Üheksas nädal: tehnoloogiad ja standardid

Selle nädala teema on eelmistest mõnevõrra tehnilisem. Selle eesmärgiks on anda teile ülevaade olulisematest tehnoloogiatest ja spetsifikatsioonidest ning standarditest, mis on seotud õpikeskkondadega. Standardidokumendid on mõeldud eelkõige e-õppe vahendeid loovatele tarkvaraarendajatele, seetõttu proovisin teile lihtsamad lugemismaterjalid välja valida. Keerulisemad tehnilised osad võite lihtsalt vahele jätta.

Õpitehnoloogia standardiseerimise protsessi ja selle olulisuse mõistmiseks soovitan ma teil lugeda Erik Duvali artiklit “Learning Technology Standardization: Making Sense of it All“. Eesti keeles on õpitehnoloogia standardiseerimisest kirjutanud Mart Laanpere ja Kaido Kikkas artiklis “Õpitehnoloogia standarditest I. Õpihaldussüsteemide koostoimimise suunas“.

Suur osa õpitehnoloogia standardeid on seotud õppesisuga ning neid käsitleme me kevadel toimuvas digitaalsete õppematerjalide kursuses. Lisaks on mitmed arenemisfaasis spetsifikatsioonid, mis on pigem seotud õpidisainiga. Nende kohta leiate viited Martin Sillaotsa esitlusest “Õppedisaini standardid“.

Kõige olulisemaks õpikeskkondadega seotud standardiks on SCORM. Enamus suuremaid õpihaldussüsteeme võimaldab importida SCORM standardile vastavaid õppematerjalide sisupakette. SCORM võimaldab salvestada õpilaste õppematerjaliga seotud tegevusi (vaadatud materjalid, neile kulutatud aeg, vastused küsimustele jne). SCORM kohta ülevaate saamiseks soovitan ma esitlust “An introduction to SCORM 2004” ning eestikeelset lühiülevaadet LeMill keskkonnas.

E-portfoolio keskkondade omavahelist koostalitust reguleerib IMS ePortfolio Specification, mille kohta annavad lühikese ülevaate Scott Wilsoni kolm blogipostitust: 1. osa, 2. osa, 3. osa. Reaalses elus ei leidnud 2005. aastal avaldatud IMS ePortfolio spetsifikatsioon kuigi laia kasutust. Suurbritannias on õppija andmete kirjeldamiseks koostamisel The Leap2A specification for e-portfolio portability spetsifikatsioon.

E-õppe liikumisega õpihaldusüsteemidest Veeb 2.0 vahenditesse tõusevad kasutajate jaoks olulisele kohale hoopis spetsifikatsioonid ja tehnoloogiad, mis on õpitehnoloogia standarditest enamasti lihtsamad. Mõned olulisemad nendest on:

  • uudistevoo tehnoloogiad RSS ja Atom
  • folksonoomia, märksõnad ja märksõnapilved
  • vidinad ja vistutamine
  • mikroformaadid
  • ühekordne sisselogimine ja OpenID

RSS ja Atom on kaks suhteliselt sarnast tehnoloogiat, mida kasutatakse mingi veebilehe uuenduste edastamiseks. Tuntud ajaveebikeskkondadest kasutab Blogger vaikimisi Atom tehnoloogiat ning WordPress RSS tehnoloogiat.

Kasutajate poolt valitavad märksõnad on alternatiiviks põhjalikele metaandmete standarditele, mida näiteks õpiobjektide kirjeldamisel kasutatakse. Õpikeskkondade puhul on tüüpiline näide märksõnade kasutamisest kursuse märksõna, mida kasutatakse kursusega seotud materjalide kirjeldamiseks erinevates Veeb 2.0 keskkondades (Twitter, Delicious, Flickr, YouTube jne). Kõik need keskkonnad pakuvad ka märksõnapõhist RSS voogu. Sellist kasutajate poolt vabalt valitud märksõnade kasutamist nimetatakse folksonoomiaks. Folksonoomia puhul eristatakse kitsast ja laia folkosnoomiat. Sellest räägib Thomas Vander Wali blogipostitus “Explaining and Showing Broad and Narrow Folksonomies“.

