Kokkuvõte kodutöödest: sotsiaalse meedia eelised ja puudused

Mis on peamised sotsiaalse meedia eelised ja puudused õpikeskkonna vaatenurgast?

Osalejate ajaveebides oli välja toodud terve rida sotsiaalse meedia eeliseid ja puuduseid. Siinkohal tekib mul kohe küsimus, kui palju sellest on kirjandusele baseeruv ja kui palju oma kogemustel?  Sellest hoolimata püüdsin kuidagi klassifitseerida teie poolt välja toodud sotsiaalse meedia miinused ja plussid ning teha väike kvantitatiivne analüüs.

Kõigepealt eelistest. Alljärgnev märksõna pilv püüab kokku võtta teie poolt välja toodud sotsiaalse meedia eelised. Tegemist ei ole väga täpsete märksõna suhetega, aga illustreerivaks ülevaateks vast piisav. Allpool leiab ka seletusi, mida konkreetsete märksõnade alla kokku on pandud.

 

  • paljusus – vahendite rohkus, integratsioon
  • interaktsioon – seotus teiste kasutajatega
  • õpetamismeetodid ehk siis õpetamisega kuidagi seotud eelised – uus ja huvitav, inspiratsiooniallikas, parandab õpetamise kvaliteeti ja protsessi, võimalus uuteks õpetamismetoodikateks, meedia vahendite integreerimine eri õppeainetega
  • anonüümsus – kasutaja võimalus jääda tundmatuks
  • süsteemsus – info süsteemipärane esitamine
  • suhted – võimalus luua suhteid
  • mitmefunktsionaalsus – mitmekülgsus, eksperimenteerimisvõimalus
  • mitteformaalsed –  ei ole seotud formaalse haridusega
  • avatus – avalik, ruumi piirangu puudus
  • personaalsus – kasutaja aktiivne, sisu loomine, kontroll, aktiivne suhtlus, personaalne lähenemine
  • tuttav – oskus juba kasutada
  • kättesaadavus – vabavara, brauseri põhine, lihtne ja kiire, operatiivne ja paindlik
  • pädevuspõhine – pädevusi arendav, näiteks kommunikatsiooni, loovust, koostööd, iseõppimist, kriitilist mõtlemist, vastutust veebikeskkonna kasutamise suhtes, reflekteerimist, kogukondlikku õppimist
  • ökonoomne – tasuta või väiksemad kulud

Lisaks eelnevale mainiti veel: julgus välja öelda negatiivseid asju, meedia auditooriumi abstraktsus, järjepidev kontoga tegelemine ja palju muud põnevat.
Aga ikka on nii, et kellele eelis, see teisele puudus. Puuduste märksõna pilv näeb välja selline:

Märksõnade seletusi:

  • mittekompleksed – peab kasutama mitut vahendit, vahendite paljusus
  • turvalisus/privaatsus – ei ole turvaline, privaatsus puudub
  • adekvaatsus – info õigsus
  • autoriõigus – kasutusel materjali, millele ei viidata korrektselt
  • keele kasutus – lodev ja vigadega keele kasutus,
  • infotulv – kontrollimatu infolevi, info üleküllus
  • kasutajakontod – liiga palju kasutajakontosid
  • ebavõrdsus – ebavõrdne sotsiaalse meedia vahendite kasutusoskus
  • veebiviisakus – ebaviisakas suhtlus
  • avalikkus – avatud keskkonnad
  • aktiivsus, iseseisvus
  • aeganõudev – aeg vahendi õppimisele

Lisaks eelpool öeldule toodi välja veel hindamisega seotud puudused, keskendumisraskused infomüra tõttu, reaalsed inimsuhted tagaplaanil, igal ühel omad keskkonnad jpm.

Nagu näha on nii terve rida eeliseid kui ka puuduseid, aga eks siinkohal peab igaüks ise otsustama, kas konkreetne eelis/puudus on soodustavaks või takistavaks teguriks.

Kokkuvõte kodutöödest: sotsiaalse meedia roll õpikeskkonnas

Kolmandal nädalal väljakuulutatud teema pakkus nii mõnegi huvitava postituse ning mitmeid küsimusi ning väljakutseid, millel tasuks ehk kauemgi peatuda.

