Õpijuhis

Kursuse ülesehitus

Kursus IFI7235.DT Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe toimub peamiselt e-õppe vormis. Iga kursusel osaleja loob oma personaalse õpikeskkonna, mille keskseks osaks on ajaveeb, mille kaudu esitatakse individuaalsete ülesannete lahendused. Individuaalsed ülesanded on jagatud neljaks põhiteemaks ning valikteemadeks, mille hulgast üliõpilane valib kaks teda enam huvitavat teemat:

  1. Ülevaade haridustehnoloogia ajaloost
  2. Õpihaldussüsteemid
  3. Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad
  4. Võrgustatud õpe
  5. Valikteema I
  6. Valikteema II

Valikteemad:

  • E-portfooliod
  • Avatud haridus
  • Digitaalsed õpimärgid
  • Personaliseeritud õpe ja nutikad õpikeskkonnad
  • Füüsilise õpikeskkonna kujundamine
  • Üliõpilase enda poolt pakutud valikteema

Sellele lisandub kaheksa seminari vormis toimuvat kontaktpäeva ja rühmatööna koostatav õpikeskkonna disain. Kursuse esimesel nädalal peavad üliõpilased üles seadma oma personaalse õpikeskkonna, avaldama lühikese enesetutvustuse ning ootused kursuse suhtes õpilepingu kujul. Kursuse viimasel nädalal peavad üliõpilased kirjutama refleksiooni, milles analüüsivad oma õpiprotsessi.

Õppetöö maht

Kursuse maht on 6 EAP, millele vastab 156 tundi õppetööd. Õppetöö jaguneb kontakttundideks (32 tundi), individuaalseteks blogimisülesanneteks (74 tundi) ja rühmatööks (50 tundi). Õppetöö soovituslik ajaline jaotus on esitatud järgnevas tabelis.

Hindamine

Hindamisele pääsemise eeldused:

  • Rühmatöö tuleb esitada viimases kontakttunnis.
  • Individuaalsed ülesanded tuleb esitada hiljemalt 3 päeva enne eksamit.

Eksami hinne kujuneb individuaalsete blogipostituste (60%), rühmatöö (30%) ja õpivõrgustikus osalemise (10%) põhjal. Eksam toimub suuliselt Zoom keskkonnas üliõpilase poolt esitatud individuaalsete blogipostituste põhjal.

Inividuaalseid blogipostitusi hinnatakse tervikliku komplektina järgmiste hindamiskriteeriumide järgi:

A – Blogipostitused täidavad ülesanded terviklikult ning näitavad teemade sügavat, laiapõhjalist ja täpset mõistmist. Üliõpilane sünteesib allikaid või katsetuste tulemusi loovalt, esitab põhjendatud kriitilisi seisukohti (sh toob esile ka vaadeldud lähenemiste võimalused, piirangud või vastuolud) ning seob need veenvalt oma kogemuse ja hariduskontekstiga.
B – Blogipostitused täidavad ülesannete kõik olulised osad ning näitavad teemade väga head mõistmist. Analüüs, refleksioon ja järeldused on eesmärgipärased ja põhjendatud; esineda võib üksikuid sisuliselt ebaolulisi ebatäpsusi.
C – Blogipostitused täidavad ülesannete põhiosa ning näitavad teemade head üldist mõistmist. Analüüs ja refleksioon on olemas, kuid jäävad kohati üldiseks, ebaühtlaseks või detailides ebakindlaks.
D – Blogipostitused käsitlevad teemade põhiideid piisaval tasemel, kuid on valdavalt kirjeldavad või refereerivad. Analüüs, refleksioon ja seosed praktikaga on piiratud ning osa ülesannete olulisi aspekte on nõrgalt käsitletud.
E – Blogipostitused vastavad ülesannetele minimaalselt ning näitavad olulisemate põhimõistete osalist mõistmist. Käsitlus on pealiskaudne või katkendlik, iseseisvat analüüsi ja refleksiooni on väga vähe ning mitu olulist ülesande osa on puudulikud.
F – Blogipostitused puuduvad osaliselt või täielikult, kalduvad ülesannetest olulisel määral kõrvale või ei näita teemade minimaalset mõistmist. Olulised osad on täitmata, praktilised katsetused tõendamata või üliõpilase enda panust ei ole võimalik kasutatud allikatest või genereeritud sisust eristada.

