Rubriik: Kokkuvõtted

Teine teema, mille eest ma eile õpimärgid välja saatsin, oli personaalsed õpikeskkonnad. Kokku oli selle teema postituse teinud 26 kursuslast, neist 11 said kuldse õpimärgi.

Kõige populaarsemaks valikuks oli sel korral kõige uuem artikkel (Attwell, 2021), mis pakkus tagasivaate ja tulevikkuvaate personaalsetele õpikeskkondadele. Selle artikli kokkuvõtetest tooksin ma välja Ivari ja Külli postitused. Samuti oli populaarsem valik teine uuem artikkel (Dabbagh & Castaneda, 2020), mis lähenes personaalsetele õpikeskkondadele elukestva õppe vaatenurgast. Selle artikli põhjal tegid head postitused näiteks Marje, Meeli ja Madleen.

Üheks artikliks personaalsete õpikeskkonda teemas oli ka minu kolleegide Terje Väljataga ja Mart Laanpere artikkel, mis esitab meie uurimisrühma vaadet personaalsetele õpikeskkondadele (Väljataga & Laanpere, 2010). Selle põhjal tehtud postitustest tõstan ma esile Greete ja Briti.

Teistest artiklitest vähem valisite te sel korral Torres Kompen et al. (2019). Madli teeb selle põhjal oma postituses kokkuvõtte soovitustest veeb 2.0 vahendite põhjal personaalse õpikeskkonna loomiseks.

Ülesande praktiliseks osaks oli luua oma personaalse õpikeskkonna skeem. Tooksin heade näidetena teie skeemidest esile näiteks Marje, Greete, Galina, Anneli, Alina ja Madli postitused. Teie PLE skeemide kaudu sai avastada ka uusi vahendeid. Minu jaoks oli selle teema kõige huvitavam uus avastus Notion, mida tutvustas Madleen.

Üks tähelepanek paari postituse põhjal – osad teist kasutavad mõistet isiklikud õpikeskkonnad. Kontrollisin, et ka Google Translate pakub tõesti sellist tõlget. Haridustehnoloogia teaduskogukond on Eestis juba 15+ aastat kasutanud mõistet personaalsed õpikeskkonnad, nii et palun proovime kõik sama mõistet kasutada. Proovisin ka ChatGPT, ning vähemalt minuga suheldes kasutas see korrektset mõistet.

Kasutatud allikad

Attwell, G. (2021). Personal Learning Environments: looking back and looking forward. M. Alier & D. Fonseca (toim.), TEEM’21: Ninth International Conference on Technological Ecosystems for Enhancing Multiculturality (lk 522–526). Association for Computing Machinery. https://doi.org/10.1145/3486011.3486504

Dabbagh, N., & Castaneda, L. (2020). The PLE as a framework for developing agency in lifelong learning. Educational Technology Research and Development, 68(6), 3041–3055. https://doi.org/10.1007/s11423-020-09831-z

Torres Kompen, R., Edirisingha, P., Canaleta, X., Alsina, M., & Monguet, J. M. (2019). Personal learning Environments based on Web 2.0 services in higher education. Telematics and Informatics, 38, 194–206. https://doi.org/10.1016/j.tele.2018.10.003

Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. https://doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

Saatsin eile õhtul välja õpimärgid teise teema kohta, teen nüüd sellest ka kokkuvõtva postituse. Kokku oli õpimärkide väljaandmise ajaks teinud postituse 28 kursuslast ning enne väljasaatmist õpimärkide jaotust üle vaadates selgus, et need jagunesid täpselt võrdselt 14:14 kuldseteks ja tavalisteks.

Sel korral oli teil võimalik valida teoreetilise ja praktilise ülesande vahel. 11 kursuslast valis teoreetilise ülesande ning 17 praktilise ülesande (üks töö sidus küll mõlemat poolt, kuid otsustasin selle rohkem praktiliseks liigitada).

