Võrgustatud õppe teema kokkuvõte

Teen kokkuvõtte võrgustatud õppe teemast ja saadan välja õpimärgid. Sarnaselt kolmanda teemaga on praeguse seisuga on selles teemas postituse teinud 19 kursuslast.

Kõige rohkem valisite te selle teema artiklitest lugemiseks Networked Learning Editorial Collective (2021). Selle artikli kokkuvõtte sidusid oma arvamusega hästi Krista ja Juho, väga põhjaliku kokkuvõtte artiklist tegi Veronika. Mariann viitas oma postituses lisaks täiendavatele allikatele ning Monika sidus artiklis loetu oma varasema bakalaureusetööga.

Teiseks üldiseks võrgustatud õppe mõistet käsitlevaks artikliks oli Hodgson ja McConnell (2019). Selle kohta tegid head postitused Helen ja Katerina. Heleni postituse all on selle kursuse kõige aktiivsem arutelu (11 kommentaari!) ning Katerina tegi joonise sellest, kuidas informaatikaõpetaja õppekaval toimib võrgustatud õpe.

Couros (2010) artikkel tutvustas meie kursusele sarnaneva ülesehitusega kursust. Selle artikli kohta tegid head postitused Pamela, Karmen ja Triin. Teistest natuke keerulisem lugemine oli Goodyear (2005), mille kokkuvõtetest tõstan ma esile Katrini postituse.

Paari postituse juures tekkis mul tunne, et postituse fookus oli pigem üldiselt veebiõppel või distantsõppel. Rõhutan üle, et võrgustatud õppe puhul on olulisel kohal õppijate vahel toimiv võrgustik ning tehnolooga tuleb alles selle järel.

Ühe huvitava detailina juhin ma tähelepanu Juho postitusele, kus sel korral oli välja toodud ka DALL·E 3 abil pildi genereerimiseks kasutatud prompt. Samuti kasutas oma postituses tehnisintellekti Mariann, kes tõi välja vestluse Bing chatiga. Ma arvan, et sellisel kujul tehisintellekti kasutamine teemade paremaks mõistmiseks kursuse sees on hea, kuid ma pole kindel sellisest tehisintellekti kasutamisest magistritööde juures. Selle kohta meil ei ole veel ühtset praktikat kujunenud instituudi sees.

Praegu selles teemas välja saadetud õpimärkidest 11 olid kuldsed. Kel on veel mõni esimese nelja teema postitustest tegemata, võib selle julgelt ära teha. Vaatan enne 16.12 kontakttundi teie blogid uuesti üle ning saadan vahepeal tehtud postituste eest õpimärgid.

Kasutatud allikad

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim.), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). AU Press. https://www.aupress.ca/books/120177-emerging-technologies-in-distance-education/

Goodyear, P. (2005). Educational design and networked learning: Patterns, pattern languages and design practice. Australasian Journal of Educational Technology, 21(1), 82–101. https://doi.org/10.14742/ajet.1344

Hodgson, V., & McConnell, D. (2019). Networked Learning and Postdigital Education. Postdigital Science and Education, 1(1), 43–64. https://doi.org/10.1007/s42438-018-0029-0

Networked Learning Editorial Collective. (2021). Networked Learning: Inviting Redefinition. Postdigital Science and Education, 3(2), 312–325. https://doi.org/10.1007/s42438-020-00167-8

Personaalsete õpikeskkondade teema kokkuvõte

Teen kokkuvõtte personaalsete õpikeskkondade teemast ja saadan välja õpimärgid. Praeguse seisuga on selles teemas postituse teinud 19 kursuslast.

Artiklitest oli sel korral kõige populaarsem valik Wilson et al. (2007), mille kokkuvõtetest tõstaksin ma esile Heleni ja Karmeni postitused. Aktiivset arutelu kommentaarides tekitas teis Torres Kompen et al. (2019) artikkel, mille kokkuvõtetest tooksin ma välja Katrini, Juho ja Krista postitused. Väljataga ja Laanpere (2010) artiklit luges ka mitu üliõpilast, kuid selle artikli postitustes arutelu ei tekkinud. Kõige põhjalikuma postituse selle artikli kohta tegi Triin.

