Valikteema: personaliseeritud õpe

Neljas teema, mille välja pakume on käsitleb personaliseeritud õppe temaatikat. Haridus- ja Noorteameti juhtimisel valminud tehnoloogia kompass kirjeldab: “Personaliseeritud õpe on õpetamise viis, kus õppimistegevused lähtuvad õppija vajadustest, huvidest ja võimetest ning kus õpieesmärgid on sageli ka õppija enda seatud.”

Esimene artikkel mida soovitan lugeda käsitleb tehnoloogia rakendamist personaliseeritud õppe korraldamisel majanduslikult madalatasemega riikides. Major jt (2021) keskenduvad põhikooliealiste laste tehnoloogia kasutamise võimaluste uurimisele, et mõista kas ja kuidas õpitehnoloogiad toetavad õppijaid õpieesmärkide seadmisel ning teisalt õpetajaid tagasiside andmisel.

Teine artikkel on tänaseks juba üheksa aastat tagasi avaldatud, kus Brain jt (2013) kirjeldavad seniseid personaliseeritud õppega seotud kogemusi ja samas kirjeldavad nö tuleviku personaliseeritud õpet ja võimalusi. Seda artiklit soovitangi lugeda ja analüüsida põhimõttega, et nende kirjeldatud tulevik peaks olema meie tänane reaalsus. Kui palju sellest artiklit on täna asjakohane, mis vajab siiani arendamist ja mis on ebarealistlik.

Viimane artikkel analüüsib personaliseeritud õppe toetamise võimalusi läbi õpianalüütika lahenduste, et disainida personaliseeritud ja õppijale kohanduvaid õpiradu. Mavroudi jt (2018) kirjeldavad esmalt õpianalüütika põhimõtteid ja võimalusi tehnoloogiarikkas keskkonnas ja uurivad seda läbi õppijakeskse pedagoogilise lähenemise.

Viited

Major, L.,  Francis, G. A., &  Tsapali, M. (2021).  The effectiveness of technology-supported personalised learning in low- and middle-income countries: A meta-analysis. British Journal of Educational Technology,  52,  1935– 1964. https://doi.org/10.1111/bjet.13116

Prain, V., Cox, P., Deed, C., Dorman, J., Edwards, D., Farrelly, C., Keeffe, M., Lovejoy, V., Mow, L., Sellings, P., Waldrip, B. and Yager, Z. (2013), Personalised learning: lessons to be learnt. Br Educ Res J, 39: 654-676. https://doi.org/10.1080/01411926.2012.669747

Mavroudi, A., Giannakos, M., & Krogstie, J. (2018) Supporting adaptive learning pathways through the use of learning analytics: developments, challenges and future opportunities, Interactive Learning Environments, 26:2, 206-220, DOI: 10.1080/10494820.2017.1292531

Valikteema: digipädevus

Kolmas valikteema sellel aastal on digipädevus, kus käsitleme selle kursuse raames õpetaja digipäevuse mõistmise ja hindamise teemasid. Digipädevus on Eesti hariduses keskseks mõisteks, kui kirjeldatakse õpetaja suutlikust ja valmisolekut rakendata tehnoloogilisi lahendusi pedagoogiliselt ja metoodiliselt selliselt, et see toetab õppija erinevaid õpivajadusi.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kirjeldas digipädevust, kui valmisolekut kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes.

Euroopa tasandil (sh poliitikakujundamise dokumentides) defineeritakse digipädevust, kui suutlikkust rakendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) enesekindlalt, kriitiliselt ja loominguliselt oma tööga, töövalmidusega, õppimisega, meelelahutusega ja ühiskonda kaasatusega seonduvate eesmärkide täitmiseks  (Ala-Mutka et al., 2008)

Selleks, et haridusmaastikul oleks ühine arusaam digipädevuse mõistest, konseptsioonist ning reguleerivatest dokumentidest on Haridus-ja Teadusministeeriumi poolt kokku pandud digipädevuse rakkerühm, mis töötab Haridus-ja Noorteameti juures. Koostöös Harnoga oleme kaardistanud erinevate riikide ja Euroopa Komisjoni algatusi digipädevuste hindamiseks. Ülevaadet erinevatest instrumentidest saab lugeda siin:https://digipadevus.ee/digipadevus-maailmas/

Lisaks on veebilehel kaardistus nii õpetaja, kui õppija digipädevuse ning hindamiskriteeriumid vastavalt Euroopa Komisjoni DigCompEdu ja DigComp raamistikele.