Rühmatööd hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide järgi:

A – Rühmatöö kohustuslikud etapid moodustavad silmapaistvalt sidusa ja tõenduspõhise terviku: probleem, persoonad, stsenaariumid, metoodilised valikud, vahendivalik ja prototüüp on loogiliselt seotud. Metoodilised valikud on veenvalt põhjendatud sobivate õpiteooriate või pedagoogiliste käsitlustega ning kajastuvad selgelt õppija tegevustes ja prototüübis. Prototüüp toetab kavandatud õppimist, esitlus põhjendab lahendust veenvalt ning tööjaotus ja liikmete panus on läbipaistvad.
B – Rühmatöö kõik kohustuslikud etapid on väga hästi teostatud ja omavahel eesmärgipäraselt seotud. Lahenduse valikud on metoodiliselt põhjendatud, prototüüp vastab kasutajate vajadustele ning esitlus ja tööjaotuse kirjeldus on selged; esineda võib üksikuid ebaolulisi puudusi.
C – Rühmatöö kohustuslikud etapid on teostatud ning nende vahelised seosed on üldiselt arusaadavad. Probleem, persoonad, stsenaariumid, vahendivalik ja prototüüp sobivad valdavalt kokku, kuid põhjendused, teostus või esitlus on kohati üldised või ebaühtlased.
D – Rühmatöö etapid on täidetud piisaval tasemel, kuid nendevahelised seosed ja valikute põhjendused on nõrgad. Prototüüp demonstreerib lahenduse põhifunktsioone, kuid kasutajate vajaduste, õpitegevuste või esitluse käsitlemisel esineb olulisi puudujääke.
E – Rühmatöö vastab ülesannetele minimaalselt ning mitu etappi on pealiskaudsed või osaliselt täitmata. Probleem, persoonad, stsenaariumid, vahendivalik ja prototüüp on omavahel nõrgalt seotud ning lahenduse toimivust ja rühma panust saab hinnata vaid piiratud ulatuses.
F – Rühmatöö olulised etapid või hinnatav prototüüp puuduvad ning lahendus ei vasta sõnastatud probleemile ega kasutajate vajadustele. Esitatud materjalid ei võimalda tuvastada õpiväljundite minimaalset saavutamist, rühma tööprotsessi või liikmete panust.

Kujundavaks hindamiseks kasutatakse digitaalseid õpimärke.

Viitamine

Ajaveebipostituste koostamisel kasutatud teadusartiklitele ja raamatutele on soovitatav viidata APA viitamissüsteemi (PDF) kasutades. Veebilehekülgedele ja rakendustele viitamisel piisab linkimisest.

Plagiaadi ennetamine

Iseseisvad tööd ei tohi sisaldada plagiaati. Plagiaadiks loetakse teiste autorite teoste osade (laused, teksti põhiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamist oma töös nii, et need on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta omistatud töö esitajale. Teise autori teksti sõnasõnalt kordamist loetakse plagiaadiks nii originaalkeeles kui tõlgitult. Vajadusel tuleb teise autori sõnastus esitada tsitaadina (jutumärkides) koos korrektse akadeemilise viitega. Esmakordse plagiaadijuhtumi puhul tehakse üliõpilasele hoiatus ning plagiaati sisaldavat ülesannet ei arvestata. Korduva plagiaadijuhtumi puhul loetakse kursuse eksam mittesooritatuks (vt Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskiri § 21 lg 23). Akadeemilisel üksusel on õigus akadeemiliste tavade rikkumise tõttu põhieksamit mittesooritanud üliõpilast mitte lubada järeleksamile. Sellisel juhul kohustub üliõpilane ainekursust korduskuulama.