Lisaks leidsin hulgaliselt huvitavaid ja asjalikke definitsioone sotsiaalse meedia kohta (vt. näiteks Elyna, Maarja, Kersti postitused) ning mõtlemapanevaid ütlusi, millest osa tasuks siingi välja tuua. Siinkohal tahan rõhutada, et tegemist on minu interpretatsiooni ja minul tekkinud mõtetega, mis ei pruugi ühtida ei Hansu ega kursusel osalejatega.

Niisiis…
… jäi mulle silma Argo öeldud mõte, et “Sotsiaalne meedia õppetöös peaks olema sama, mida kasutame igapäevaselt oma elu osana”. Sellega seoses meenus mulle kohe paari aasta tagune diskussioon meie keskuses, kus probleemiks oli õpikeskkonna erinevate funktsionaalsuste terminid s.t. kas õpikeskkonnana kasutatavatel vahenditel peaks olema pedagoogiline keel ja terminid. Näiteks “üles laadima” asemel paneme “esita kodutöö”. Nii mõnestki eelmisest kodutööst jäi silma, et näiteks IVA oma spetsiifilise sõnavaraga tekitab kasutajates segadust.

Siinkohal tekib küsimus, kas meil tõesti on selle jaoks vajadus? Õppeasutusest lahkudes seisame ikkagi vastamisi teise terminoloogiaga. On ju erinevate õppeasutuste roll ikkagi valmistada indiviidi ette elus edukalt toime tulema. Kasutades samu vahendeid oma õpiprotsessi toetamiseks, mida kasutame ka igapäevaelus vabal ajal või tööga seoses, võimaldab see meil end eluks ette valmistada. Praegu on haridussüsteem ikkagi suures osas üles ehitatud selliselt, et õppimine on üks asi ja töötamine teine s.t. kuidas me õpime ja töötame on kaks täiesti erinevat tegevust. Kas ikka on?

Teisalt Juri postitusest “Sotsiaalne meedia oma iseloomust eeldab sisu loomist ja jagamist teiste isikutega, samal ajal soodustades ja stimuleerides ka nendevahelist suhtlemist. Õppimise kontekstis see tähendab liikumist õppijakesksuse poole ning õppija rolli aktiivsemaks muutumist”. Minu jaoks on see vast üks kõige olulisem aspekt, mida tehnoloogia areng on endaga kaasa toonud ning mis ehk ükskord jõuab ka haridusse: õppija võimalus võtta kontroll ja samas ka vastutus oma tegude eest, võimalus luua ise enda jaoks vajalikke interaktsioone, toota sisu, avada suhtluskanaleid…

Lisaks sellele meeldis mulle ka Juri teine mõte: “sots. meedia vahenditest koosnev õpikeskkond toetaks õpetava ala, mitte niipalju vahendi enda õppimist”. Sama kehtib muidugi ka õpihaldussüsteemide kohta. Projektis, millega ma hetkel seotud olen, tekkis küsimus: kumb on ikkagi lihtsam õppija jaoks – teha endale selgeks Moodle või 2-3 sotsiaalse meedia vahendit?

Veel üks väljakutse, mis kõlama jäi: “kasutame sotsiaalset meediat siis, kui tekib vajadus”. Olen väljaöelduga teatud mõttes nõus, aga siinkohal tekib väike dilemma. Kui mul puudub igasugune ülevaade, mida üldse sotsiaalse meediaga teha saab, siis ma ei oskagi midagi tahta ega millestki puudust tunda. Teadmata, millest me räägime, ei oska me ka tajuda antud asjade lubavusi ja nende kasutamise “tulu” enese jaoks…

Lisaks eelpool nimetatud ajaveebidele soovitan soojalt pilk heita ka näiteks Nele mõtetele sotsiaalsest meediast kui õpikeskkonnast…

Julia ajaveebist leidsin küllaltki julge ütluse: “We don’t have a choice on whether we DO social media, the question is how well we DO it” (Erik Qualman). Ühesõnaga, küsimus ei ole enam selles, kas me hakkame sotsiaalset meediat kasutama või mitte, vaid kuidas leida see vajalik enda jaoks ning enda koht selles uudses maailmas? Osalejate ajaveebe lugedes jäi küll mulje, et enamus teist näeb sotsiaalses meedias potentsiaali olla osake õpikeskkonnast.

Suur aitäh panustamast!

Neljas nädal (11.10-17.10): vahenädal

See nädal on nö vahenädal, mis on mõeldud neile, kel muu eluga on olnud väga kiire ning ei ole jõudnud õigeks ajaks oma koduseid töid esitada. See tähendab seda, et sellel nädalal uusi ülesandeid ei tule. Vaadake üle, mis tööd on tegemata ning ootame tegemata töid hiljemalt selle nädala lõpuks.

