Jõudsin lõpuks esimese sisulise teema kokkuvõtteni. Tänaseks on haridustehnoloogia ajaloo teemal postituse teinud 29 kursuslast.
Haridustehnoloogia varasemat ajalugu tutvustav Molnar (1997) on igal aastal populaarne valik, sel korral otsustas selle kasuks 9 kursuslast. Tooksin nendest postitustest esile Kati kokkuvõtte artiklist. Alina viitas oma postituses huvitavale artiklile PLATO süsteemi kohta (Cope & Kalantzis, 2023). Kelly postitus suunas mind uurima lisa virtuaalreaalsuse ajaloo kohta (vt kommentaari). Kärolini postitus ajendas mind otsima lisamaterjali õpetamismasinate kohta ning leidsin 1960. a dokumentaalfilmi “Teaching Machines and Programmed Learning”.
Sama perioodi käsitles ka Nicholson (2007) artikkel, mille põhjal tegid postituse näiteks Daniel ja Marje.
Kaks artiklit keskendus distantsõppe ajaloole. Pedagoogilisema vaate pakkus Anderson ja Dron (2011), mille valis 4 kursuslast. Tõstaksin selle artikli põhjal tehtud postitustest esile Galina kodutöö. Madleeni postitus juhtis mind otsima samade autorite uuemaid artikleid ning sattusin Dron ja Anderson (2023) peale, kus nad vaatavad tagasi 2011 välja pakutud kolmele distantsõppe põlvkonnale (pakkudes nendele uued nimetused) ja toovad välja kolm hetkel esilekerkivat pedagoogilist lähenemist (vt kommentaar).
Teine distantsõppe ajaloole keskenduv artikkel oli Sumner (2000), millest tegi kokkuvõtte Viktoria.
Kõige populaarsemaks valikuks oli 20 aastat haridustehnoloogia ajalugu kokku võttev Weller (2018), mille põhjal esitas kodutöö 11 kursuslast. Selle artikli kohta tegi kõige põhjalikuma kokkuvõtte Piret, kuid head olid ka näiteks Debi, Nele ja Eriku postitused.
Ma olen väga rahul sellega, kui aktiivselt te kursusekaaslaste postitusi kommenteerisite ning enda postituse alla jäetud kommentaaridele vastasite. Kokku oli selle teema all 116 kommentaari, kõige rohkem Madleeni postituse juures. Ma ei ole kõigil aastatel nii detailselt kommentaaride üle arvestust pidanud, kuid mul on tunne, et sellist hulka kommentaare ei ole kunagi varem ühe teema all olnud. Eelmine sügis oli haridustehnoloogia ajaloo teemas 50 kommentaari.
Õpimärkide väljaandmisel olin ma natuke keerulises seisus. Ühelt poolt tundus mulle, et postitused on mõnevõrra vähem põhjalikud kui eelmisel aastal, kuid samas oli paljudes postitustes midagi originaalset. Samuti mõjutas positiivselt see, kui sisuliselt te kommentaariaruteludes osalesite. Lõpuks otsustasin ma anda sel korral välja 18 kuldset ja 11 tavalist õpimärki.
Kasutatud allikad
Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. https://doi.org/10.19173/irrodl.v12i3.890
Cope, B., & Kalantzis, M. (2023). A little history of e-learning: finding new ways to learn in the PLATO computer education system, 1959–1976. History of Education, 52(6), 905–936. https://doi.org/10.1080/0046760X.2022.2141353
Dron, J., & Anderson, T. (2023). Pedagogical Paradigms in Open and Distance Education. O. Zawacki-Richter & I. Jung (toim.), Handbook of Open, Distance and Digital Education (lk 147–163). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-19-2080-6_9
Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx
Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo-Rodríguez (toim.), Computers and Education (lk 1–11). Springer. https://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1
Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical history of distance education. Open Learning: the Journal of Open and Distance Learning, 15(3), 267–285. https://doi.org/10.1080/713688409
Weller, M. (2018). Twenty Years of Edtech. EDUCAUSE Review, 53(4), 34–48. https://er.educause.edu/articles/2018/7/twenty-years-of-edtech