Teistest artiklitest vähem valisite te lugemiseks uuemaid uuringuid. Dabbagh ja Castaneda, (2020) artiklist annab hea kokkuvõtte Pamela postitus, aktiivne kommentaariarutelu oli Katerina ja Olga postituste all. Attwell (2021) artikli kokkuvõtetest toon ma välja Marianni postituse.

Lisaks minu poolt sel aastal viidatud artiklitele tegi Ellina kokkuvõtte ka ühest varasematel aastatel selle teema all välja pakutud artiklist (Dalsgaard, 2006).

Selle teema juures oli eraldi ülesandeks teha oma personaalse õpikeskkonna skeem. Tooksin siit näidetena välja Katrini, Krista, Karmeni, Katerina ja Olga skeemid. Juho esitas oma postituses praeguse ja ideaalse personaalse õpikeskkonna skeemi ning Pamela võrdles enda personaalset õpikeskkonda praegu ja kolm aastat tagasi.

Tänan teid kaasa mõtlemast personaalsete õpikeskkondade teemal. Otsustasin sel korral välja saata 11 kuldset õpimärki.

Kasutatud allikad

Attwell, G. (2021). Personal Learning Environments: looking back and looking forward. M. Alier & D. Fonseca (toim.), TEEM’21: Ninth International Conference on Technological Ecosystems for Enhancing Multiculturality (lk 522–526). Association for Computing Machinery. https://doi.org/10.1145/3486011.3486504

Dabbagh, N., & Castaneda, L. (2020). The PLE as a framework for developing agency in lifelong learning. Educational Technology Research and Development, 68(6), 3041–3055. https://doi.org/10.1007/s11423-020-09831-z

Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2). https://old.eurodl.org/?p=archives&year=2006&halfyear=2&..&article=228

Torres Kompen, R., Edirisingha, P., Canaleta, X., Alsina, M., & Monguet, J. M. (2019). Personal learning Environments based on Web 2.0 services in higher education. Telematics and Informatics, 38, 194–206. https://doi.org/10.1016/j.tele.2018.10.003

Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. https://doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://doi.org/10.20368/1971-8829/247

Õpihaldussüsteemide teema kokkuvõte

Vaatasin läbi teie postitused õpihaldussüsteemide teemal. Tänaseks oli postituse teinud 22 kursuslast.

Sel korral oli teil võimalik valida teoreetilise ja praktilise ülesande vahel. Artiklite hulgas oli kaks selget eelistust. Watson & Watson (2007) artikli põhjal kirjutasid õpihaldussüsteemi mõiste kohta näiteks Moonika ja Märilin, kelle postituses oli ka mõistekaart. Koh ja Kan (2021) põhjal arutlesid õpihaldussüsteemide tuleviku üle näiteks Helen, Triin ja Pamela. Katerina andis Coates et al. (2005) põhjal ülevaate õpihaldussüsteemide mõjust õppimisele ja õpetamisele ning sidus selle hästi isikliku kogemusega. Katrin tegi postituse Demir et al. (2022) artikli põhjal, mis võrdles kolme levinud õpihaldussüsteemi kasutajakogemust.

Praktilise ülesande kõige põhjalikuma postituse tegi Juho, kes tutvustas muuhulgas Canvas, Owwlish ja EdApp õpikeskkondi. Väga põhjalik oli ka Krista, kes jagas kogemusi Schoolaby keskkonnast. Monika ja Moonika postitused keskendusid ettevõtete sisekoolitusteks mõeldud süsteemidele TalentLMS ja Workday Learning. Veel leidsid teie postitustes käsitlemist Google Classroom (nt Karmen), Moodle (nt Olga) ja Sakai (Valeri).

Taas on mul hea meel selle üle, et te olete väga aktiivselt kommentaaride kaudu suhtlemas. Sel korral said kõige rohkem tagasisidet Krista, Triinu ja Heleni postitused.