Kuna meil uusi ülesandeid sellel nädalal ei ole, siis on ehk aeg vaadata tagasi toimunule ja mõtiskleda, mida need nädalad endaga kaasa on toonud just uute teadmiste vaatenurgast.

Lisaks soovitame soojalt:

  • heita pilk oma õpilepingutele, võrrelda tegelikku olukorda ja kirjapandut ning vajadusel seda täiendada/muuta.
  • võtta ette mõni inglise keelne artikkel eelmiste nädalate lisalugemiste alt.
  • külastada teiste osalejate ajaveebe ning kas jätkata juba alanud diskussioone või alustada uusi.

Kõike kaunist!

Ülevaade õpilepingutest

Pärast pikka konverentsinädalat Barcelonas, oleme jõudnud nii kaugele, et teha kokkuvõte olemasolevatest õpilepingutest.

Alustuseks peab tõdema, et õpilepingud andsid meile küllaltki hea ülevaate sellest, mida sellelt kursuselt oodatakse, mis on antud kursuse teema juures osalejatele oluline ning millistest teemadest soovitakse rohkem teada saada. Kõlama jäi õpivõrgustikega seotu, nagu näiteks, kuidas saavutada õpivõrgustiku edukas toimimine. Siinkohal pean hoiatama, et imevalemeid ja retsepte õpivõrgustike loomiseks ja edukaks toimimiseks meil anda ei ole. Iga võrgustik on omamoodi ning võrgustike toimimine sõltub eelkõige võrgustikes osalejatest. Väga meeldiv on tõdeda, et meie kursusel hakkab juba üsna aktiivne suhtlus vedu võtma, mis on üks oluline näitaja võrgustiku elujõulisusest.

On meeldiv tõdeda, et üsna suur osa osalejatest on üritanud õpilepingusse midagi kirja panna ja üsnagi edukalt. Kuigi, õpilepingutest peegeldub ka see fakt, kas leping on tehtud tegemise pärast või on tõesti aeg maha võetud ja püütud endaga dialoogi pidada: miks ma siin kursusel olen ja mida ma siit endaga kaasa soovin võtta. Siinkohal soovitan pilk heita näiteks Elyna, Kersti, Maarja ja Nele õpilepingutele (on veel teisigi asjalikke lepinguid).

Suurem osa õpilepinguid iseloomustabki nende üldsõnalisus. Näiteks tüüpiliseks ressursiks on arvuti ja internet. Arvuti ja internet on tänapäeval sama tähtsad, kui kraanivesi ning seetõttu arvan, et rääkida arvutist kui ressursist konkreetse õpieesmärgi saavutamiseks on liiga üldine ja ei anna enam selget pilti. Arvutiga annab ära teha miljon asja, aga tähtis on ju just see, et mis programme, teenuseid, vahendeid kasutatakse, kuidas neid omavahel seotakse jne. Rohkem peaks vast tähelepanu pöörama, et missugused on need vahendite lubavused, mida nähakse teatud tegevuste toetamiseks ning miks just need vahendid on olulised antud situatsioonis.

Vaadates õpilepingute eesmärke, hakkas silma püüd leida seoseid igapäeva töö ja kursusel plaanitud teadmiste omandamise vahel. Tegelikult  üks peamiseid õpilepingu eesmärke ongi oskus seostada oma õpinguid teiste tegevustega (magistritöö, õpetamine, jne.) ja vaadata kaugemasse tulevikku ning analüüsida oma arengut ja õppimisvajadusi.

Üllatav oli fakt, et enamusel kursusel osalejatest on üsna sarnased strateegiad (osalen aktiivselt kontaktpäevadel, teen kõik vajalikud ülesanded, õpin teistelt osalejatelt jne.), kuidas oma erinevaid eesmärke saavutada. See on üks hea näide koostatud õpilepingute üldsõnalisusest.

