Kuu: november 2021

Tallinna Ülikooli poolt läbiviidud distantsõppe uuring algab järgmiselt “Sarnaselt paljudele teistele riikidele olid Eesti koolid 2020. aasta märtsist juunini distantsõppel, et piirata COVID-19 haiguse levimist. Üleöö läk- sid kõik Eesti üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolide õppurid üle täielikule distantsõppele, milleks õpetajatel, õppijatel, lapsevanematel ja koolijuh- tidel polnud aega spetsiaalselt valmistuda. Üsna pea ilmnes, et mõned koolid olid eriolukorrast tingitud muutusteks rohkem valmis kui teised.”

Distantsõppele siirdumisega oli selge, et ei Eesti koolijuhid, õpetajad ega ka valitsus ei olnud valmis distantsilt kvaliteetsed haridust koordineerima ning pakkuma. Kõige suuremaks kannatajaks olid selgelt õppijad, kuidas samas ka lapsevanemad kellele langes uus roll “õpetaja” ning teisalt ka koolide õpetajad, kes pidid ettevalmistuseta pakkuma kvaliteetset veebipõhist õpet. Kaheks oluliseks märksõnaks said toimevõime ning säilenõtkus. Loe uuringu tulemuste kohta rohkem raportist.

Uuringus kaardistati õpetamisviisid distantõppe perioodil.

Pigem olid õpetamisviisid ühekülgsed. Distantsõppe teema valmisel suunan mõtisklema kahele erineval suunal. Üheltpoolt – milline peaks olema ettevalmistus edukaks distantsõppeks. Siin on teemaks taristu, väljaõpe, koolitused, toetusmehhanisimid, valituse roll jms. Teisalt – millised on kõige suuremad probleemid, millega jätkuvalt nö maadleme ning millised on kõige suuremad õpimomendid.

Kirjanduse leiad kursuse Drivest.

Esimene valikteema, mille välja pakun on digipädevus ning digipädevuse hidamine. Selle teemaga olen tihedamalt tegelenud viimased 5 aastat ning pean oluliseks, et digipädevust mõistetakse Eesti hariduses üheselt ning digipädevuse hindamisel ja arendamisel on roll hariduse kvaliteedist rääkides.

Koostöös Harnoga oleme kaardistanud erinevate riikide ja Euroopa Komisjoni algatusi digipädevuste hindamiseks. Ülevaadet erinevatest instrumentidest saab lugeda siin: https://digipadevus.ee/digipadevus-maailmas/

Lisaks kaardistasime nii õpetaja, kui õppija digipädevuse ning hindamiskriteeriumid vastavalt Euroopa Komisjoni DigCompEdu ja DigComp raamistikele.

Õpetajate digipädevuse Euroopa raamistik DigCompEdu toob välja, et digitehnoloogiad on muutnud seda, kuidas me suhtleme, töötame, veedame vaba aega, korraldame oma igapäevaseid tegevusi ning mis kõige olulisem, kuidas me jõuame allikate ja teadmisteni (Redecker & Punie, 2017: 12) Õppijate ettevalmistamine eluks, mis on igapäevaselt seotud digitehnoloogiatega, seab suure väljakutse muuhulgas ka Eesti õpetajatele, kelle ülesandeks on arendada digipädevust oma ainetundidesse lõimituna koos ülejäänud riiklikes õppekavades kehtestatud üldpädevustega (Põhikooli riiklik õppekava, 2018; Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2018). Ometi selgus TALISe (The Teaching and Learning International Survey) uuringust (Taimalu, Uibu, Luik & Leijen, 2019: 77), mille fookuses on õppijate õppimist mõjutavad aspektid, et ainult alla kolmandiku õpetajatest tunneb, et on piisavalt pädevad IKT-vahendite kasutamiseks õpetamisel (29,7%).

Samuti selgub TALISe uuringust (Taimalu et al., 2019: 59), et Eestis kasutavad digivahendeid pigem õpetajad ning lasevad neid vähem kasutada õppijatel: “Alla poole (45,6%) Eesti õpetajatest on lasknud õpilastel kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat tunnis või projektides. See näitaja on oluliselt väiksem nii OECD riikide keskmisest (52,7%) kui ka TALIS uuringus osalenud riikide keskmisest tulemusest (51,3%).”

Distantsõppe uuringust selgus aga reaalsus, et Eesti õpetaja ei tea tegelikult, mis on üldse digipädevus ning milline on tema roll enda ja õppija digipädevuse arendamisel.

Seega artiklite analüüsimisel palun teil mõelda, millised on teie arvates digipädevusega seotud kitsaskohad Eesti hariduses täna. Kõik artiklid on kättesaadavad Drives.

Viited:

Carretero, S., Vuorikari, R. ja Punie, Y. (2017). DigComp 2.1: The Digital Competence Framework for Citizens with eight proficiency levels and examples of use, EUR 28558 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2017, doi:10.2760/38842

Gümnaasiumi Riiklik õppekava. (2018).  RT I, 14.02.2018, 9. Vaadatud 09.11.2021 https://www.riigiteataja.ee/akt/114022018009

Põhikooli riiklik õppekava. (2018). RT I, 14.02.2018, 8. Vaadatud 09.11. 2021 https://www.riigiteataja.ee/akt/114022018008

Taimalu, M., Uibu, K., Luk, P. ja Leijen, Ä. (2019). Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused: 1. osa. Haridus- ja Teadusministeerium, Sihtasutus Innove