lähtekoodiga täisfunktsionaalsed õpihaldussüsteemid:

Tasuta või piiratud mahus tasuta veebipõhised õpikeskkonnad:

Eesti õpikeskkonnad:

eLearningIndustry.com kataloogis on loetletud üle 500 õpihaldussüsteemi, millest 30 peaks olema avatud lähtekoodiga ning 57 mingil kujul tasuta. Osaliselt on seal kataloogis aegunud info ning mitte kõik väidetavalt tasuta keskkonnad ei paku tegelikult tasuta versiooni. Huvitavaks päringuks on parima kasutajakogemusega õpihaldussüsteemid, kuid nendest enamik on ettevõtte sisekoolitusteks sobivad kommertskeskkonnad.

Palun kirjutage oma katsetuste kohta kokkuvõtteks postitus enda ajaveebi. Mis teile katsetatud keskkonna juures meeldis? Mis oli ebamugav? Millised probleemid tekkisid? Kas kasutasite/kasutaksite seda keskkonda oma õpilastega? Jne. Palun lisage võimaluse korral ka link enda loodud kursuse katsetusele või paar ekraanipilti.

Teoreetiliseks ülesandeks valisin kolm lugemismaterjali: kaks teadusartiklit ning ühe olulise ajaveebipostituse. Ootan, et te neist ühe allika läbi loeksite ning selle põhjal tekkinud mõtetest ajaveeebipostituse teeks. Esimene artikkel (Watson & Watson, 2007) seletab lahti õpihaldussüsteemidega seotud põhimõisted ning õpihaldussüsteemide funktsionaalsused. Coates, James ja Baldwin (2005) toovad oma metauurimuses teiste autorite põhjal välja põhjused, miks ülikoolid õpihaldussüsteeme kasutavad ning vaatavad kriitiliselt õpihaldussüsteemide mõju õppimisele. Siemensi (2004) ilmunud arvamusartikkel on õpihaldussüsteemide suhtes väga kriitiline leiab, et jäiga struktuuri tõttu pole need tänapäevaseks õppimiseks sobivad.

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y

Coates, H., James, R., & Baldwin, G. (2005). A Critical Examination Of The Effects Of Learning Management Systems On University Teaching And Learning. Tertiary Education and Management, 11(1), 19–36. http://doi.org/10.1007/s11233-004-3567-9

Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://web.archive.org/web/20090918171801/http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Esimese kahe artikli puhul saate ligipääsu TLÜ Akadeemilise raamatukogu kaudu, kolmas on Wayback Machine arhiivis.

Jään teie postitusi ootama umbes nädala jooksul.