Õpimärkidest otsustasin sel korral välja saata 11 kuldset õpimärki, millest 7 olid teoreetilise ülesande eest ja 4 praktilise ülesande eest.

Kasutatud allikad

Coates, H., James, R., & Baldwin, G. (2005). A Critical Examination Of The Effects Of Learning Management Systems On University Teaching And Learning. Tertiary Education and Management, 11(1), 19–36. https://doi.org/10.1007/s11233-004-3567-9

Demir, F., Bruce-Kotey, C., & Alenezi, F. (2022). User Experience Matters: Does One size Fit all? Evaluation of Learning Management Systems. Technology, Knowledge and Learning, 27(1), 49–67. https://doi.org/10.1007/s10758-021-09518-1

Koh, J. H. L., & Kan, R. Y. P. (2021). Students’ use of learning management systems and desired e-learning experiences: are they ready for next generation digital learning environments? Higher Education Research & Development, 40(5), 1–16. https://doi.org/10.1080/07294360.2020.1799949

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. https://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y

Kokkuvõte haridustehnoloogia ajaloo teemast

Tänaseks on haridustehnoloogia ajaloo teemal postituse teinud 25 kursuslast. Vaatasin teie postitused üle ja saadan välja õpimärgid.

Kõige populaarsen valik oli Weller (2018) artikkel haridustehnoloogia viimase 20 aasta kohta, mille valis peamiseks lugemismaterjaliks 9 kursuslast. Selle artikli kokkuvõtetest tahaksin ma esile tõsta Katerina, kes lisas oma kokkuvõtte juurde palju isiklikke kogemusi ning Juho, kes sõnastas selle põhjal viis olulist momenti. Väga põhjaliku kokkuvõtte sellest ja veel ühest artiklist tegi Katrin. Märilin tõi oma postituses kompaktselt välja kõigi 20 aasta olulised märksõnad. Rinat uuris Martin Welleri kohta rohkem ning viitas ka tema blogile.

Teiseks levinud valikuks oli Anderson ja Dron (2011), mille kohta kirjutas 7 kursuslast. Siinkohal oli taas Katrin kõige põhjalikum ning teise postitusena toon ma esile Pamela kokkuvõtte sellest artiklist.

Kolmandaks valikuks oli Molnar (1997) artikkel, mis kõnetab hoolimata oma avaldamise ajast igal aastal üliõpilasi. Selle korra kokkuvõtetest tooksin ma esile Heleni postituse.

Nicholson (2007) artiklist oli sel korral vähem kokkuvõtteid ning need jätsid kõrvale artikli kõige olulisema osa, kus autor esitas nelja ajajärgu võrdlustabeli. Selle artikli kokkuvõtetest viitan Monika postitusele.

Väga huvitava kokkuvõtte haridustehnoloogia kõige varasemast etapist ja õpetamismasinatest tegi Benjamin (1988) artikli põhjal Ingmar.

Sel korral ei valinud mitte keegi lugemiseks Sumner (2000) artiklit. Viitan seetõttu eelmise aasta kursusele, kus selle artikli põhjal tegi väga hea postituse Maibritt.

Väga tore oli näha, et osade postituste all oli päris aktiivne arutelu kommentaarides. Tooksin siin välja Heleni, Juho, Karmeni ja Erika postitused. Palun jälgige ka seda, kas teie ajaveebis on avaldamise ootel kommentaare.

Otsustasin sel korral välja anda 7 kuldset ja 18 tavalist õpimärki. Tegelikult paari postituse puhul ei paistnud hästi välja, et sinna on panustatud 6 tundi tööd. Ma saan aru, et esimese teema juures ei ole ootused postitustele veel päris selged. Vihjan privaatkirjaga neile paarile kursuslasele, kellelt oleksin põhjalikumat postitust oodanud.

Üks tähelepanek viitamise kohta ka: hea akadeemilise kirjutamise tava on, et viidatakse neile allikatele, mida ise on loetud. Kui te mingi artikli põhjal postituse teete, siis pange täiendavad viited ainult nendele allikatele, millega olete ise tutvunud. Ning kõigi tekstisiseste viidete kohta peavad olema ka detailsed viitekirjed kasutatud allikate loetelus.