Samas, näha teisi osalejaid kui ressurssi oma eesmärkide saavutamiseks on väga hea näitaja s.t. et mitte õppejõud ei ole enam teadmiste edastamise keskpunktis vaid õppijad ise moodustavad teadmiste kogumi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et oma “õpiprojekti” kirjapanek ja selle osade defineerimine nõuab aega ja praktiseerimist. Lahti mõtestada oma eesmärke ning nende põhjal hindamiskriteeriumite valimine tundub olevat kõige keerulisem. Üsna tihti on hindamiskriteeriumina välja toodud hea enesetunne, enda intuitsioon kui eesmärkide saavutamist tõendavad kriteeriumid. Kui leping on kirja pandud vaid endale, siis miks mitte, aga väljastpoolt seisjale on selliste kriteeriumite mõõtmine võimatu. Mõõdetavuse aspekt hindamiskriteeriumite juures tundub olevat kõige keerulisem. Kuidas ma ikkagi mõõdan seda, mida olen tahtnud saavutada…

Kuna õpileping on pidevalt arenev dokument, mida aeg-ajalt analüüsitakse ja täiendatakse vastavalt õpiprotsessile, siis esimese visandina on koostatud õpilepingud paljulubavad…Teeme kursuse lõpus tagasivaate õpilepingutele ja eks siis ole näha selgemini ka iga osaleja areng…

Kolmas nädal (4.10 – 10.10): ülesanded

Sellel nädalal arutleme, mis võimalusi pakuvad sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkondade loomiseks.

1. Baseerudes oma eelmisel nädalal defineeritud õpikeskkonna definitsioonile mõtiskle sotsiaalse meedia vahendi(te) üle kui potentsiaalse õpikeskkonna võimalik(ud) koostisosa(d). Millised on sotsiaalse meedia eelised õpihaldussüsteemide ees ning millised on sinu arvates peamised probleemid nii õppija kui ka õpetaja/õppejõu vaatenurgast?

Juhul, kui sinu arusaam õpikeskkonnast on muutunud tänu eelmisel nädalal postitatud definitsioonidele ja arutelule, siis selle nädala ülesannete tegemisel võta aluseks oma uus arusaam õpikeskkonnast.

Postita oma mõtisklused isiklikku ajaveebi.

2. Vaata ringi kursusekaaslaste ajaveebides ning avalda oma arvamust antud teema kohta kommentaaridena.

Juhul, kui sul on mõni huvitav näide, kuidas sotsiaalse meedia vahendeid saaks kasutada õpikeskkonna loomisel ning sa arvad, et ka teised võiks sellest ideid saada, postita ka see oma isiklikku ajaveebi (ei ole kohustuslik).

Lugemismaterjali selle nädala teema kohta leiab kursuse lehelt Vikiülikoolis.

Ilusat ja töökat nädalat!

Õpihaldussüsteemide nädala kokkuvõte

Iga nädala lõpus proovime teha kokkuvõtte sellest, mida te möödunud nädalal kirjutasite. Sel korral oli nädala teemaks õpihaldussüsteemid.

Esimese üleandena pidite defineerime enda jaoks õpikeskkonna. Osa teist vaatas õpikeskkonda pigem tehnilise vahendina (Ingrid, Argo, Julia G.), teised jälle laiemalt (Urve, Elyna, Maarja).

Teiseks ülesandeks oli analüüsida ühte õpihaldussüsteemi nii õppija kui ka õpetaja seisukohast. Tehtud analüüside hulgast tahaks ma esile tõsta Kersti ja Urve postitused, mis analüüsisid Moodle keskkonda. Peale Moodle tutvusite te veel IVA (Elyna, Ilja) ja VIKO (Argo, Siret, Julia G.) keskkondadega. Paar analüüsi puudutas ka selliseid keskkondi, mida päris õpihaldusüsteemideks pidada ei saa (Elgg, Miksike, Google rakendused).

Sellisel kursusel on peale ülesannete vastuste oodatud ka muud kursuse teemaga seotud postitused. Üheks selliseks postituseks on Ingridi poolt koostatud ideekaart, mis aitab õpetajal sobivat õpikeskkonda valida. Ma arvan, et me võiks üheskoos seda ideekaarti täiendada ning sedasi õpetajatele kasuliku abivahendi välja arendada.

Mul on hea meel ka selle üle, et mitmed teist on aktiivselt kursusekaaslaste ajaveebe jälginud ning kommenteerinud. Värskeid kommentaare saate jälgida kursuse avalehel EduFeedr keskkonnas.

Natuke jäi mulle silma ka see, et mitte keegi teist ei viidanud oma postituses ühelegi võõrkeelsele artiklile, mida oleksite lugenud. Meie arutelu ei jõudnud õpihaldussüsteemide puuduste koha pealt päris nii kaugele, kui ma lootsin. Soovitan neist puudustest ülevaate saamiseks lugeda George Siemensi artiklit “Learning Management Systems: The wrong place to start learning“. Ilmselt oskate neid puudusi paremini välja tuua pärast sotsiaalse meedia vahenditega tutvumist.

