Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursus
Kontakttundide salvestused laen ma töötlemise järel üles Panopto keskkonda. Selleks, et ma saaksin teile Panoptos kursuse videotele ligipääsu anda, peate te kõigepealt korraks Panoptosse ülikooli kontoga sisse logima:
Seejärel on teie konto Panoptos aktiveeritud ja ma saan teile ligipääsu anda. Jagan kontakttundide salvestuste ligipääsu järgmisel nädalal korra igal õhtul uutele konto aktiveerijatele.
Link kursuse salvestuste kaustale on ajaveebi külgribal jaotuse “Kursus” all (Panopto).
Meie kursuse esimene kahenädalane teema keskendub haridustehnoloogia ajaloole. Esimene nädal on teil lugemismaterjalidega tutvumiseks ja nende põhjal blogipostituse tegemiseks ning teine nädal kursusekaaslaste postituste lugemiseks ja kommenteerimiseks.
Haridustehnoloogia ajalugu vaadates võib keskenduda kas kitsamalt arvutite kasutamisele või võtta vaatluse alla ka mittedigitaalsed tehnoloogiad nagu mehaanilised õpetamismasinad 1920ndail ja 1950ndail (Benjamin, 1988), audio- ja videokassettid kaugkoolituses (Sumner, 2000) jne.
Erinevad autorid on teinud omapoolse kokkuvõtte arvutite hariduses kasutamise etappidest lähtudes kas tehnoloogilisest (Leinonen, 2010; Nicholson, 2007) või pedagoogilisest (Anderson & Dron, 2011) vaatest. Nende põhjal võib üldistatult jagada arvutite kasutamise õppetöös viide etappi:
Iga etapi puhul on võimalik välja tuua oluline murdepunkt tehnoloogia arengus, mida võib pidada selle etapi alguspunktiks. Samuti iseloomustavad iga etappi peamised kasutatud tehnoloogiad ning nendega toetatud õpitegevused.
Arvutite abil toimuva õppe periood kestis 1950ndate lõpust 1980ndate keskpaigani. Kui alguses kasutati ülikoolide arvutuskeskuste suurarvuteid, siis 1970ndail ja 1980ndate alguses võeti kasutusele personaalarvutid. Tolleaegse õpitarkvara põhitüübiks olid nn intelligentsed tuutorsüsteemid, mis võimaldasid esitada õppematerjale ja teha drilliülesandeid. Samuti oli olulisel kohal programmeerimise õpetamine.
Arvutipõhine õpetamise alguseks võib lugeda 1980ndate keskpaika, kui personaalarvutid olid muutunud laiemalt kättesaadavaks ning lihtsamini kasutatavaks. Uute tehnoloogiatena arendati personaalarvutitele mõeldud õpitarkvara ning multimeedia CD-ROM’e. Õpitegevusteks oli multimeediasisuga õppematerjalide kasutamine, erinevad drilliülesanded ning lihtsad õpimängud.
Oluline läbimurre haridustehnoloogias tuli koos veebi loomisega 1990ndate alguses. Veebipõhise õpetamise etapis loodi kodulehekülgi õppematerjalidega, kasutati e-maili, jututubasid ning foorumeid. Õpitegevustes lisandus varasemale kirjutamine ja aruteludes osalemine.
Järgmiseks etapis võib pidada e-õpet, mil võeti kasutusele spetsiaalselt õppetöö läbiviimiseks mõeldud veebipõhised õpihaldussüsteemid. 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses arendati aktiivselt õpihaldussüsteeme, õppematerjalide repositooriume ja arvutipõhise testimise vahendeid ning nendega seotud õpitehnoloogia spetsifikatsioone ja standardeid. Õpitegevustes tõusid varasemast olulisemale kohale õppija poolt uute teadmiste konstrueerimist võimaldavad tegevused.