Artiklite hulgas oli kõige populaarsem valik Demir et al. (2022), mis võrdles Moodle, Canvas ja Blackboard kasutajakogemust. Seda artiklit käsitlevatest postitustest tõstaksin ma esile Danieli ja Greete postitused. Ülejäänud artiklid olid samal tasemel 2…3 postitusega. Õpihaldussüsteemidega seotud mõisteid tutvustava Watson ja Watson (2007) kohta tegi hea kokkuvõtte Marje. Õpihaldussüsteemide kasutamisega kaasnevat mõju kõrgharidusele analüüsisid Coates et al. (2005) põhjal Ivar ja Madleen. Viimaseks artikliks oli Koh ja Kan (2021) vaade tuleviku õpikeskkondadele. Selle põhjal tegid kokkuvõtted Brit ja Kärolin.

Praktiliseks pooleks oli katsetada ühte õpihaldussüsteemi ja jagada oma kogemusi selle kohta. Kõige populaarsemaks valikuks oli Google Classroom, mille kohta tegid head postitused näiteks Ksenia ja Erik, kes lisas oma postitusse ka keskkonna võimalusi tutvustava ekraanivideo. Teine populaarne valik oli Moodle, mille kohta ma tõstaksin esile Nele, Külli ja Kelly postitused. Moodle’i kõige selgemaks alternatiiviks on Canvas, mille võimalusi tutvustas Kertu. Anneli võttis oma postituses kahe keskkonna võrdluse lähenemise ning tutvustas Canvas ja Eliis võimalusi. Ma ei ole ise Eliisiga kokku puutunud ning olin seetõttu arvamusel, et see on pigem lihtne õppeinfosüsteem lasteaedadele. Tegelikult selgus Anneli postituse põhjal, et Eliis pakub nüüdseks ka peamisi õpihaldussüsteemide funktsioone. Madli tutvustas Microsoft Teams võimalusi õpihaldussüsteemiga ning võrdleb seda lihtsuselt Google Classroomiga. Igal aastal on tore lugeda postitusi ka vähem levinud keskkondade kohta, milleks sel korral olid UTeach (Enely) ja TalentLMS (Viktoria). Viimasena toon ma välja Raimondi postituse, kes valis Opiq tutvustamise. Ma arvan, et selle keskkonna puhul on tegemist näitega õpisisuhaldussüsteemist – Watson ja Watson (2007) eristasid oma artiklis õpihaldusssüsteeme (LMS – Learning Management System) ja õpisisuhaldussüsteeme (LCMS – Learning Content Management System). Opiq puhul on fookus just õppesisul ning selle ümber toimuvatel tegevustel.

Tänan kõiki oma mõtete jagamise eest!

Kasutatud allikad

Coates, H., James, R., & Baldwin, G. (2005). A Critical Examination Of The Effects Of Learning Management Systems On University Teaching And Learning. Tertiary Education and Management, 11(1), 19–36. https://doi.org/10.1007/s11233-004-3567-9

Demir, F., Bruce-Kotey, C., & Alenezi, F. (2022). User Experience Matters: Does One size Fit all? Evaluation of Learning Management Systems. Technology, Knowledge and Learning, 27(1), 49–67. https://doi.org/10.1007/s10758-021-09518-1

Koh, J. H. L., & Kan, R. Y. P. (2021). Students’ use of learning management systems and desired e-learning experiences: are they ready for next generation digital learning environments? Higher Education Research & Development, 40(5), 1–16. https://doi.org/10.1080/07294360.2020.1799949

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. https://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y

Jõudsin lõpuks esimese sisulise teema kokkuvõtteni. Tänaseks on haridustehnoloogia ajaloo teemal postituse teinud 29 kursuslast.

Haridustehnoloogia varasemat ajalugu tutvustav Molnar (1997) on igal aastal populaarne valik, sel korral otsustas selle kasuks 9 kursuslast. Tooksin nendest postitustest esile Kati kokkuvõtte artiklist. Alina viitas oma postituses huvitavale artiklile PLATO süsteemi kohta (Cope & Kalantzis, 2023). Kelly postitus suunas mind uurima lisa virtuaalreaalsuse ajaloo kohta (vt kommentaari). Kärolini postitus ajendas mind otsima lisamaterjali õpetamismasinate kohta ning leidsin 1960. a dokumentaalfilmi “Teaching Machines and Programmed Learning”.