Õpetajate digipädevuse Euroopa raamistik DigCompEdu toob välja, et digitehnoloogiad on muutnud seda, kuidas me suhtleme, töötame, veedame vaba aega, korraldame oma igapäevaseid tegevusi ning mis kõige olulisem, kuidas me jõuame allikate ja teadmisteni (Redecker & Punie, 2017: 12) Õppijate ettevalmistamine eluks, mis on igapäevaselt seotud digitehnoloogiatega, seab suure väljakutse muuhulgas ka Eesti õpetajatele, kelle ülesandeks on arendada digipädevust oma ainetundidesse lõimituna koos ülejäänud riiklikes õppekavades kehtestatud üldpädevustega (Põhikooli riiklik õppekava, 2018; Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2018). Ometi selgus TALISe (The Teaching and Learning International Survey) uuringust (Taimalu, Uibu, Luik & Leijen, 2019: 77), mille fookuses on õppijate õppimist mõjutavad aspektid, et ainult alla kolmandiku õpetajatest tunneb, et on piisavalt pädevad IKT-vahendite kasutamiseks õpetamisel (29,7%).

Samuti selgub TALISe uuringust (Taimalu et al., 2019: 59), et Eestis kasutavad digivahendeid pigem õpetajad ning lasevad neid vähem kasutada õppijatel: “Alla poole (45,6%) Eesti õpetajatest on lasknud õpilastel kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat tunnis või projektides. See näitaja on oluliselt väiksem nii OECD riikide keskmisest (52,7%) kui ka TALIS uuringus osalenud riikide keskmisest tulemusest (51,3%).”

Distantsõpppe perioodi jooksul läbiviidud uuringutest selgus aga reaalsus, et Eesti õpetaja ei tea tegelikult, mis on üldse digipädevus ning milline on tema roll enda ja õppija digipädevuse arendamisel. 

Seega artiklite analüüsimisel palun teil mõelda, millised on teie arvates digipädevusega seotud kitsaskohad Eesti hariduses täna. Kõik artiklid on kättesaadavad Drives.

Viited

Carretero, S., Vuorikari, R. ja Punie, Y. (2017). DigComp 2.1: The Digital Competence Framework for Citizens with eight proficiency levels and examples of use, EUR 28558 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2017, doi:10.2760/38842 

Gümnaasiumi Riiklik õppekava. (2018).  RT I, 14.02.2018, 9. Vaadatud 09.11.2021 https://www.riigiteataja.ee/akt/114022018009

Põhikooli riiklik õppekava. (2018). RT I, 14.02.2018, 8. Vaadatud 09.11. 2021 https://www.riigiteataja.ee/akt/114022018008

Taimalu, M., Uibu, K., Luk, P. ja Leijen, Ä. (2019). Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused: 1. osa. Haridus- ja Teadusministeerium, Sihtasutus Innove

Kokkuvõte õpilepingutest

Õpilepingute kokkuvõte tuleb jõuab teieni väikese hilinemisega.

Teemad mille vastu huvi tunnete keskendusid peamiselt õpikeskkondade mõistmisele, mis on kursuse kontekstist lähtuvalt igati asjakohane. Veidi vähem oli eesmärkides välja toodud võrgustatud õppe või õpivõrgustike teemat. Oma temaatilise huvi olid hästi avanud Alice, kes sidus aine sisu laiema õppimise ja õpetamise kvaliteediga, et kujundada õppijakeskset ja kaasavat õppimiskultuuri. Merje jaoks on oluline mõista millised õpikeskkonnad toetavad tema vajadusi. Aili kirjeldas aine sisu ja informaatika õpetaja õppe seosed. Siret tõi välja võrgustatud õppe teemad.

Eesmärkide kirjeldamisel kõlas läbi üldine huvi mõtestatult ning teadlikult valida ja rakendada erinevaid õpikekskondi oma töös ja õppetöös õppijatega. Aalo kirjeldas oma eesmärke läbi pädevuste arengu, kus peamine fookus on digipädevusel. Taneli õpileping peegeldab tema teadlikkust tehnoloogiast ja kuidas see on tema tugevus kursuse läbimisel.