Praegusel hetkel on üheks keskseks mõisteks haridustehnoloogia alal tehnoloogiapõhine õpe (ingl technology enhanced learning). Seda nimetust kannab nii valdkonna kõige olulisem konverents Euroopas (EC-TEL, European Conference on Technology Enhanced Learning) kui ka meie instituudi üks viiest akadeemilisest suunast (eesti keeles on meil haridustehnoloogia akadeemiline suund, inglise keeles Technology Enhanced Learning). Tehnoloogiapõhise õppe perioodi alguseks võib pidada 2000ndate keskpaika, kui võeti kasutusele veebikasutajate aktiivset sisuloomet võimaldavad Veeb 2.0 lahendused (O’Reilly, 2005) ning toimus mobiilseadmete kiire areng. Mõned seda perioodi iseloomustavad tehnoloogiad on personaalsed õpikeskkonnad, e-õpikud, interaktiivsed tahvlid, avatud õppematerjalid, avatud massikursused ja õpianalüütika. Õpitegevustes on olulisel kohal avastamine, erinevate teadmiste ühendamine, digitaalne sisuloome, oma personaalse õppimise planeerimine, enese- ja partnerhinnang ning refleksioon.
Kompaktse ülevaate haridustehnoloogia ajaloost koos paljude teemakohaste viidetega annavad mitmed doktoritööd. Leinonen (2010, lk 11–19) ja Põldoja (2016, lk 19–24) jagavad arvutite kasutamise õppetöös viieks etapiks. Jones (2011, lk 70–71) keskendub kitsamalt e-õppe erinevatele etappidele. Eestikeelse ülevaate õpitarkvara ajaloost ja õpitarkvaraga seotud põhimõistetest annab Luik (2004, lk 18–25).
Arvutite õppetöös kasutamise esimestest sammudest Eestis annab kõige parema ülevaate Hariduse tehnoloogiakompass, milles on avaldatud eraldi peatükk Tiigrihüppe ajaloost (Roonemaa, 2022).
Otsustasin loengus mainitud viiele artiklile lisada veel ühe, nii et kokku on teil esimeses teemas võimalik valida kuue artikli vahel.
Kõige varasemat perioodi käsitleb Benjamin (1988), kes annab oma artiklis ülevaate õpetamismasinatest alates 1866 kuni 1960ndateni. Nicholson (2007) ja Molnar (1997) annavad ajaloolise ülevaate alates esimestest suurarvutitest ülikoolides 1950ndate lõpus.
Benjamin, L. T. (1988). A History of Teaching Machines. American Psychologist, 43(9), 703–712.
Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo-Rodríguez (toim.), Computers and Education (lk 1–11). Springer. https://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1
Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx
Anderson ja Dron (2011) ning Sumner (2000) keskenduvad laiemalt kaugkoolituse ajaloole. Kui Anderson ja Dron jagavad kaugkoolituse kolme etappi lähtudes pedagoogilisest lähenemisest, siis Sumner (2000) on oma vaate aluseks võtnud kaugkoolituses kasutatud tehnoloogiad.
Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. https://doi.org/10.19173/irrodl.v12i3.890
Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical history of distance education. Open Learning: the Journal of Open and Distance Learning, 15(3), 267–285. https://doi.org/10.1080/713688409
Haridustehnoloogia värskemast ajaloost annab ülevaate Weller (2018), kes keskendub aastatele 1998–2018. Lisaks sellele artiklile on Weller (2020) avaldanud ka põhjaliku raamatu 25 aastast haridustehnoloogias.
Weller, M. (2018). Twenty Years of Edtech. EDUCAUSE Review, 53(4), 34–48. https://er.educause.edu/articles/2018/7/twenty-years-of-edtech
Teie ülesandeks on valida lugemiseks üks kuuest eelpool viidatud artiklist ning kirjutada selle põhjal analüütiline ja reflekteeriv ajaveebipostitus. Arvestage artikliga tutvumisele ja postitusele kuni 8 tundi.
Tooge välja olulisem loetud artiklist. Mida te teadsite haridustehnoloogia ajaloost varem? Mis oli uutest teadmistest teie jaoks eriti huvitav või üllatav? Mille kohta tahaksite täpsemalt uurida? Mis jäi ebaselgeks? Millega te pigem ei nõustu? Võite siduda oma postitust ka natuke laiemalt arvutite ja interneti ajalooga, kui siin viidatud allikates kirjas on.
Soovin ülesandega edu ja jään postitusi ootama nädala lõpuks (15.09). Teise nädala jätame kursusekaaslaste postitustega tutvumiseks ja kommentaariaruteludeks. Arvestage selle jaoks kuni 3 tundi aega.