Kasutatud allikad

Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. https://doi.org/10.19173/irrodl.v12i3.890

Benjamin, L. T. (1988). A History of Teaching Machines. American Psychologist, 43(9), 703–712.

Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx

Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo-Rodríguez (toim.), Computers and Education (lk 1–11). Springer. https://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1

Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical history of distance education. Open Learning: the Journal of Open and Distance Learning, 15(3), 267–285. https://doi.org/10.1080/713688409

Weller, M. (2018). Twenty Years of Edtech. EDUCAUSE Review, 53(4), 34–48. https://er.educause.edu/articles/2018/7/twenty-years-of-edtech

Kokkuvõte õpilepingutest

Tänaseks on enda õpilepingu avaldanud 25 kursuslast. Teen kokkuvõtte teie õpilepingutest ja saadan välja esimesed õpimärgid. Otsustasin sel korral välja saata 12 kuldset ja 13 tavalist õpimärki. Õpimärgi saamist mõjutas see, kui detailselt õpilepingu erinevad osad olid läbi mõeldud ning kui selgelt esitatud. Toon siin välja mõned head näited õpilepingutest nende avaldamise järjekorras: Helen, Katerina, Krista, Triin, Diana ja Märilin.

Pöörasin teie õpilepingute läbivaatamisel eraldi tähelepanu teemadele ja eesmärkidele, et saaksin teie huvisid kursuse käigus arvesse võtta. Kirjutasin välja teemad/eesmärgid, ühtlustasin natuke nende sõnastust ja koostasin nende sageduse põhjal WordArt abil sõnapilve.

Võrreldes mõnede varasemate aastate õpilepingute kokkuvõtetega (2020, 2018, 2016) tulevad sel korral selgemalt esile huvi tehnoloogiate ja erivajadustega õppijate toetamise vastu. Samuti on sel korral esindatud ohud, hirmud ja tehnoloogia kasutamisega seotud emotsioonid.

Oma 2018. aasta õpilepingute kokkuvõttes kirjutasin ma ka õpilepingute meetodi taustast ja viitasin selle kohta kirjutatud raamatutele ning mõnedele teadusartiklitele. Soovitan huvi korral sellega tutvuda.

Tuleme õpilepingute juurde uuesti tagasi kursuse lõpus, kui kirjutame nende põhjal enesehinnangu ja refleksiooni. Selle jaoks on oluline, et õpilepingus oleks hästi läbi mõeldud hindamiskriteeriumid.

Kokkuvõte õpilepingutest

Õpilepingute kokkuvõte tuleb jõuab teieni väikese hilinemisega.

Teemad mille vastu huvi tunnete keskendusid peamiselt õpikeskkondade mõistmisele, mis on kursuse kontekstist lähtuvalt igati asjakohane. Veidi vähem oli eesmärkides välja toodud võrgustatud õppe või õpivõrgustike teemat. Oma temaatilise huvi olid hästi avanud Alice, kes sidus aine sisu laiema õppimise ja õpetamise kvaliteediga, et kujundada õppijakeskset ja kaasavat õppimiskultuuri. Merje jaoks on oluline mõista millised õpikeskkonnad toetavad tema vajadusi. Aili kirjeldas aine sisu ja informaatika õpetaja õppe seosed. Siret tõi välja võrgustatud õppe teemad.

Eesmärkide kirjeldamisel kõlas läbi üldine huvi mõtestatult ning teadlikult valida ja rakendada erinevaid õpikekskondi oma töös ja õppetöös õppijatega. Aalo kirjeldas oma eesmärke läbi pädevuste arengu, kus peamine fookus on digipädevusel. Taneli õpileping peegeldab tema teadlikkust tehnoloogiast ja kuidas see on tema tugevus kursuse läbimisel.