Sama perioodi käsitles ka Nicholson (2007) artikkel, mille põhjal tegid postituse näiteks Daniel ja Marje.

Kaks artiklit keskendus distantsõppe ajaloole. Pedagoogilisema vaate pakkus Anderson ja Dron (2011), mille valis 4 kursuslast. Tõstaksin selle artikli põhjal tehtud postitustest esile Galina kodutöö. Madleeni postitus juhtis mind otsima samade autorite uuemaid artikleid ning sattusin Dron ja Anderson (2023) peale, kus nad vaatavad tagasi 2011 välja pakutud kolmele distantsõppe põlvkonnale (pakkudes nendele uued nimetused) ja toovad välja kolm hetkel esilekerkivat pedagoogilist lähenemist (vt kommentaar).

Teine distantsõppe ajaloole keskenduv artikkel oli Sumner (2000), millest tegi kokkuvõtte Viktoria.

Kõige populaarsemaks valikuks oli 20 aastat haridustehnoloogia ajalugu kokku võttev Weller (2018), mille põhjal esitas kodutöö 11 kursuslast. Selle artikli kohta tegi kõige põhjalikuma kokkuvõtte Piret, kuid head olid ka näiteks Debi, Nele ja Eriku postitused.

Ma olen väga rahul sellega, kui aktiivselt te kursusekaaslaste postitusi kommenteerisite ning enda postituse alla jäetud kommentaaridele vastasite. Kokku oli selle teema all 116 kommentaari, kõige rohkem Madleeni postituse juures. Ma ei ole kõigil aastatel nii detailselt kommentaaride üle arvestust pidanud, kuid mul on tunne, et sellist hulka kommentaare ei ole kunagi varem ühe teema all olnud. Eelmine sügis oli haridustehnoloogia ajaloo teemas 50 kommentaari.

Õpimärkide väljaandmisel olin ma natuke keerulises seisus. Ühelt poolt tundus mulle, et postitused on mõnevõrra vähem põhjalikud kui eelmisel aastal, kuid samas oli paljudes postitustes midagi originaalset. Samuti mõjutas positiivselt see, kui sisuliselt te kommentaariaruteludes osalesite. Lõpuks otsustasin ma anda sel korral välja 18 kuldset ja 11 tavalist õpimärki.

Kasutatud allikad

Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. https://doi.org/10.19173/irrodl.v12i3.890

Cope, B., & Kalantzis, M. (2023). A little history of e-learning: finding new ways to learn in the PLATO computer education system, 1959–1976. History of Education, 52(6), 905–936. https://doi.org/10.1080/0046760X.2022.2141353

Dron, J., & Anderson, T. (2023). Pedagogical Paradigms in Open and Distance Education. O. Zawacki-Richter & I. Jung (toim.), Handbook of Open, Distance and Digital Education (lk 147–163). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-19-2080-6_9

Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx

Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo-Rodríguez (toim.), Computers and Education (lk 1–11). Springer. https://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1

Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical history of distance education. Open Learning: the Journal of Open and Distance Learning, 15(3), 267–285. https://doi.org/10.1080/713688409

Weller, M. (2018). Twenty Years of Edtech. EDUCAUSE Review, 53(4), 34–48. https://er.educause.edu/articles/2018/7/twenty-years-of-edtech

Sel aastal võttis kokkuvõtete kirjutamise ja õpimärkide saatmise juurde jõudmine kahe välisreisi tõttu kauem aega, kui eelmistel aastatel. Olen nüüd vaadanud kriitilise pilguga läbi teie õpilepingud ja saadan välja esimesed õpimärgid. Kõik 31 kursuslast on praeguse seisuga ajaveebi üles seadnud, kuid kahel on veel õpileping puudu. Sel korral jagunesid õpimärgid suhteliselt võrdselt – 15 kursuslast saavad õpilepingu eest kuldse õpimärgi ning 14 kursuslast tavalise õpimärgi. Õpimärgi saamist mõjutas see, kui detailselt õpilepingu erinevad osad olid läbi mõeldud ning kui selgelt esitatud. Mõned head näited teie õpilepingutest avaldamise järjekorras: Kelly, Galina, Meeli, Daniel, Piret ja Enely. Originaalse lähenemisena jäi mulle silma Ivar, kes lubas hakata kord kuus õpilepingu järgmimisest kokkuvõtet tegema.