Üldjuhul on pääseb teadusartiklitele ligi TLÜ Akadeemilise Raamatukogukaudu või on need täiesti avalikud. Kahe siin postituses viidatud allika ametlikud versioonid ei ole ka TLÜ raamatukogu kaudu kättesaadavad (Benjamin, 1988; Nicholson, 2007). Tegin nende teiega jagamiseks eraldi Google Drive kausta, mille ligipääsud on saadetud. Panin sinna kausta ka ülejäänud selle teema lugemisvalikus olevad artiklid, et saaksite need ühest kohast mugavalt kätte.
Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. https://doi.org/10.19173/irrodl.v12i3.890
Benjamin, L. T. (1988). A History of Teaching Machines. American Psychologist, 43(9), 703–712.
Jones, D. T. (2011). An Information Systems Design Theory for E-learning[Doktoritöö, Australian National University]. http://hdl.handle.net/1885/8370
Leinonen, T. (2010). Designing Learning Tools: Methodological Insights[Doktoritöö, Aalto University School of Art and Design]. Aaltodoc. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-60-0032-9
Luik, P. (2004). Õpitarkvara efektiivsed karakteristikud elektrooniliste õpikute ja drillprogrammide korral [Doktoritöö, Tartu Ülikool]. http://hdl.handle.net/10062/1067
Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo-Rodríguez (toim.), Computers and Education (lk 1–11). Springer. https://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1
O’Reilly, T. (2005, 30. september). What Is Web 2.0: Design Patterns and Business Models for the Next Generation of Software. http://oreilly.com/web2/archive/what-is-web-20.html
Põldoja, H. (2016). The Structure and Components for the Open Education Ecosystem: Constructive Design Research of Online Learning Tools [Doktoritöö, Aalto University]. Aaltodoc. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-60-6993-7
Roonemaa, H. (2022). Tiigrihüpe. Hariduse tehnoloogiakompass. https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/
Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical history of distance education. Open Learning: the Journal of Open and Distance Learning, 15(3), 267–285. https://doi.org/10.1080/713688409
Weller, M. (2018). Twenty Years of Edtech. EDUCAUSE Review, 53(4), 34–48. https://er.educause.edu/articles/2018/7/twenty-years-of-edtech
Weller, M. (2020). 25 Years of Ed Tech. AU Press. https://doi.org/10.15215/aupress/9781771993050.01
Postitan siia meie esimeses kontakttunnis toimunud tutvumismängu kokkuvõtte. Täissuuruses foto on alla laetav siit.
Esimeseks tegevuseks kursusel on õpikeskkonna ülesseadmine ja õpilepingu koostamine.
WordPress ajaveebi ülesseadmisel on järgmised sammud:
Hiljem ma toimetan teie ajaveebide aadressid EduFeedris nii, et teie aadressid viitaksid otse kursuse rubriigile. Õppijatel endil EduFeedris kasutajakontot pole, nii et ajaveebi aadressi lisamise järel te ise seda muuta ei saa.
Lisaks WordPressi ülesseadmisele palun ma teil liituda kursusega Moodle’is ja Discordis:
Hetkeseis esimeste tegevustega on 24 EduFeedris registreeritud ajaveebi, 27 Moodle’i kursusega liitunud õppijat ning 20 õppijat Discord kanalil.
Pühapäeva õhtul postitan esimese ülesande haridustehnoloogia ajaloo kohta.
Sel sügisel alustab Tallinna Ülikoolis 15. lend haridustehnoloogia magistrante ning sama palju aastaid on sügissemestri sissejuhatavaks aineks olnud ka õpikeskkondade kursus. Läbi aastate on muutunud kursuse nimetus ja kasvanud EAP maht. Alates sellest aastast toimub kursus taas uue ainekoodiga IFI7235.DT ning esmakordselt 6 EAP mahus.
Võrreldes varasemate aastatega võimaldab suurem EAP maht jätta rohkem aega ajaveebipostituste kirjutamiseks (6 tunni asemel 8) ning kursusekaaslaste ajaveebide lugemiseks ja kommenteerimiseks (2 tunni asemel 3). Kursusele on lisandunud üks kohtumine ning kontakttundides on kavas jätta rohkem aega rühmatöö toetamiseks. Samuti on kasvanud rühmatööle jäävate tundide arv.
