Rubriik: Kokkuvõtted

Õpilepingute kokkuvõte tuleb jõuab teieni väikese hilinemisega.

Teemad mille vastu huvi tunnete keskendusid peamiselt õpikeskkondade mõistmisele, mis on kursuse kontekstist lähtuvalt igati asjakohane. Veidi vähem oli eesmärkides välja toodud võrgustatud õppe või õpivõrgustike teemat. Oma temaatilise huvi olid hästi avanud Alice, kes sidus aine sisu laiema õppimise ja õpetamise kvaliteediga, et kujundada õppijakeskset ja kaasavat õppimiskultuuri. Merje jaoks on oluline mõista millised õpikeskkonnad toetavad tema vajadusi. Aili kirjeldas aine sisu ja informaatika õpetaja õppe seosed. Siret tõi välja võrgustatud õppe teemad.

Eesmärkide kirjeldamisel kõlas läbi üldine huvi mõtestatult ning teadlikult valida ja rakendada erinevaid õpikekskondi oma töös ja õppetöös õppijatega. Aalo kirjeldas oma eesmärke läbi pädevuste arengu, kus peamine fookus on digipädevusel. Taneli õpileping peegeldab tema teadlikkust tehnoloogiast ja kuidas see on tema tugevus kursuse läbimisel.

Kombineerisin teie õpilepingutest head ideed ja tavad (strateegiad), mis võiksid toetada edukat kursuse läbimist aga teisalt ka õpinguid laiemalt. Marju tõi välja erinevate ainete seoste olulisuse, mis näitab laiemat mõistmist õppimise, kui terviku osas. Margit tõi välja, kui oluline on lugeda teaduskirjandust sh ka inglise keeles. Aili märkis ära tugivõrgustiku tähtsuse õpingute jooksul. Annely on väga põhjalikult kaardistanud enda strateegiad – soovitan kindlasti lugeda!

• Võtan rahulikult, süvenen teemasse, jätan endale aega mõtlemiseks ja aru saamiseks.
• Ma tulen loengusse puhanuna. 
• Ma näen oma nädalakavas ette kodutööde tegemiseks piisava aja. 
• Ma kuulan teisi ja loen nende postitusi.
• Õppida iseseisvalt ning luua seoseid õpitu ja oma töö vahel, samuti luua seoseid teistes õppeainetes õpituga.

Vahendid eesmärkide täitmiseks mõtestasid põnevalt Janar, Kaidi, Olesja, Karmo, Albina, Piret, Emma Loore, Maret:

• Erinevad õpikeskkonnad;
• Arvuti töövahendina;
• Kaastudengid ja vajadusel õppejõud;
• Internet;
• Raamatukogu;
• Õppekirjandus;
• Isiklik kursuse blogi;
• Märkmed, Google Keep, fotod;
• Vastutan selle eest, et hoian silma peal meie õpikeskkondadel (Drive, blogi, Moodle).

Hindamise juures oli selgelt näha seost eesmärkide täitmisega ning tulemuslikkuse hindamisega. Getter seostas kursuse eduka läbimise ka lõputöö teema leidmisega, mis peegeldab hästi süstemaatilist mõtlemist ja arusaamist õppekava teekonna osas. Maibritt analüüsis enda varasemaid õpikogemusi, mis aitas mõtestada strateegiaid ja hindamist kursuse edukaks läbimiseks. Virge tõi välja ka teiste õppijate toetamise läbi grupitööde, kus kõigil liikmetel on oma roll. Diana tõi välja, kuidas ajaveebi ehk e-portfoolio läbi oma õpiteekonna kaardistamine on osa hindamisest ja aitab hoida õpimotivatsiooni. Õppimise juures on tähtis ka “ahhaa” elamus ja Angelina tõi selle välja oma õpilepingus. Kerli õpileping väärib põhjalikumat lugemist, sest ta märgib ära kuidas õppimise juures ka vaimne- ja füüsiline heaolu säilitada.

Esile tõstan Kirsti õpilepingu, mis on põhjalik, sisukas ja võib ka öelda, et õpetlik. Soovitame kõigil lugeda!

Teine suurepärane ja põnev lugemine oli Kainari õpileping, kes kasutas teaduskirjandust, enda mõtete edasi andmiseks.

Praeguseks on suurem osa kursuslasi oma õpilepingud esitanud, nii et teen neist enne homset kontakttundi väikese kokkuvõtte. Päris paljud teist olid õpilepingu põhjalikult läbi mõelnud. Mõned head näited, mida postitamise järjekorras esile tuua võiks on Merlini, Maiki, Gerli, Liina ja Krislini õpilepingud. Maarja ja Kristel olid hästi sidunud oma õpilepingu eesmärgid põhitööga väljapool haridussüsteemi. Eriti põhjalikud olid oma õpilepingutes Kaidi ja Vivika. Häid õpilepinguid oli veel, need on lihtsalt mõned näited.