Sotsiaalse meedia vahendite kasutamisest

Esimesel korral palusime teil täita küsimustiku, kus muuhulgas uurisime sotsiaalse meedia vahendite kasutamist. Praeguse seisuga on küsimustikule vastanud 25 inimest. Järgnevas diagrammis on teie poolt kasutatavad sotsiaalse meedia vahendid järjestatud kasutamise sageduse järgi.

Sotsiaalse meedia vahendite kasutamineNagu diagrammilt näha, kasutavad kursuslased kõige sagedamini MSN Messenger ja Skype suhtlustarkvara. Youtube sage kasutamine tähendab ilmselt videote vaatamist, mitte enda poolt töödeldud videote avaldamist. Vastandlikud on tulemused näiteks RSS lugeja puhul – 5 kursuslast kasutab seda igapäevaselt, kuid 11 kursuslast ei kasuta üldse. Selle vahendi kasutamine lihtsustaks kindlasti sellises avatud õpikeskkonnas kursustel osalemist ning magistritöö jaoks oluliste allikate jälgimist.

Negatiivse üllatusena tuli mulle see, et Twitterit ei kasutata peaaegu üldse. Vaid kaks kursuslast kasutab seda iga kuu. Võimalik, et peame otsima selle kursuse jaoks teise kiire suhtluse kanali. Mõnel kursusel olen kasutanud kursuse taustal Skype jututuba, kuid avatuse tõttu eelistaks Twitterit.

Küsimustikus mitte välja toodud vahenditest mainisite erinevaid sotsiaalseid võrgustikke (Facebook, Orkut, Odnoklassniki), wikisid (PBworks, Wikispaces), Zoho kontoritarkvara ning erinevaid sisujagamisplatvorme (Vimeo, VoiceThread, Picasa Web Albums, jne).

Teine nädal (27.09 – 3.10): ülesanded

Alates sellest nädalast hakkame vaatama ja analüüsima erinevaid õpikeskkondi ning nende võimalusi nii õppija kui õpetaja/õppejõu vaatenurgast. Et paremini mõista erinevate õpikeskkondade lubavusi kui ka piiranguid püüame end panna nii õppija kui ka õpetaja/õppejõu rolli.

Õpikeskkonda võib mõista väga erinevalt ning selleks, et me üksteist mõistaksime ning ühte keelt räägiksime, peame alustama õpikeskkonna defineerimisest s.t. et mida me mõistame õpikeskkonna all.

Seega on meil sellel nädalal plaanis kolm tegevust:

1. Defineeri enda jaoks õpikeskkond ning postita see oma isiklikku ajaveebi.

Kasutada võib mitmesuguseid allikaid, teiste definitsioone (sellisel juhul koos viitega), kui need juba ühtivad sinu arvamusega kui ka ise sõnastada õpikeskkonna mõiste. Siinkohal ei oota me väga professionaalselt sõnastatud õpikeskkonna definitsiooni (mis on loomulikult ka lubatud), vaid võib pakkuda lühikese kirjelduse, mida mina õpikeskkonna all mõtlen, kui ma seda sõna kasutan.

2. Vali üks õpihaldussüsteem (soovitavalt selline, millega sul on olnud kogemusi) ning analüüsi seda kui õpikeskkonda (vastavalt oma definitsioonile/kirjeldusele) nii õppija kui õppejõu/õpetaja vaatenurgast järgmistest aspektidest:

– mis on valitud õpihaldussüsteemis positiivset ning mil moel täidab valitud õpihaldussüsteem õpikeskkonna rolli? Põhjenda.

– mis on valitud õpihaldussüsteemis negatiivset ning mil moel jääb valitud õpihaldussüsteem hätta õpikeskkonnana? Põhjenda.

Postita oma analüüs isiklikku ajaveebi.

Analüüsimise raamistik on vaba. Õpihaldussüsteemi analüüsimisel võid arvesse võtta näiteks kasutajasõbralikkust, keskkonna selgust, intuitiivsust, disainitud funktsionaalsuste vajalikkust, paindlikkust jne. Antud loetelu on vaid näited ning ei eelda just nende aspektide analüüsimist.

Juhul, kui sul ei ole olnud kokkupuudet ühegi õpihaldussüsteemiga, siis soovitame kasutada Moodle demokeskkonda http://demo.moodle.net/.