Kombineerisin teie õpilepingutest head ideed ja tavad (strateegiad), mis võiksid toetada edukat kursuse läbimist aga teisalt ka õpinguid laiemalt. Marju tõi välja erinevate ainete seoste olulisuse, mis näitab laiemat mõistmist õppimise, kui terviku osas. Margit tõi välja, kui oluline on lugeda teaduskirjandust sh ka inglise keeles. Aili märkis ära tugivõrgustiku tähtsuse õpingute jooksul. Annely on väga põhjalikult kaardistanud enda strateegiad – soovitan kindlasti lugeda!

  • Võtan rahulikult, süvenen teemasse, jätan endale aega mõtlemiseks ja aru saamiseks.
  • Ma tulen loengusse puhanuna. 
  • Ma näen oma nädalakavas ette kodutööde tegemiseks piisava aja. 
  • Ma kuulan teisi ja loen nende postitusi.
  • Õppida iseseisvalt ning luua seoseid õpitu ja oma töö vahel, samuti luua seoseid teistes õppeainetes õpituga.

Vahendid eesmärkide täitmiseks mõtestasid põnevalt Janar, Kaidi, Olesja, Karmo, Albina, Piret, Emma Loore, Maret:

  • Erinevad õpikeskkonnad;
  • Arvuti töövahendina;
  • Kaastudengid ja vajadusel õppejõud;
  • Internet;
  • Raamatukogu;
  • Õppekirjandus;
  • Isiklik kursuse blogi;
  • Märkmed, Google Keep, fotod;
  • Vastutan selle eest, et hoian silma peal meie õpikeskkondadel (Drive, blogi, Moodle).

Hindamise juures oli selgelt näha seost eesmärkide täitmisega ning tulemuslikkuse hindamisega. Getter seostas kursuse eduka läbimise ka lõputöö teema leidmisega, mis peegeldab hästi süstemaatilist mõtlemist ja arusaamist õppekava teekonna osas. Maibritt analüüsis enda varasemaid õpikogemusi, mis aitas mõtestada strateegiaid ja hindamist kursuse edukaks läbimiseks. Virge tõi välja ka teiste õppijate toetamise läbi grupitööde, kus kõigil liikmetel on oma roll. Diana tõi välja, kuidas ajaveebi ehk e-portfoolio läbi oma õpiteekonna kaardistamine on osa hindamisest ja aitab hoida õpimotivatsiooni. Õppimise juures on tähtis ka “ahhaa” elamus ja Angelina tõi selle välja oma õpilepingus. Kerli õpileping väärib põhjalikumat lugemist, sest ta märgib ära kuidas õppimise juures ka vaimne- ja füüsiline heaolu säilitada.

Esile tõstan Kirsti õpilepingu, mis on põhjalik, sisukas ja võib ka öelda, et õpetlik. Soovitame kõigil lugeda!

Teine suurepärane ja põnev lugemine oli Kainari õpileping, kes kasutas teaduskirjandust, enda mõtete edasi andmiseks.

Valikteema: distantsõpe

Tallinna Ülikooli poolt läbiviidud distantsõppe uuring algab järgmiselt “Sarnaselt paljudele teistele riikidele olid Eesti koolid 2020. aasta märtsist juunini distantsõppel, et piirata COVID-19 haiguse levimist. Üleöö läk- sid kõik Eesti üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolide õppurid üle täielikule distantsõppele, milleks õpetajatel, õppijatel, lapsevanematel ja koolijuh- tidel polnud aega spetsiaalselt valmistuda. Üsna pea ilmnes, et mõned koolid olid eriolukorrast tingitud muutusteks rohkem valmis kui teised.”

Distantsõppele siirdumisega oli selge, et ei Eesti koolijuhid, õpetajad ega ka valitsus ei olnud valmis distantsilt kvaliteetsed haridust koordineerima ning pakkuma. Kõige suuremaks kannatajaks olid selgelt õppijad, kuidas samas ka lapsevanemad kellele langes uus roll “õpetaja” ning teisalt ka koolide õpetajad, kes pidid ettevalmistuseta pakkuma kvaliteetset veebipõhist õpet. Kaheks oluliseks märksõnaks said toimevõime ning säilenõtkus. Loe uuringu tulemuste kohta rohkem raportist.