Kirjutasin välja enam kordunud märksõnad teie õpilepingute teemadest ja eesmärkidest ning tegin neist Wordle abil märksõnapilve. Kuna esialgses versioonis oli sõna õpikeskkonnad nii suur, et varjuta kõik ülejäänud märksõnad, siis parema loetavuse huvides otsustasin selle keskse mõiste välja jätta:

Seda eelmiste aastatega võrreldes näen ma, et erinevate õpikeskkondade järel on tähtsuselt teiseks tõusnud õpikeskkondade kasutajasõbralikkus. Samuti on sel aastal esil huvi õpikeskkondade arengusuundade vastu.

Kaks aastat tagasi tagasi jagasin ma 2018. aasta õpilepingute kokkuvõttes ka viiteid mõnedele teaduslikele allikatele õpilepingute kohta.

Proovime uuesti õpilepingute juurde tagasi tulla kursuse keskel, kui teil on kursusest parem ülevaade ning oskate oma eesmärke selgemini püstitada ja ümber seada.

Milliseid mõtteid õpilepingu meetod teis tekitas? Kuidas seda võiks rakendada koolis, töökohal õppes, noorsootöös? Milliste õppijate puhul see paremini sobib ja milliste puhul mitte?

Õpikeskkondade kursuse 2019. aasta rühmatööd on järgmised:

Videote tegemise kursus
Marju, Kaisa, Hetty, Pirgit

Projektori kasutamine
Jaana, Ülle, Martti

Arvutikasutusnipid õpetajale
Helis, Karolin

Eakate nutisuhtlus
Annika P., Kaja, Victoria, Palmi

Visuaalselt atraktiivse CV loomise e-kursus
Karin, Liina, Kristi, Tea

Arvutimängude kursus lapsevanematele
Maria, Anett, Siim, Toomas

Kõrgustes töötamine
Katariina, Jaanika, Mariell, Aleksandr

Hariduslike robotite kasutusvõimaluste e-koolitus koolieelse lasteasutuse õpetajatele
Kadi H., Helen, Annika V.

Sõidukite infotehnoloogia
Rene, Veronika, Mirell, Rando

Info ja teadmiste liikumine organisatsioonis
Kadi K.

Kui teil on veel mingid individuaalsed kodutööd tegemata, siis palun need esitada lähipäevil. Ma pean arvestuse tulemused sisestama hiljemalt 22.12.

Postitan teile väikese kokkuvõtte kontakttunnist. Lisaks nutirakenduste ratta tutvustamisele puudutasime me järgmiseid teemasid:

• magistritöö teemade valimine (veebruaris–märtsis) ja Tallinna Haridusameti poolt välja pakutud teemad;
• SCORM ja LTI kasutamine õpihaldussüsteemide juures Moodle’i näitel;
• kogemused õpihaldussüsteemidega;
• mõned teie postitustest välja toodud mõtted.

SCORM (ingl Shareable Content Object Reference Model) on standard õppematerjalide esitamiseks sisupakettidena erinevate SCORM-toega õpihaldussüsteemide kaudu. SCORM sisupakett on kindla struktuuriga ZIP fail, kuhu on pakitud kõik õpiobjektis kasutatud tekstid, pildid, meediafailid ja interaktiivsed komponendid. Lisaks nendele on sisupaketis olemas fail imsmanifest.xml, mis kirjeldab ära paketi sisu ja materjalide esitamise järjekorra. SCORM pakettide loomiseks mõeldud kommertsrakendused (nt Lectora Inspire, Articulate Storyline, jmt) on suhteliselt kallid ning tasuta rakendused (Udutu, eXe Learning, Xerte Online Toolkits) pole just kõige kasutajasõbralikumad. Tunnis demonstreerisin Udutu ja LearningApps abil loodud SCORM paketi laadimist Moodle’isse.

Teine demonstreeritud tehnoloogia on LTI (ingl Learning Tools Interoperability), mis võimaldab erinevaid väliseid vahendeid õpihaldusüsteemi sisse integreerida. Suurt valikut LTI rakendusi pakub EduAppCenter.com. Tunnis demonstreerisin GeoGebra Graphing Calculator integreerimist Moodle’isse.

Mõlemast tehnoloogiast saab täpsemalt lugeda-katsetada kevadel toimuval digitaalse õppevara kursusel.

Postitan siia väikese kokkuvõtte teisest kontakttunnist ning arutelu-teemad, mis käiku ei läinud.

Õpimärkide jagamiseks üritasime kasutada Mozilla Backpack keskkonda ning paroolide haldamiseks soovitasin 1Password või selle tasuta alternatiive (LastPass, KeePass).

Haridustehnoloogia ajaloo teemat kokku võttes näitasin seda visioonivideot aastast 1987:

https://www.youtube.com/watch?v=JIE8xk6Rl1w

Avatud hariduse teemal andsin ülevaate Open Education Policy Forum 2018 ettekannetest ja töötubadest:

• Avatud hariduse 10 tegevussuunda Cape Town Open Education Declaration 10. aastapäevaga seoses
• Uuringuaruanne avatud hariduse alastest poliitikadokumentidest EL maades
• OER World Map
• Blockchain kasutamine lõpudiplomite tõendamiseks