Loodan näha kõiki üliõpilasi kohapeal, kuid vajadusel on võimalik osaleda kontakttunnis ka Zoomi kaudu aadressil https://zoom.us/j/94792907455
Rakendan õpikeskkondade kursusel erinevaid avatud hariduse põhimõtteid, sealhulgas on tegemist avatud kursusega, mille tegevustega võivad vabalt liituda ka huvilised väljapoolt Tallinna Ülikooli. Selleks tuleb üles seada oma ajaveeb ja registreerida see EduFeedr keskkonnas. Täpsemad juhised postitan esimese kontakttunni järel.
17.05.2024 toimus kursuse tutvustus Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri poolt korraldatud digiõppe kvaliteedi kevadseminaril. Videosalvestus on YouTubes.
Palun valige kuni kolm kursusekaaslast, kelle kommentaarid aitasid teid õppimises kõige rohkem. Hoian seda vormi lahti kuni esmaspäevani 18.12 kell 12.00.
Teen kokkuvõtte võrgustatud õppe teemast ja saadan välja õpimärgid. Sarnaselt kolmanda teemaga on praeguse seisuga on selles teemas postituse teinud 19 kursuslast.
Kõige rohkem valisite te selle teema artiklitest lugemiseks Networked Learning Editorial Collective (2021). Selle artikli kokkuvõtte sidusid oma arvamusega hästi Krista ja Juho, väga põhjaliku kokkuvõtte artiklist tegi Veronika. Mariann viitas oma postituses lisaks täiendavatele allikatele ning Monika sidus artiklis loetu oma varasema bakalaureusetööga.
Teiseks üldiseks võrgustatud õppe mõistet käsitlevaks artikliks oli Hodgson ja McConnell (2019). Selle kohta tegid head postitused Helen ja Katerina. Heleni postituse all on selle kursuse kõige aktiivsem arutelu (11 kommentaari!) ning Katerina tegi joonise sellest, kuidas informaatikaõpetaja õppekaval toimib võrgustatud õpe.
Couros (2010) artikkel tutvustas meie kursusele sarnaneva ülesehitusega kursust. Selle artikli kohta tegid head postitused Pamela, Karmen ja Triin. Teistest natuke keerulisem lugemine oli Goodyear (2005), mille kokkuvõtetest tõstan ma esile Katrini postituse.
Paari postituse juures tekkis mul tunne, et postituse fookus oli pigem üldiselt veebiõppel või distantsõppel. Rõhutan üle, et võrgustatud õppe puhul on olulisel kohal õppijate vahel toimiv võrgustik ning tehnolooga tuleb alles selle järel.
Ühe huvitava detailina juhin ma tähelepanu Juho postitusele, kus sel korral oli välja toodud ka DALL·E 3 abil pildi genereerimiseks kasutatud prompt. Samuti kasutas oma postituses tehnisintellekti Mariann, kes tõi välja vestluse Bing chatiga. Ma arvan, et sellisel kujul tehisintellekti kasutamine teemade paremaks mõistmiseks kursuse sees on hea, kuid ma pole kindel sellisest tehisintellekti kasutamisest magistritööde juures. Selle kohta meil ei ole veel ühtset praktikat kujunenud instituudi sees.
Praegu selles teemas välja saadetud õpimärkidest 11 olid kuldsed. Kel on veel mõni esimese nelja teema postitustest tegemata, võib selle julgelt ära teha. Vaatan enne 16.12 kontakttundi teie blogid uuesti üle ning saadan vahepeal tehtud postituste eest õpimärgid.
Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim.), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). AU Press. https://www.aupress.ca/books/120177-emerging-technologies-in-distance-education/
Goodyear, P. (2005). Educational design and networked learning: Patterns, pattern languages and design practice. Australasian Journal of Educational Technology, 21(1), 82–101. https://doi.org/10.14742/ajet.1344
Hodgson, V., & McConnell, D. (2019). Networked Learning and Postdigital Education. Postdigital Science and Education, 1(1), 43–64. https://doi.org/10.1007/s42438-018-0029-0
Networked Learning Editorial Collective. (2021). Networked Learning: Inviting Redefinition. Postdigital Science and Education, 3(2), 312–325. https://doi.org/10.1007/s42438-020-00167-8
Teen kokkuvõtte personaalsete õpikeskkondade teemast ja saadan välja õpimärgid. Praeguse seisuga on selles teemas postituse teinud 19 kursuslast.
