Sel sügisel alustab Tallinna Ülikoolis 17. lend haridustehnoloogia magistrante ning sama palju aastaid on sügissemestri sissejuhatavaks aineks olnud ka õpikeskkondade kursus. Mõned uuendused võrreldes eelmiste aastatega:
kursuse hindamisel katsetame esimest korda suulist eksamit, mis võimaldab iga üliõpilasega personaalselt kohtuda ja tehtud tööde kohta tagasisidet anda;
loobume hübriidõppe vormis Zoomi ülekannete tegemisest, kuna see raskendab hea õpikogemuse pakkumist kohapeal osalevatele üliõpilastele. Videoülekannetest ja -töötlemisest vabanenud ajaressursi arvel proovime anda üliõpilastele paremat jooksvat tagasisidet;
kavandame ümber õpimärkide süsteemi selliselt, et see toetab kujundavat hindamist;
otsime alternatiive EduFeedr kasutamisele kursuslaste ajaveebide haldamisel, kuna tarkvara on tehniliselt vananud.
Rakendame õpikeskkondade kursusel erinevaid avatud hariduse põhimõtteid, sealhulgas on tegemist avatud kursusega, mille tegevustega võivad vabalt liituda ka huvilised väljapoolt Tallinna Ülikooli. Selleks tuleb üles seada oma ajaveeb ja registreerida see Google Formsis. Täpsemad juhised postitan esimese kontakttunni järel.
Palun valige kuni kolm kursusekaaslast, kelle kommentaarid aitasid teid õppimises kõige rohkem. Hoian seda vormi lahti kuni neljapäevani 18.12 kell 12.00.
Sel aastal on meie kursusel kokku 11 rühmatööd. Kavandame ühe rühmatöö tutvustuseks ca 7 minutit, et aruteluks jääks umbes sama palju aega. Panin esitluste järjekorra kokku lähtudes rühmatöö kontekstist. Palun olge valmis kontakttunnis esitluse jagamiseks liituma kursuse Zoomi kõnega (https://zoom.us/j/99922283186).
Sel sügisel alustab Tallinna Ülikoolis 16. lend haridustehnoloogia magistrante ning sama palju aastaid on sügissemestri sissejuhatavaks aineks olnud ka õpikeskkondade kursus. Mõned uuendused võrreldes eelmiste aastatega:
kontakttundide maht on tõusnud 32 peale, mis võimaldab iga 2 nädala järel kohtuda;
rühmatöö on seotud kursusega IFI7237.DT Haridustehnoloogia ja õppimisteadused;
kursusega liitub uus kaasõppejõud Elyna Heinmäe;
hübriidõppe osas on kavas otsida alternatiivi Zoomi ülekannetele.
Rakendame õpikeskkondade kursusel erinevaid avatud hariduse põhimõtteid, sealhulgas on tegemist avatud kursusega, mille tegevustega võivad vabalt liituda ka huvilised väljapoolt Tallinna Ülikooli. Selleks tuleb üles seada oma ajaveeb ja registreerida see EduFeedr keskkonnas. Täpsemad juhised postitan esimese kontakttunni järel.
Palun valige kuni kolm kursusekaaslast, kelle kommentaarid aitasid teid õppimises kõige rohkem. Hoian seda vormi lahti kuni esmaspäevani 16.12 kell 12.00.
Leppisime tänasel kohtumisel kokku järgmised tähtajad:
rühmatöö postitus neljapäev 12.12 õhtuks;
individuaalsed postitused hiljemalt eksami toimumisajaks 20.12.2024 kell 10.00.
Ma üritan viimaseks kohtumiseks läbi vaadata kõik valikteemade postitused ning nende eest õpimärgid saata. Siis on teil juba selle põhjal selgus, kas registreerute 20.12 eksamile või tahate midagi veel teha.
nutiseadmetel ja äppidel põhineva õpikeskkonna kavandamine.
Ootan, et rühmatöö kokkuvõte on esitatud blogipostitusena ühe rühmaliikme blogis ja sisaldab järgmiseid osasid:
probleemi tutvustus;
sihtgrupi analüüs;
vahendite võrdlus ja valik;
õpikeskkonna skeem;
õpikeskkonna prototüüp.
Probleemi tutvustus võib olla esitatud lühidalt tekstina. Probleem võib tulla kas kitsalt teie isiklikust vajadusest või põhineda mõnel varasematel uuringutel. Võimaluse korral võite viidata probleemi aktuaalsust kinnitavatele allikatele.
Sihtgrupi analüüsi võib esitada lühidalt tekstina või koostada õpikeskkonna peamiseid kasutajaid kirjeldavad persoonad. Kui esitate sihtgrupi analüüsi persoonadena, siis pidage silmas seda, et persoona kõige olulisemaks osaks on tema eesmärgid seoses kavandatava õpikeskkonnaga. Persoona isiku kirjeldus on neid toetav osa, mis aitab jätta mulje persoonast kui reaalsest inimesest. Soovitan lugeda persoonade kohta kursuse Google Drive kaustas (Lugemismaterjalid > Lisamaterjalid > Disainiprotsess) jagatud peatükki (Cooper et al., 2014, lk 61–99).
Vahendite võrdluse all mõtlen ma nende tarkvararakenduste võrdlust, mille vahel te oma õpikeskkonna konkreetse funktsionaalsuse teostamiseks valiku tegite. Sõltuvalt rühmatöö lahendusest võib see tähendada võrdlust erinevate õpihaldussüsteemide vahel, võrdlust ühe kindla õpihaldussüsteemi erinevate funktsionaalsuste vahel või võrdlust erinevate veeb 2.0 rakenduste ning nendega seotud äppide vahel. Lihtsamal juhul võib vahendite võrdluse esitada nii, et iga vahendi kohta on välja toodud lühitutvustus ning plussid-miinused teie konteksti silmas pidades. Keerukamal juhul on võrlduse jaoks välja töötatud kõige võrreldavate rakenduste jaoks ühtsed võrdluskriteeriumid ning võrdluse tulemus esitatakse näiteks tabelina. Oluline on see, et vahendite valik õpikeskkonna jaoks ei põhineks esmamuljel, vaid oleks selgelt põhjendatud.
Õpikeskkonna skeemi juures ootan ma skeemi, mis näitab, millistest vahenditest õpikeskkond koosneb ning kuidas need vahendi omavahel seotud on (lingid, RSS vood, vistutamine, ühtse märksõna kasutamine, jne). Selline skeem aitab paremini mõista erinevatel Veeb 2.0 rakendustel põhinevate avatud ja hajutatud õpikeskkondade ülesehitust. Vaadake näiteks meie kursuse õpikeskkonna skeemi 2016. aastast.
Õpikeskkonna prototüübi all mõtlen ma seda, et te olete üles seadnud õpikeskkonna jaoks valitud vahendid ning loonud sinna oma õpiprojekti või kursuse struktuuri ilma õppematerjalide vms töömahuka sisuta. Näiteks õpihaldussüsteemis toimuva kursuse puhul peaks olema sisestatud kursuse info, ajakava, loodud õppematerjalide kaustad teemade kaupa jne. Kui õpiprojektis või kursusel kasutatakse mingeid sotsiaalmeedia vahendeid, siis peaks olema loodud vajalikud kontod, grupid vms nendesse vahenditesse. Kui õpiprojekti või kursusega seotud sisu koondatakse mingi märksõna abil, siis peaks olema avaldatud vähemalt üks objekt selle märksõnaga, et oleks võimalik kursuse märksõna lehele linkida (näiteks meie kursuse märksõna leht SlideShares: https://www.slideshare.net/tag/opikeskkonnad).
Juhul kui teete rühmatöö tutvustuseks esitlusslaidid, siis palun linkige need ka blogipostituse sisse. Lisage blogipostitusse ka üks lõik rühmaliikmete ning nendevahelise tööjaotuse kohta. Linkige oma blogipostitus sellele postitusele, et saaksin teie rühmatööd kätte.
Arvestame siis iga rühma tulemuste tutvustuseks 10 minutit, millele järgnevad kursuslaste küsimused ja tagasiside.
Kasutatud allikad
Brown, D. M. (2011). Communicating Design: Developing Web Site Documentation for Design and Planning (2. tr). New Riders.
Cooper, A., Reimann, R., Cronin, D, & Noessel, C. (2014). About Face: The Essentials of Interaction Design. John Wiley & Sons, Inc.
Kontakttundide salvestused laen ma töötlemise järel üles Panopto keskkonda. Selleks, et ma saaksin teile Panoptos kursuse videotele ligipääsu anda, peate te kõigepealt korraks Panoptosse ülikooli kontoga sisse logima:
Seejärel on teie konto Panoptos aktiveeritud ja ma saan teile ligipääsu anda. Jagan kontakttundide salvestuste ligipääsu järgmisel nädalal korra igal õhtul uutele konto aktiveerijatele.
Link kursuse salvestuste kaustale on ajaveebi külgribal jaotuse “Kursus” all (Panopto).