Traditsiooniliselt olen ma üritanud igal aastal õpilepingute kokkuvõttes esitada ka märksõnapilve teiele huvipakkuvate teemade ja eesmärkide kohta. Otsustasin sel aastal esmakordselt kasutada selle koostamiseks tehisintellekti abi. Esialgne plaan oli koondada kõik teie õpilepingute postitused ühte faili ning anda see seejärel ChatGPT’le analüüsimiseks. Etteantud aadressidelt veebilehtede sisu Google Docsi salvestamiseks proovisin kasutada Zapier teenust, kuid kõigi 29 aadressi salvestamise seadistamine osutus liiga töömahukaks. Seetõttu otsustasin anda ChatGPT’le analüüsimiseks otse teie posituse aadressi järgmisel kujul promptiga koos veebiaadressiga (URL):

Esita üliõpilase huvid õpilepingu sektsioonide "Teema" ja "Eesmärgid" põhjal ühises loetelus lühikeste märksõnadena eesti keeles: URL

Kopeerisin iga üliõpilase huvid tabelisse (kokku 225 rida) ning koostasin selle põhjal WordArt abil sõnapilve. Võrreldes varasemate aastate märksõnapilvedega (2023, 2020, 2018, 2016) on siin erineva sõnastusega huvisid rohkem. Viimase kahe kokkuvõttega võrreldes on märksõnapilves tagasi näiteks e-portfoolio teema.

Oma 2018. aasta õpilepingute kokkuvõttes kirjutasin ma ka õpilepingute meetodi taustast ja viitasin selle kohta kirjutatud raamatutele ning mõnedele teadusartiklitele. Soovitan huvi korral sellega tutvuda.

Tuleme õpilepingute juurde uuesti tagasi kursuse lõpus, kui kirjutame nende põhjal enesehinnangu ja refleksiooni. Selle jaoks on oluline, et õpilepingus oleks hästi läbi mõeldud hindamiskriteeriumid.

Teen kokkuvõtte võrgustatud õppe teemast ja saadan välja õpimärgid. Sarnaselt kolmanda teemaga on praeguse seisuga on selles teemas postituse teinud 19 kursuslast.

Kõige rohkem valisite te selle teema artiklitest lugemiseks Networked Learning Editorial Collective (2021). Selle artikli kokkuvõtte sidusid oma arvamusega hästi Krista ja Juho, väga põhjaliku kokkuvõtte artiklist tegi Veronika. Mariann viitas oma postituses lisaks täiendavatele allikatele ning Monika sidus artiklis loetu oma varasema bakalaureusetööga.

Teiseks üldiseks võrgustatud õppe mõistet käsitlevaks artikliks oli Hodgson ja McConnell (2019). Selle kohta tegid head postitused Helen ja Katerina. Heleni postituse all on selle kursuse kõige aktiivsem arutelu (11 kommentaari!) ning Katerina tegi joonise sellest, kuidas informaatikaõpetaja õppekaval toimib võrgustatud õpe.

Couros (2010) artikkel tutvustas meie kursusele sarnaneva ülesehitusega kursust. Selle artikli kohta tegid head postitused Pamela, Karmen ja Triin. Teistest natuke keerulisem lugemine oli Goodyear (2005), mille kokkuvõtetest tõstan ma esile Katrini postituse.

Paari postituse juures tekkis mul tunne, et postituse fookus oli pigem üldiselt veebiõppel või distantsõppel. Rõhutan üle, et võrgustatud õppe puhul on olulisel kohal õppijate vahel toimiv võrgustik ning tehnolooga tuleb alles selle järel.

Ühe huvitava detailina juhin ma tähelepanu Juho postitusele, kus sel korral oli välja toodud ka DALL·E 3 abil pildi genereerimiseks kasutatud prompt. Samuti kasutas oma postituses tehnisintellekti Mariann, kes tõi välja vestluse Bing chatiga. Ma arvan, et sellisel kujul tehisintellekti kasutamine teemade paremaks mõistmiseks kursuse sees on hea, kuid ma pole kindel sellisest tehisintellekti kasutamisest magistritööde juures. Selle kohta meil ei ole veel ühtset praktikat kujunenud instituudi sees.