3. Vaata ringi kursusekaaslaste ajaveebides ning avalda oma arvamust antud teema kohta kommentaaridena.

Viited nädala lugemismaterjalidele on Vikiülikoolis. Kirjutasime lühikese konspekti õpihaldussüsteemide kohta neile, kelle jaoks see teema uus on. Samuti on eesti keeles õpikeskkondadest juttu Haridustehnoloogia käsiraamatus (ptk 1.1-1.3). Kes soovivad natuke põhjalikumalt sel teemal lugeda, nende jaoks lisasime viited paarile ingliskeelsele artiklile.

Töökat nädalat!

Enesetutvustus – Terje

Mina olen Terje ja töötan Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses alates 2004 aasta sügisest teadurina. Peamiselt tegelen Haridustehnoloogia keskuses erinevate rahvusvaheliste ja kohalike haridusprojektidega, kus minu põhiliseks ülesandeks on osaleda kontseptuaalsete raamistike väljatöötamisel või panustada projekti e-õppe spetsialistina. Lisaks teadustegevusele olen seotud ka mõnede Informaatika Instituudi poolt pakutavate magistriõppe kursustega ning vajadusel valmis juhendama ka magistritöid.

Ma olen lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli geoökoloogia magistriõppe ning tudeerinud haridustehnoloogiat Hollandis Twente Ülikooli magistriõppes. Oma teadmisi olen rakendanud kolm aastat Tallinna 37. Keskkoolis loodusteaduslike ainete õpetajana. Huvitav kogemus oli, millest nüüd aeg-ajalt puudust tunnen.

Viimastel aastatel olen suurema osa oma vaba-, une- ja tööajast tegelenud doktoriõpingutega, mis ametlikult on registreeritud Tampere Tehnikaülikooli Hüpermeedia laboris. Doktoritöö fookuses on täiskasvanud õppija enesejuhitavate pädevuste arendamine läbi sotsiaalse meedia. Kui Tampere Tehnikaülikooli bürokraatia väga venima ei jää, siis töö tuleb kaitsmisele veel enne selle aasta lõppu. Teadurina jäävadki minu huvid täiskasvanud õppija modelleerimise ning pädevuste arendamise ja personaalsete õpikeskkondade valdkonda.

Kuna ma väga aktiivne oma mõtete avaldaja ei ole, siis minu ajaveebis väga tihti mõtisklusi veel ei näe. Ehk kunagi tekib tunne, et mul on midagi tarka öelda ka teistele. Kuna töö iseloom ja tänapäevased haridusega seotud teadusteemad nõuavad, siis olen vähemal või suuremal määral (mitte)aktiivne mitmes sotsiaalse meedia keskkonnas.

Antud kursus saab minu jaoks olema kui järjekordne huvitav väljakutse. Kuigi olen Hansuga kirjutanud mõned artiklid ning oleme teinud koos ettekandeid konverentsidel, saab antud kursus olema uueks proovikiviks just koostöö ja üksteise mõistmise vallas. Eks saame näha, kas kursuse lõppedes oleme veel rahumeelsed kolleegid ja head sõbrad 🙂

Ja kui ma neid eelpool nimetatud tegevusi mingil põhjusel tegema ei peaks, siis ma kulutaksin kogu oma aja ja energia reisimise, klaveri mängimise, raamatute ja rannas unistamise peale…

Esimese nädala tegevused

Esimese nädala jooksul (20.09 – 26.09) ootame teilt järgmisi tegevusi:

  • loo isiklik ajaveeb soovitavalt WordPress.com või Blogger keskkonnas. Loomulikult võib kasutada ka juba olemasolevaid ajaveebe, kuid sellisel juhul kasutage kas kursuse märksõna opikeskkonnad või looge eraldi kategooria antud kursuse jaoks.
  • postita enesetutvustus isiklikku ajaveebi. Enesetutvustuse vorm on vaba, sellegipoolest oleks väike pilt endast suureks abiks meile kõigile.
  • registreeri oma ajaveeb EduFeedr keskkonnas.
  • koosta isiklik õpileping ning postita see oma ajaveebi.

Õpileping koosneb järgmistest elementidest:

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks? (inimesed, materjalid, tehnoloogia) Kuidas ma neile ligi pääsen?

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi?

Reflektsioon (kursuse lõpus) – Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mis ma peaksin järgmisena tegema?