Kursuse teises pooles saab iga õppija keskenduda ennast rohkem huvitavatele kitsamatele valikteemadele, mis on õpikeskkondadega seotud. Selle nädala alguses pakume välja kolm teemat: (1) avatud haridus, (2) e-portfooliod ja (3) Alfons Education testimine. Kahe nädala pärast on tulemas veel kolm teemat (vt ülesanded). Valikteemade hulgast tuleb teil valida kaks teid enam huvitavat teemat. Teemasid ei pea rangelt valima sellest kolmikust, mis kahenädalaseks perioodiks on pakutud – soovi korral võite võtta mõlemad teemad selle nädala valikust või vastupidi oodata kahe nädala pärast ilmuvaid teemasid ja valida nende seast kaks.
Valikteemade puhul erinevad teoreetilised ülesanded neljast põhiteemast. Kui varasemalt oli teie ülesandeks ühe artikli või peatükiga põhjalikumalt tutvuda, siis nüüd ootame teilt kõigi viidatud materjalide põhjal teemast laiema ülevaate saamist niipalju, kui see ajaliselt võimalik on. Oleme iga teema puhul arvestanud 8 tundi lugemismaterjalidega tutvumiseks ja selle põhjal postituse tegemiseks. Ilmselt on mõistlik tasakaal kulutada 5 tundi materjalidest ülevaate saamiseks ning 3 tundi postituse kirjutamiseks.
Avatud haridus on minu jaoks isiklikult väga südamelähedane teemaga, kuna olen sellega erinevatest vaatenurkadest tegelenud üle 20 aasta. 2016. aastal kaitstud doktoritöös keskendusin ma avatud haridust toetavate veebirakenduste disainile. Kompaktse ülevaate avatud hariduse liikumise väljakujunemisest, avatud õppematerjalidest ning erinevatest avatud hariduse praktikatest annab mu doktoritöö teoreetilise raamistiku avatud hariduse alapeatükk (Põldoja, 2016, lk 24–34). (tutvuge antud teemas ainult viidatud lehekülgedega, muu peale pole hetkel mõtet aega kulutada)
Teadusartiklitest valisin ma välja kokku 7 artiklit, millest 3 on sel aastal uued. Mishra (2017) annab sarnaselt minu doktoritöö teoreetilise raamistikuga laia ülevaate avatud õppematerjalide (ingl open educational resources) liikumisest. Avatud õppematerjalidest Eestis oleme me kirjutanud ühe raamatupeatüki koos Mardiga (Põldoja & Laanpere, 2020).
Üks avatud hariduse liikumise peamisi eestvedajaid on David Wiley, kelle poolt on mul välja valitud kaks artiklit. Wiley (2015) esitab kriitilise seisukoha avatud massikursuste (MOOC) peavoolu kohta, mida esindavad sellised suured MOOC-platvormid nagu Coursera. Wiley ja Hilton (2018) defineerivad oma artiklis avatud pedagoogika mõiste avatud sisu loomise kaudu kursusel. Ühe olulise ideena kritiseerivad nad tüüpilisi “äravisatavaid” ülesandeid ning pakuvad nende alternatiivina välja “taaskasutatavad” ülesanded.
Avatud õppematerjalide kõrval kasutatakse sageli ka avatud hariduspraktikate mõistet (ingl open educational practices), mis sisaldab laia valikut avatud tegevusi lisaks avatud õppematerjalide jagamisele. Zawacki-Richter et al. (2020) annavad oma artiklis tulevikkuvaatava ülevaate avatud hariduse erinevatest aspektidest. Nascimbeni et al. (2024) toovad välja pädevused, mis on õppejõududel vajalikud avatud hariduspraktikate rakendamiseks kõrghariduses. Viimasel paaril aastal on pea kõigist haridustehnoloogiaga seotud teemadest kirjutatud ka generatiivse tehisintellekti vaates. Aksoy ja Kursun (2024) analüüsivad, kuidas mõjutab generatiivne tehisintellekt avatud hariduspraktikaid.
Palun tutvuge viidatud materjalidega ning kirjutage selle põhjal postitus. Lisage oma postitusse ka isiklik kogemus või seisukoht avatud hariduse suhtes. Panin kõik materjalid ka Google Drive kausta, paar allikat neist ei ole muul viisil kättesaadavad.
Tehisintellekti vahendite kasutamist selle teema juures materjalidest ülevaate saamiseks ma pigem ei soovita. Meie ootus on see, et te ise tunnetaksite, mis on suurema mahu teadustekstidega tutvumisel olulised osad, millele piiratud ajaressursside puhul tähelepanu pöörata.
Keda huvitab sügavam tutvumine selle teemaga väljapool selle ülesande piire, siis soovitan vaadata Open Education Conference YouTube kontot, kus on väljas viimase nelja aasta konverentside salvestused.
Viited
Aksoy, D. A., & Kursun, E. (2024). Behind the Scenes: A Critical Perspective on GenAI and Open Educational Practices. Open Praxis, 16(3), 457–470. https://doi.org/10.55982/openpraxis.16.3.674
Mishra, S. (2017). Open educational resources: removing barriers from within. Distance Education, 38(3), 369–380. https://doi.org/10.1080/01587919.2017.1369350
Nascimbeni, F., Burgos, D., Brunton, J., & Ehlers, U.-D. (2024). A competence framework for educators to boost open educational practices in higher education. Open Learning: The Journal of Open, Distance and e-Learning, 39(2), 150–169. https://doi.org/10.1080/02680513.2024.2310538
Põldoja, H. (2016). The Structure and Components for the Open Education Ecosystem: Constructive Design Research of Online Learning Tools [Doktoritöö, Aalto University]. Aaltodoc. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-60-6993-7
Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, Dejian Liu, Ahmed Tlili, Yuan Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3
Wiley, D. (2015). The MOOC Misstep and the Open Education Infrastructure. C. J. Bonk, M. M. Lee, T. C. Reeves, & T. H. Reynolds (toim.), MOOCs and Open Education Around the World (lk 3–11). Routledge.
Wiley, D., & Hilton, J. L. (2018). Defining OER-Enabled Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 19(4), 133–147. https://doi.org/10.19173/irrodl.v19i4.3601
Zawacki-Richter, O., Conrad, D., Bozkurt, A., Aydin, C. H., Bedenlier, S., Jung, I., Stöter, J., Veletsianos, G., Blaschke, L. M., Bond, M., Broens, A., Bruhn, E., Dolch, C., Kalz, M., Kondakci, Y., Marin, V., Mayrberger, K., Müskens, W., Naidu, S., … Xiao, J. (2020). Elements of Open Education: An Invitation to Future Research. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 21(3). https://doi.org/10.19173/irrodl.v21i3.4659