Praegu selles teemas välja saadetud õpimärkidest 11 olid kuldsed. Kel on veel mõni esimese nelja teema postitustest tegemata, võib selle julgelt ära teha. Vaatan enne 16.12 kontakttundi teie blogid uuesti üle ning saadan vahepeal tehtud postituste eest õpimärgid.

Kasutatud allikad

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim.), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). AU Press. https://www.aupress.ca/books/120177-emerging-technologies-in-distance-education/

Goodyear, P. (2005). Educational design and networked learning: Patterns, pattern languages and design practice. Australasian Journal of Educational Technology, 21(1), 82–101. https://doi.org/10.14742/ajet.1344

Hodgson, V., & McConnell, D. (2019). Networked Learning and Postdigital Education. Postdigital Science and Education, 1(1), 43–64. https://doi.org/10.1007/s42438-018-0029-0

Networked Learning Editorial Collective. (2021). Networked Learning: Inviting Redefinition. Postdigital Science and Education, 3(2), 312–325. https://doi.org/10.1007/s42438-020-00167-8

Teen kokkuvõtte personaalsete õpikeskkondade teemast ja saadan välja õpimärgid. Praeguse seisuga on selles teemas postituse teinud 19 kursuslast.

Artiklitest oli sel korral kõige populaarsem valik Wilson et al. (2007), mille kokkuvõtetest tõstaksin ma esile Heleni ja Karmeni postitused. Aktiivset arutelu kommentaarides tekitas teis Torres Kompen et al. (2019) artikkel, mille kokkuvõtetest tooksin ma välja Katrini, Juho ja Krista postitused. Väljataga ja Laanpere (2010) artiklit luges ka mitu üliõpilast, kuid selle artikli postitustes arutelu ei tekkinud. Kõige põhjalikuma postituse selle artikli kohta tegi Triin.

Teistest artiklitest vähem valisite te lugemiseks uuemaid uuringuid. Dabbagh ja Castaneda, (2020) artiklist annab hea kokkuvõtte Pamela postitus, aktiivne kommentaariarutelu oli Katerina ja Olga postituste all. Attwell (2021) artikli kokkuvõtetest toon ma välja Marianni postituse.

Lisaks minu poolt sel aastal viidatud artiklitele tegi Ellina kokkuvõtte ka ühest varasematel aastatel selle teema all välja pakutud artiklist (Dalsgaard, 2006).

Selle teema juures oli eraldi ülesandeks teha oma personaalse õpikeskkonna skeem. Tooksin siit näidetena välja Katrini, Krista, Karmeni, Katerina ja Olga skeemid. Juho esitas oma postituses praeguse ja ideaalse personaalse õpikeskkonna skeemi ning Pamela võrdles enda personaalset õpikeskkonda praegu ja kolm aastat tagasi.

Tänan teid kaasa mõtlemast personaalsete õpikeskkondade teemal. Otsustasin sel korral välja saata 11 kuldset õpimärki.

Kasutatud allikad

Attwell, G. (2021). Personal Learning Environments: looking back and looking forward. M. Alier & D. Fonseca (toim.), TEEM’21: Ninth International Conference on Technological Ecosystems for Enhancing Multiculturality (lk 522–526). Association for Computing Machinery. https://doi.org/10.1145/3486011.3486504

Dabbagh, N., & Castaneda, L. (2020). The PLE as a framework for developing agency in lifelong learning. Educational Technology Research and Development, 68(6), 3041–3055. https://doi.org/10.1007/s11423-020-09831-z

Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2). https://old.eurodl.org/?p=archives&year=2006&halfyear=2&..&article=228

Torres Kompen, R., Edirisingha, P., Canaleta, X., Alsina, M., & Monguet, J. M. (2019). Personal learning Environments based on Web 2.0 services in higher education. Telematics and Informatics, 38, 194–206. https://doi.org/10.1016/j.tele.2018.10.003

Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. https://doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://doi.org/10.20368/1971-8829/247

Vaatasin läbi teie postitused õpihaldussüsteemide teemal. Tänaseks oli postituse teinud 22 kursuslast.