Artiklitest oli sel korral kõige populaarsem valik Wilson et al. (2007), mille kokkuvõtetest tõstaksin ma esile Heleni ja Karmeni postitused. Aktiivset arutelu kommentaarides tekitas teis Torres Kompen et al. (2019) artikkel, mille kokkuvõtetest tooksin ma välja Katrini, Juho ja Krista postitused. Väljataga ja Laanpere (2010) artiklit luges ka mitu üliõpilast, kuid selle artikli postitustes arutelu ei tekkinud. Kõige põhjalikuma postituse selle artikli kohta tegi Triin.
Teistest artiklitest vähem valisite te lugemiseks uuemaid uuringuid. Dabbagh ja Castaneda, (2020) artiklist annab hea kokkuvõtte Pamela postitus, aktiivne kommentaariarutelu oli Katerina ja Olga postituste all. Attwell (2021) artikli kokkuvõtetest toon ma välja Marianni postituse.
Lisaks minu poolt sel aastal viidatud artiklitele tegi Ellina kokkuvõtte ka ühest varasematel aastatel selle teema all välja pakutud artiklist (Dalsgaard, 2006).
Selle teema juures oli eraldi ülesandeks teha oma personaalse õpikeskkonna skeem. Tooksin siit näidetena välja Katrini, Krista, Karmeni, Katerina ja Olga skeemid. Juho esitas oma postituses praeguse ja ideaalse personaalse õpikeskkonna skeemi ning Pamela võrdles enda personaalset õpikeskkonda praegu ja kolm aastat tagasi.
Tänan teid kaasa mõtlemast personaalsete õpikeskkondade teemal. Otsustasin sel korral välja saata 11 kuldset õpimärki.
Attwell, G. (2021). Personal Learning Environments: looking back and looking forward. M. Alier & D. Fonseca (toim.), TEEM’21: Ninth International Conference on Technological Ecosystems for Enhancing Multiculturality (lk 522–526). Association for Computing Machinery. https://doi.org/10.1145/3486011.3486504
Dabbagh, N., & Castaneda, L. (2020). The PLE as a framework for developing agency in lifelong learning. Educational Technology Research and Development, 68(6), 3041–3055. https://doi.org/10.1007/s11423-020-09831-z
Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2). https://old.eurodl.org/?p=archives&year=2006&halfyear=2&..&article=228
Torres Kompen, R., Edirisingha, P., Canaleta, X., Alsina, M., & Monguet, J. M. (2019). Personal learning Environments based on Web 2.0 services in higher education. Telematics and Informatics, 38, 194–206. https://doi.org/10.1016/j.tele.2018.10.003
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. https://doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://doi.org/10.20368/1971-8829/247
Vastavalt eile tunnis lubatule postitan veel ühe valikteema digitaalsete õpimärkide kohta. Algselt oli digitaalsete õpimärkide (ingl open badges) tehnoloogia taga Mozilla Foundation, mis koordineerib samanimelise veebibrauseri arendust ja mitmeid avatud initsiatiive ja tarkvaraprojekte. Eeltööd algasid 2010. aastal, Open Badges spetsifikatsioon avaldati 2012 ning tehnoloogia jõudis laiemasse kasutusse 2013 (vt ajalugu). 2014 ja 2015 toimus rahvusvaheline teaduskonverentsi töötuba International Workshop on Open Badges in Education, neist esimene Tallinnas (vt OBIE 2014 ja OBIE 2015 kogumikud ning OBIE 2014 videod). Alates 2016. aastast võttis Open Badges tehnoloogia eestvedamise üle mitmete õpitehnoloogia spetsifikatsioonide taga olev organisatsioon 1EdTech.
Hea lühiülevaate õpimärkide tehnoloogiast annab allolev video.
Haridustehnoloogia magistriõppes oleme me katsetanud digitaalseid õpimärke alates 2014. aastast. Meie katsetustest annab kõige parema ülevaate Põldoja et al. (2016) artikkel, mis on ka üheks selle teema lugemissoovituseks. Samuti on digitaalsetest õpimärkidest koostatud mitmed magistritööd, mille hulgast ma tõstaks esile Treibold (2017) uuringu õpimärkide kasutamisest kujundaval hindamisel ning Tammai (2022) uuringu õpimärkide kasutamisest noortespordis.