Kombineerisin teie õpilepingutest head ideed ja tavad (strateegiad), mis võiksid toetada edukat kursuse läbimist aga teisalt ka õpinguid laiemalt. Marju tõi välja erinevate ainete seoste olulisuse, mis näitab laiemat mõistmist õppimise, kui terviku osas. Margit tõi välja, kui oluline on lugeda teaduskirjandust sh ka inglise keeles. Aili märkis ära tugivõrgustiku tähtsuse õpingute jooksul. Annely on väga põhjalikult kaardistanud enda strateegiad – soovitan kindlasti lugeda!

  • Võtan rahulikult, süvenen teemasse, jätan endale aega mõtlemiseks ja aru saamiseks.
  • Ma tulen loengusse puhanuna. 
  • Ma näen oma nädalakavas ette kodutööde tegemiseks piisava aja. 
  • Ma kuulan teisi ja loen nende postitusi.
  • Õppida iseseisvalt ning luua seoseid õpitu ja oma töö vahel, samuti luua seoseid teistes õppeainetes õpituga.

Vahendid eesmärkide täitmiseks mõtestasid põnevalt Janar, Kaidi, Olesja, Karmo, Albina, Piret, Emma Loore, Maret:

  • Erinevad õpikeskkonnad;
  • Arvuti töövahendina;
  • Kaastudengid ja vajadusel õppejõud;
  • Internet;
  • Raamatukogu;
  • Õppekirjandus;
  • Isiklik kursuse blogi;
  • Märkmed, Google Keep, fotod;
  • Vastutan selle eest, et hoian silma peal meie õpikeskkondadel (Drive, blogi, Moodle).

Hindamise juures oli selgelt näha seost eesmärkide täitmisega ning tulemuslikkuse hindamisega. Getter seostas kursuse eduka läbimise ka lõputöö teema leidmisega, mis peegeldab hästi süstemaatilist mõtlemist ja arusaamist õppekava teekonna osas. Maibritt analüüsis enda varasemaid õpikogemusi, mis aitas mõtestada strateegiaid ja hindamist kursuse edukaks läbimiseks. Virge tõi välja ka teiste õppijate toetamise läbi grupitööde, kus kõigil liikmetel on oma roll. Diana tõi välja, kuidas ajaveebi ehk e-portfoolio läbi oma õpiteekonna kaardistamine on osa hindamisest ja aitab hoida õpimotivatsiooni. Õppimise juures on tähtis ka “ahhaa” elamus ja Angelina tõi selle välja oma õpilepingus. Kerli õpileping väärib põhjalikumat lugemist, sest ta märgib ära kuidas õppimise juures ka vaimne- ja füüsiline heaolu säilitada.

Esile tõstan Kirsti õpilepingu, mis on põhjalik, sisukas ja võib ka öelda, et õpetlik. Soovitame kõigil lugeda!

Teine suurepärane ja põnev lugemine oli Kainari õpileping, kes kasutas teaduskirjandust, enda mõtete edasi andmiseks.

Rühmatööd 2020

Selle aasta rühmatööde tutvustused on siin:

Animatsiooni kursus Moodle’is e-õppena
Kristina, Reelika, Marina

E-pangandus eakatele – https://epangakursus.weebly.com
Jüri, Toomas, Tomaš

Küberturvalisus lastele
Mari-Ann, Aleksandr, Mark

E-ÕPShttps://e-ops.weebly.com
Kaidi, Gerli

Kas ma olen valmis olema distantsõppija?
Kadri, Elena

Sphero BOLT veebikoolitus lasteaiaõpetajatele
Reti, Karen

Tööohutusalane juhendamine
Kristel, Marja-Liisa, Krislin

11. klassi valikkursus “Informaatika ja robootika” keskkonnas MS Teams
Olle

Liiklusteooria e-kursus 1. kooliastmele
Maiki, Külli, Merlin

MyCoach
Maarja, Vivika

Eesti Posti teenuste süsteemi e-kursus
Monika

Ajaplaneerimise webinar
Liina

Popup Doctoral School
Asuka

Graafikalaua kasutamine – https://sites.google.com/view/aggraafikalauakasutamine
Keijo