Uuringus kaardistati õpetamisviisid distantõppe perioodil.

Pigem olid õpetamisviisid ühekülgsed. Distantsõppe teema valmisel suunan mõtisklema kahele erineval suunal. Üheltpoolt – milline peaks olema ettevalmistus edukaks distantsõppeks. Siin on teemaks taristu, väljaõpe, koolitused, toetusmehhanisimid, valituse roll jms. Teisalt – millised on kõige suuremad probleemid, millega jätkuvalt nö maadleme ning millised on kõige suuremad õpimomendid.

Kirjanduse leiad kursuse Drivest.

Valikteema: digipädevus

Esimene valikteema, mille välja pakun on digipädevus ning digipädevuse hidamine. Selle teemaga olen tihedamalt tegelenud viimased 5 aastat ning pean oluliseks, et digipädevust mõistetakse Eesti hariduses üheselt ning digipädevuse hindamisel ja arendamisel on roll hariduse kvaliteedist rääkides.

Koostöös Harnoga oleme kaardistanud erinevate riikide ja Euroopa Komisjoni algatusi digipädevuste hindamiseks. Ülevaadet erinevatest instrumentidest saab lugeda siin: https://digipadevus.ee/digipadevus-maailmas/

Lisaks kaardistasime nii õpetaja, kui õppija digipädevuse ning hindamiskriteeriumid vastavalt Euroopa Komisjoni DigCompEdu ja DigComp raamistikele.

Õpetajate digipädevuse Euroopa raamistik DigCompEdu toob välja, et digitehnoloogiad on muutnud seda, kuidas me suhtleme, töötame, veedame vaba aega, korraldame oma igapäevaseid tegevusi ning mis kõige olulisem, kuidas me jõuame allikate ja teadmisteni (Redecker & Punie, 2017: 12) Õppijate ettevalmistamine eluks, mis on igapäevaselt seotud digitehnoloogiatega, seab suure väljakutse muuhulgas ka Eesti õpetajatele, kelle ülesandeks on arendada digipädevust oma ainetundidesse lõimituna koos ülejäänud riiklikes õppekavades kehtestatud üldpädevustega (Põhikooli riiklik õppekava, 2018; Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2018). Ometi selgus TALISe (The Teaching and Learning International Survey) uuringust (Taimalu, Uibu, Luik & Leijen, 2019: 77), mille fookuses on õppijate õppimist mõjutavad aspektid, et ainult alla kolmandiku õpetajatest tunneb, et on piisavalt pädevad IKT-vahendite kasutamiseks õpetamisel (29,7%).

Samuti selgub TALISe uuringust (Taimalu et al., 2019: 59), et Eestis kasutavad digivahendeid pigem õpetajad ning lasevad neid vähem kasutada õppijatel: “Alla poole (45,6%) Eesti õpetajatest on lasknud õpilastel kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat tunnis või projektides. See näitaja on oluliselt väiksem nii OECD riikide keskmisest (52,7%) kui ka TALIS uuringus osalenud riikide keskmisest tulemusest (51,3%).”

Distantsõppe uuringust selgus aga reaalsus, et Eesti õpetaja ei tea tegelikult, mis on üldse digipädevus ning milline on tema roll enda ja õppija digipädevuse arendamisel.

Seega artiklite analüüsimisel palun teil mõelda, millised on teie arvates digipädevusega seotud kitsaskohad Eesti hariduses täna. Kõik artiklid on kättesaadavad Drives.

Viited:

Carretero, S., Vuorikari, R. ja Punie, Y. (2017). DigComp 2.1: The Digital Competence Framework for Citizens with eight proficiency levels and examples of use, EUR 28558 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2017, doi:10.2760/38842

Gümnaasiumi Riiklik õppekava. (2018).  RT I, 14.02.2018, 9. Vaadatud 09.11.2021 https://www.riigiteataja.ee/akt/114022018009

Põhikooli riiklik õppekava. (2018). RT I, 14.02.2018, 8. Vaadatud 09.11. 2021 https://www.riigiteataja.ee/akt/114022018008

Taimalu, M., Uibu, K., Luk, P. ja Leijen, Ä. (2019). Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused: 1. osa. Haridus- ja Teadusministeerium, Sihtasutus Innove