Teadusartiklitest otsustasin ma selles teemas valikuna välja pakkuda kuus.
Kaks enamviidatud artiklit õpimärkide teemal on Ahn et al. (2014) ning Devedžić ja Jovanović (2015), mis selgitavad õpimärkide olemust ning ootust selle suhtes, kuidas nende laialdasem rakendamine võimaldab haridussüsteemi muuta. Ahn et al. (2014) on natuke rohkem avatusele orienteeritud ning Devedžić ja Jovanović (2015) keskenduvad erinevate osapoolte vaatele (õppijad, õppejõud, õppeasutused, tööandjad) ja väljakutsetele seoses õpimärkide kasutuselevõtuga.
Clements et al. (2020) annab praktilised juhised õpimärkide süsteemi loomiseks ja kasutuselevõtuks kursusel. Põldoja et al. (2016) kirjeldavad samuti õpimärkide süsteemi ühel konkreetsel kursusel läbi kolme aasta ning pakuvad välja disainimustrid, millest lähtuda õpimärgisüsteemide kavandamisel.
Kaks viimast artiklid on värsked uuringud õpimärkide kohta. Cheng et al. (2023) uuring keskendub sellele, kuidas õpimärkide kasutamine toetab õppijate eesmärkide püstitamist, enesetõhusust ja eneseregulatsiooni. Randall ja West (2022) uurisid, kuidas USA ühe osariigi koolidirektorid suhtuvad tööandjatena digitaalsetesse õpimärkidesse õpetajate tööle kandideerimisel.
Teie ülesandeks on tutvuda materjalidega, valida üks artikkel ning kirjutada selle põhjal blogipostitus. Lisage juurde ka mõtted õpimärkide kasutamise kohta meie kursusel ning rakendusvõimalustest teie oma õpetamises.
Esimene ja kolmas artikkel kasutatud allikate all on avalikud, ülejäänud on kättesaadavad TLÜ Akadeemilise Raamatukogu kaudu. Kopeerisin artiklid ka kursuse Google Drive kausta.
Ahn, J., Pellicone, A., & Butler, B. S. (2014). Open badges for education: what are the implications at the intersection of open systems and badging? Research in Learning Technology, 22, 1–13. https://doi.org/10.3402/rlt.v22.23563
Cheng, Z., Wang, H., Zhu, X., West, R. E., Zhang, Z., & Xu, Q. (2023). Open badges support goal setting and self-efficacy but not self-regulation in a hybrid learning environment. Computers & Education, 197, Artikkel 104744. https://doi.org/10.1016/j.compedu.2023.104744
Clements, K., West, R. E., & Hunsaker, E. (2020). Getting Started With Open Badges and Open Microcredentials. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 21(1), 153–171. https://doi.org/10.19173/irrodl.v21i1.4529
Devedžić, V., & Jovanović, J. (2015). Developing Open Badges: a comprehensive approach. Educational Technology Research & Development, 63(4), 603–620. https://doi.org/10.1007/s11423-015-9388-3
Põldoja, H., Jürgens, P., & Laanpere, M. (2016). Design Patterns for Badge Systems in Higher Education. D. K. W. Chiu, I. Marenzi, U. Nanni, M. Spaniol, & M. Temperini (toim.), Advances in Web-Based Learning – ICWL 2016 (lk 40–49). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-319-47440-3_5
Randall, D. L., & West, R. E. (2022). Who cares about open badges? An examination of principals’ perceptions of the usefulness of teacher open badges in the United States. Open Learning: The Journal of Open, Distance and e-Learning, 37(1), 65–83. https://doi.org/10.1080/02680513.2020.1752166
Tammai, M. (2022). Õpimärkide kasutamine kujundavas hindamises noortespordis [Magistritöö, Tallinna Ülikool]. ETERA. https://www.etera.ee/s/qIAvWRN0b5
Treibold, T. (2017). Õpimärkide rakendamine kujundaval hindamisel üldhariduskoolis [Magistritöö, Tallinna Ülikool]. ETERA. https://www.etera.ee/s/wxhc9F3vwN