Sel korral oli teil võimalik valida teoreetilise ja praktilise ülesande vahel. Artiklite hulgas oli kaks selget eelistust. Watson & Watson (2007) artikli põhjal kirjutasid õpihaldussüsteemi mõiste kohta näiteks Moonika ja Märilin, kelle postituses oli ka mõistekaart. Koh ja Kan (2021) põhjal arutlesid õpihaldussüsteemide tuleviku üle näiteks Helen, Triin ja Pamela. Katerina andis Coates et al. (2005) põhjal ülevaate õpihaldussüsteemide mõjust õppimisele ja õpetamisele ning sidus selle hästi isikliku kogemusega. Katrin tegi postituse Demir et al. (2022) artikli põhjal, mis võrdles kolme levinud õpihaldussüsteemi kasutajakogemust.

Praktilise ülesande kõige põhjalikuma postituse tegi Juho, kes tutvustas muuhulgas Canvas, Owwlish ja EdApp õpikeskkondi. Väga põhjalik oli ka Krista, kes jagas kogemusi Schoolaby keskkonnast. Monika ja Moonika postitused keskendusid ettevõtete sisekoolitusteks mõeldud süsteemidele TalentLMS ja Workday Learning. Veel leidsid teie postitustes käsitlemist Google Classroom (nt Karmen), Moodle (nt Olga) ja Sakai (Valeri).

Taas on mul hea meel selle üle, et te olete väga aktiivselt kommentaaride kaudu suhtlemas. Sel korral said kõige rohkem tagasisidet Krista, Triinu ja Heleni postitused.

Õpimärkidest otsustasin sel korral välja saata 11 kuldset õpimärki, millest 7 olid teoreetilise ülesande eest ja 4 praktilise ülesande eest.

Kasutatud allikad

Coates, H., James, R., & Baldwin, G. (2005). A Critical Examination Of The Effects Of Learning Management Systems On University Teaching And Learning. Tertiary Education and Management, 11(1), 19–36. https://doi.org/10.1007/s11233-004-3567-9

Demir, F., Bruce-Kotey, C., & Alenezi, F. (2022). User Experience Matters: Does One size Fit all? Evaluation of Learning Management Systems. Technology, Knowledge and Learning, 27(1), 49–67. https://doi.org/10.1007/s10758-021-09518-1

Koh, J. H. L., & Kan, R. Y. P. (2021). Students’ use of learning management systems and desired e-learning experiences: are they ready for next generation digital learning environments? Higher Education Research & Development, 40(5), 1–16. https://doi.org/10.1080/07294360.2020.1799949

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. https://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y

Tänaseks on haridustehnoloogia ajaloo teemal postituse teinud 25 kursuslast. Vaatasin teie postitused üle ja saadan välja õpimärgid.

Kõige populaarsen valik oli Weller (2018) artikkel haridustehnoloogia viimase 20 aasta kohta, mille valis peamiseks lugemismaterjaliks 9 kursuslast. Selle artikli kokkuvõtetest tahaksin ma esile tõsta Katerina, kes lisas oma kokkuvõtte juurde palju isiklikke kogemusi ning Juho, kes sõnastas selle põhjal viis olulist momenti. Väga põhjaliku kokkuvõtte sellest ja veel ühest artiklist tegi Katrin. Märilin tõi oma postituses kompaktselt välja kõigi 20 aasta olulised märksõnad. Rinat uuris Martin Welleri kohta rohkem ning viitas ka tema blogile.

Teiseks levinud valikuks oli Anderson ja Dron (2011), mille kohta kirjutas 7 kursuslast. Siinkohal oli taas Katrin kõige põhjalikum ning teise postitusena toon ma esile Pamela kokkuvõtte sellest artiklist.

Kolmandaks valikuks oli Molnar (1997) artikkel, mis kõnetab hoolimata oma avaldamise ajast igal aastal üliõpilasi. Selle korra kokkuvõtetest tooksin ma esile Heleni postituse.

Nicholson (2007) artiklist oli sel korral vähem kokkuvõtteid ning need jätsid kõrvale artikli kõige olulisema osa, kus autor esitas nelja ajajärgu võrdlustabeli. Selle artikli kokkuvõtetest viitan Monika postitusele.

Väga huvitava kokkuvõtte haridustehnoloogia kõige varasemast etapist ja õpetamismasinatest tegi Benjamin (1988) artikli põhjal Ingmar.

Sel korral ei valinud mitte keegi lugemiseks Sumner (2000) artiklit. Viitan seetõttu eelmise aasta kursusele, kus selle artikli põhjal tegi väga hea postituse Maibritt.

Väga tore oli näha, et osade postituste all oli päris aktiivne arutelu kommentaarides. Tooksin siin välja Heleni, Juho, Karmeni ja Erika postitused. Palun jälgige ka seda, kas teie ajaveebis on avaldamise ootel kommentaare.

Otsustasin sel korral välja anda 7 kuldset ja 18 tavalist õpimärki. Tegelikult paari postituse puhul ei paistnud hästi välja, et sinna on panustatud 6 tundi tööd. Ma saan aru, et esimese teema juures ei ole ootused postitustele veel päris selged. Vihjan privaatkirjaga neile paarile kursuslasele, kellelt oleksin põhjalikumat postitust oodanud.

Üks tähelepanek viitamise kohta ka: hea akadeemilise kirjutamise tava on, et viidatakse neile allikatele, mida ise on loetud. Kui te mingi artikli põhjal postituse teete, siis pange täiendavad viited ainult nendele allikatele, millega olete ise tutvunud. Ning kõigi tekstisiseste viidete kohta peavad olema ka detailsed viitekirjed kasutatud allikate loetelus.

Kasutatud allikad

Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. https://doi.org/10.19173/irrodl.v12i3.890

Benjamin, L. T. (1988). A History of Teaching Machines. American Psychologist, 43(9), 703–712.

Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx

Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo-Rodríguez (toim.), Computers and Education (lk 1–11). Springer. https://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1

Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical history of distance education. Open Learning: the Journal of Open and Distance Learning, 15(3), 267–285. https://doi.org/10.1080/713688409

Weller, M. (2018). Twenty Years of Edtech. EDUCAUSE Review, 53(4), 34–48. https://er.educause.edu/articles/2018/7/twenty-years-of-edtech

Tänaseks on enda õpilepingu avaldanud 25 kursuslast. Teen kokkuvõtte teie õpilepingutest ja saadan välja esimesed õpimärgid. Otsustasin sel korral välja saata 12 kuldset ja 13 tavalist õpimärki. Õpimärgi saamist mõjutas see, kui detailselt õpilepingu erinevad osad olid läbi mõeldud ning kui selgelt esitatud. Toon siin välja mõned head näited õpilepingutest nende avaldamise järjekorras: Helen, Katerina, Krista, Triin, Diana ja Märilin.

Pöörasin teie õpilepingute läbivaatamisel eraldi tähelepanu teemadele ja eesmärkidele, et saaksin teie huvisid kursuse käigus arvesse võtta. Kirjutasin välja teemad/eesmärgid, ühtlustasin natuke nende sõnastust ja koostasin nende sageduse põhjal WordArt abil sõnapilve.

Võrreldes mõnede varasemate aastate õpilepingute kokkuvõtetega (2020, 2018, 2016) tulevad sel korral selgemalt esile huvi tehnoloogiate ja erivajadustega õppijate toetamise vastu. Samuti on sel korral esindatud ohud, hirmud ja tehnoloogia kasutamisega seotud emotsioonid.

Oma 2018. aasta õpilepingute kokkuvõttes kirjutasin ma ka õpilepingute meetodi taustast ja viitasin selle kohta kirjutatud raamatutele ning mõnedele teadusartiklitele. Soovitan huvi korral sellega tutvuda.

Tuleme õpilepingute juurde uuesti tagasi kursuse lõpus, kui kirjutame nende põhjal enesehinnangu ja refleksiooni. Selle jaoks on oluline, et õpilepingus oleks hästi läbi mõeldud hindamiskriteeriumid.