Generatiivse tehisintellekti vahendite kasutamisel iseseisvate tööde koostamisel tuleb ära märkida kasutatud vahendid, selgitada nende kasutust ning selgelt välja tuua tehisintellekti vahendite abil koostatud osa tööst.

Tähtajad

Kursus on jagatud kuueks teemaks, mis igaüks kestab kaks nädalat. Vastava teema individuaalne ülesanne postitatakse esimese nädala alguses ning üliõpilaste postituste tähtajaks on esimese nädala pühapäev. Seejärel jääb üks nädal kommentaariarutelude jaoks.

Kui üliõpilane jääb mingil mingil põhjusel kursuse ajakavast maha, siis tuleks tööd jätkata käimasoleva teema juurest ning esitada hilinenud ülesanded hiljem. Teineteist jälgiv ja toetav õpikogukond toimib paremini, kui õppijad tegelevad samaaegselt sama teemaga.

Õpikeskkond

Kursuse toimub avatud õpikeskkonnas, mis koosneb järgmistest osadest:

  • Kursuse ajaveeb https://opikeskkonnad.ee
  • Kursusel osalejate ajaveebid WordPress.com või Blogger keskkonnas;
  • Discord kursusega seotud lühiteadete avaldamiseks ja sõnumivahetuseks;
  • Protopage ajaveebipostituste koondamiseks;
  • Google Drive kaust piiratud ligipääsuga materjalide jagamiseks;
  • Moodle õpimärkide väljaandmiseks.

Kursuse märksõna kursusega seotud materjalide tähistamiseks veeb 2.0 keskkondades on opikeskkonnad (või #opikeskkonnad).

Ajaveebipostitused ja kommentaarid

Seoses ajaveebipostituste ja kommentaaridega oleks hea järgida kolme soovitust:

  • Lisa oma postituse sisusse link ülesande kirjeldusele kursuse ajaveebis. See võimaldab automaatselt siduda ülesanded ja neile vastuseks esitatud lahendused.
  • Ära muuda juba avaldatud postitusi. Kui teed iseseisva töö mitmes osas, siis avalda see eraldi postitustena, mitte ära täienda varem avaldatud postitust. Ainsaks erandiks on väikeste kirjavigade parandamine varasemates postitustes.
  • Luba oma ajaveebis kommentaaride automaatne avaldamine. WordPress puhul tuleb selleks kontrollida, et Discussion Settings leheküljel oleks märgistamata valikud An administrator must always approve the comment ja Comment author must have a previously approved comment. Blogger puhul tuleb valida Comments lehel Comment moderation juures raadionupp Never.

Privaatsus avatud õpikeskkonnas

Mõistlikus ulatuses privaatsuse tagamiseks kasutatakse kursuse ajaveebis üliõpilastele viitamiseks eesnime (kattuvate eesnimede korral lisatakse perekonnanime esimene täht).

Kui üliõpilane ei soovi mingil põhjusel oma ülesandeid avalikult ajaveebis esitada, siis võib kaitsta oma postitused parooliga ning anda õppejõule ligipääsuks vajalik parool. Sel juhul muidugi jääb üliõpilane ilma kursusekaaslaste poolt saadavast tagasisidest.

Kui üliõpilane ei soovi oma nime all ajaveebis kirjutada, siis on võimalik kasutada õppejõule teadaolevat varjunime.

Avatud kursus

Kursuse e-õppe osa toimub avatud kursusena, kus saavad tasuta osaleda ka huvilised väljapoolt Tallinna Ülikooli. Kursusel osalemiseks tuleb registreerida oma ajaveebi aadress EduFeedr keskkonnas. Vabatahtlikud osalejad saavad samasugust tagasisidet oma töödele, nagu ametlikud osalejad. Ainsa erinevusega ei saa nad kursuse eest Tallinna Ülikooli ainepunkte/tõendit.

Täiendav info

Vanemad kursuseprogrammid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga