Teise teemaga jõuame selle kursuse keskse mõiste – õpikeskkonnad – juurde. Haridusalaste mõistete sõnastik edglossary.org defineerib õpikeskkonna kui “mitmesugused füüsilised asukohad, kontekstid ja kultuurid, milles õpilased õpivad”. Eestis on õppekeskkonna mõiste defineeritud riiklikus õppekavas: “Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.” Ühe võimaliku skeemi õpikeskkonna komponentidest pakub välja e-õppe valdkonna üks pikaajalisi eestvedajaid Tony Bates oma raamatus “Teaching in a Digital Age” joonisel 6.2.2.
Teise teema puhul saate valida teoreetilise ja praktilise ülesande vahel.
Teoreetiline ülesanne
Ma uurisin veel uuemaid artikleid õpihaldussüsteemide teemal ning selle tulemusena on suurem osa sel korral välja pakutud artikleid uued.
Õpihaldussüsteemidega seotud põhimõistete ja funktsionaalsuste kohta on parimaks artikliks siiski Watson ja Watson (2007), kuid seal viidatud süsteemid on tänaseks juba ajalugu. Ma soovitan selle artikliga tutvuda juhul kui vajate mõistetes selgust. Blogipostituse aluseks soovitan võtta pigem ühe järgnevast kuuest artiklist:
- Ali et al. (2024) analüüsivad kahes Suurbritannia ülikoolis läbi viidud uurimuse põhjal õpihaldussüsteemide rakendamisega seotud tehnilisi, sotsiaalseid ja pedagoogilisi väljakutseid;
- Turnbull et al. (2022) analüüsivad õpihaldussüsteemide rakendamisega seotud ülikoolisiseseid regulatsioone USA, Suurbritannia, Kanada ja Austraalia tippülikoolides;
- Koh ja Kan (2021) esitavad Singapuris läbi viidud uurimuse tulemused õppijate ootustest järgmise põlvkonna õpikeskkondadele;
- Demir et al. (2022) võrdlevad kolme tuntuma õpihaldussüsteemi Moodle, Canvas ja Blackboard kasutajakogemust;
- Alotaibi (2024) uurib kirjanduse analüüsi põhjal, millised on AI integreerimise võimalused õpihaldussüsteemidesse;
- Sankey ja Marshall (2023) arutlevad, millises suunas arenevad õpihaldussüsteemid järgmise 5 aasta jooksul.
Mõned soovitused, millele tähelepanu pöörata – Millisele probleemile artikkel keskendub, millises kontekstis teemat käsitletakse ja milliseid peamisi järeldusi autorid pakuvad? Milles seisneb Sinu jaoks artikli suurim väärtus? Millistele teemadele oleks artikkel võinud enam tähelepanu pöörata? Kuidas seostub käsitletud teema Sinu enda õpikogemuste ja Eesti kõrghariduse kontekstiga? Milliseid õpihaldussüsteemide ja nende rakendamise arengusuundi või uusi küsimusi artikkel Sinu hinnangul avab?
Osa artikleid on avalikud, osa vajavad ligipääsuks TLÜ Akadeemilise raamatukogu kaudu sisselogimist. Lisasin artiklite koopiad ka meie kursuse Google Drive kausta.
Praktiline ülesanne
Praktiliseks ülesandeks on katsetada ühe õpihaldussüsteemi või lihtsama virtuaalse õpikeskkonna võimalusi ning proovida seal luua uue kursuse struktuuri loomist (ajakava lehekülg, üleslaetud või lingitud materjal, ülesanded, arutelufoorumi teema jne). Soovi korral võite katsetuse teha mitmekesi koos nende kaasõppijatega, kes katsetamiseks sama õpikeskkonna valivad. Ärge kulutage aega õppematerjalide loomisele, vaid katsetage lihtsalt süsteemi võimalusi. Tuntumate süsteemide puhul leiate hea abi YouTube videotest.
Õpikeskkondade soovitused on teise kontakttunni esitluses. Loomulikult võite valida ka mõne muu õpikeskkonna, mida minu esitluses välja toodud pole.
eLearningIndustry.com kataloogis on loetletud 1014 õpihaldussüsteemi, millest 98 on mingil kujul tasuta. Osaliselt on seal kataloogis aegunud info ning mitte kõik väidetavalt tasuta keskkonnad ei paku tegelikult tasuta versiooni. Enam ei ole eraldi välja toodud avatud lähtekoodiga õpihaldussüsteeme (kaks aastat tagasi oli neid 51).
Palun kirjutage oma katsetuste kohta kokkuvõtteks postitus enda ajaveebi. Mis teile katsetatud keskkonna juures meeldis? Mis oli ebamugav? Millised probleemid tekkisid? Kas kasutasite/kasutaksite seda keskkonda oma õpilastega? Jne. Palun lisage võimaluse korral ka link enda loodud kursuse katsetusele või paar ekraanipilti.
Viited
Ali, M., Wood‐Harper, T., & Wood, B. (2024). Understanding the technical and social paradoxes of learning management systems usage in higher education: A sociotechnical perspective. Systems Research and Behavioral Science, 41(1), 134–152. https://doi.org/10.1002/sres.2945
Alotaibi, N. S. (2024). The Impact of AI and LMS Integration on the Future of Higher Education: Opportunities, Challenges, and Strategies for Transformation. Sustainability, 16(23), Artikkel 10357. https://doi.org/10.3390/su162310357
Demir, F., Bruce-Kotey, C., & Alenezi, F. (2022). User Experience Matters: Does One size Fit all? Evaluation of Learning Management Systems. Technology, Knowledge and Learning, 27(1), 49–67. https://doi.org/10.1007/s10758-021-09518-1
Koh, J. H. L., & Kan, R. Y. P. (2021). Students’ use of learning management systems and desired e-learning experiences: are they ready for next generation digital learning environments? Higher Education Research & Development, 40(5), 995–1010. https://doi.org/10.1080/07294360.2020.1799949
Sankey, M. D., & Marshall, S. J. (2023). Perspective Chapter: The Learning Management System of 2028 and How We Start Planning for This Now. L. Waller & S. Kay Waller (toim), Education and Human Development. IntechOpen. https://doi.org/10.5772/intechopen.110120
Turnbull, D., Chugh, R., & Luck, J. (2022). An Overview of the Common Elements of Learning Management System Policies in Higher Education Institutions. TechTrends, 66(5), 855–867. https://doi.org/10.1007/s11528-022-00752-7
Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. https://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y