Viitamine on akadeemilises maailmas oluline aspekt, mida kindlasti peab järgima. Vaadates teie postitusi on selgunud, et eraldi koolitus/kursus on hädavajalik…
Nüüd aga üks enamlevinud eksimus:
Allikate, artiklite, linkide panemine postituse lõppu, aga tekstis pole ühtegi märget, kus neid allikaid on kasutatud. S.t. et tihtipeale on kopeeritud üks lõik ja pandud postitusse ilma viiteta. Reegel on aga see, et kui kuskilt on midagi kopeeritud kas siis sõna-sõnalt või vaid mõte, alati tuleb panna ka postitusse selle lõigu järele konkreetne viide. Näiteks:
Personaalsed õpikeskkonnad on muutumas väga populaarseks. “Personaalsed õpikeskkonnad on dünaamiliselt ja pidevalt muutuvad keskkonnad, kus ülesehitus ja vahendid sõltuvad kasutaja hetkevajadustest.” (Väljataga, Pata & Priidik, 2009, lk 23).
Selle näite puhul on võetud sõna-sõnalt lause Tiigrihüppe käsiraamatust ja see tähendab, et see lause tuleb panna jutumärkidesse ning lause järele, kust see lause on võetud (koos lehekülje numbriga, kui on olemas). Kui lause ei ole kopeeritud sõna-sõnalt, siis ei pea panema jutumärkidesse ja lause lõppu tuleb panna vaid viide (ilma lk numbrita). Postituse lõppu aga tuleb lisada korrektselt vormistatud allikas (kusjuures on olemas omad reeglid iga punkti, koma ja kursiivis esitatud pealkirjade kohta):
Kasutatud kirjandus
Väljataga, T., Pata, K. & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11-28). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut.
Loomulikult võib kasutada varianti, kus postituse lõppu pannakse näiteks midagi sellist, et mõtteid aitasid korrastada järgmised allikad ja siis näiteks artikli pealkiri, mis on juba lingina esitatud (nagu mõned teist kasutavad). Aga sellisel juhul ei tohi teie tekstist läbi kumada, et olete kasutanud antud allikaid väga otseselt.
Äärmisel juhul võib postitusse panna ka kopeeritud teksti järele veebilehe aadressi, kust antud mõte on võetud. See on vastuvõetav ajaveebides, kuid mitte magistritöös.
Mõned teist on nüüd maininud, et ehk on parem üldse mitte midagi veebist võtta nö kindluse mõttes. See variant ei ole ka vastuvõetav, sest tegelikult ikka ootame teilt oma mõtete kombineerimist erinevate allikatega.
Milleks see nii oluline on? Üks asi on kursuse arvestuse saamiseks kopeerimine, mis võib mõnel edukalt läbi minna, teine asi on, kui tegelik materjali omanik selle avastab ja kopeerijaga ühendust võtab…ajaveebid on meil ju avalikud. Lisaks ei saa kuidagi magistritööd kaitstud, kui ei ole korrektselt viidatud ja miks mitte selle praktikaga varakult algust teha.
Oleme nõus, et meil instituudis puudub hetkel korralik juhend eesti keeles koos näidetega. Püüame selle vea ruttu parandada ning pakkuda ka sellealast koolitust. Küll aga on hulgaliselt näiteid ja materjali inglise keeles (vt Hansu postitust kodutööde kvaliteedist).
Kui teil tekib kahtlusi, kuidas viiteid ja kasutatud allikaid korrektselt vormistada, siis võtke julgesti meiega ühendust. Siin on praegu koht end uuesti kurssi viia kopeerimise ja viitamise reeglitega.