Veeb 2.0 vahenditel põhinevates õpikeskkondades kasutatakse sageli vistutamist (ingl. k. embedding). See tähendab veebisaidi poolt pakutava interaktiivse komponendi kuvamist teise veebilehe sees (näiteks YouTube videod). Tehniliselt nimetatakse selliseid interaktiivseid komponente widgetiteks (eesti keeles oleme me neid vidinateks nimetanud). Lisaks widgeti mõistele on paralleelselt kasutusel hulk erinevaid mõisteid: portlet, gadget, badge, snippet, flake jne. Widgetite standardiseerimisega tegeleb W3C (Widget Packaging and Configuration). Õpitehnoloogia valdkonnas on üheks widgetite tehnoloogiaks Wookie. Selle abil on loodud näiteks widgetitel põhinev õpihaldussüsteem, nn. Moodle Wave (artikkel “Moodle Wave: Reinventing the VLE using Widget technologies“, pdf).

Neljandaks õpikeskkondade seisukohalt lootusrikkaks tehnoloogiaks on mikroformaadid. Nende abil on võimalik kirjeldada veebilehel erinevaid andmeid nagu kontaktandmed, sündmused, geograafilised koordinaadid jne. Mikroformaatide tuge pakub järjest enam veebilehekülgi, kuid nende kasutamiseks on vajalik oma brauserisse vastav plugin lisada. Firefox brauseri jaoks on terve rida erinevaid mikroformaatide pluginaid. Lihtsamaks näiteks mikroformaatide kohta on kontaktandmete kirjeldamiseks mõeldud hCard.

Viimase hajutatud õpikeskkondade seisukohalt olulise tehnoloogiana võib välja tuua ühekordse sisselogimise (SSO, single sign-on) rakendused. Selle näiteks on OpenID, Facebook Connect ja Windows Live ID. Ühekordse sisselogimise teenuse kasutamine võimaldab vähendada suure hulga erinevate kasutajakontode probleemi.

Teie ülesandeks on tutvuda siin postituses viidatud materjalidega ning teha selle põhjal lühike kokkuvõte. Millistest standarditest-spetsifikatsioonidest-tehnoloogiatest olite varem teadlik? Milliseid neist kasutanud olete? Millised tehnoloogiad ja standardid on seotud teie kavandatava rühmatöö teemaga? Suure tõenäosusega omate te juba mingis keskkonnas (näiteks Google või WordPress) OpenID tunnust. Proovige seda mõnes OpenID toega veeb 2.0 keskkonnas registreerumisel ja sisselogimisel kasutada.

Head uurimist ja katsetamist!

Kaheksas nädal (8.11-14.11): vahenädal

See nädal on nö vahenädal, mis on mõeldud neile, kel muu eluga on olnud väga kiire ning ei ole jõudnud õigeks ajaks oma koduseid töid esitada. Ja peame tunnistama, et osalejate “read” on aina hõredamaks muutunud. Kindlasti tasuks meeles pidada, et arvestuse saamiseks on vaja esitada kõik kodutööd hiljemalt viimaseks kontaktpäevaks (11.12).

Kuna sellel nädalal uusi ülesandeid ei tule, on aeg vaadata tagasi ja reflekteerida, mis on tehtud ja mis on tegemata. Ka seekord soovitame soojalt heita pilk oma õpilepingutele, võrrelda tegelikku olukorda ja kirjapandut ning vajadusel seda täiendada/muuta, Lisaks tuleb kindlasti kasuks ka võtta ette mõni inglise keelne artikkel eelmiste nädalate lisalugemiste alt.

Kokkuvõte kodutöödest: õpivõrgustikud

Suur aitäh neile, kes jõudsid õigeaegselt panustada selle nädala teemasse. Sarnaselt eelnevatele teemadele on ka õpivõrgustikud üsna laiahaardeline ja mitmeti mõistetav kontseptsioon. Seega, nii mõnedki postitused pakkusid huvitavaid mõtteid ja tõstatasid erinevaid küsimusi.

Valik mõtteid ja küsimusi, mis mul teie postitusi lugedes silma jäid või endal tekkisid:
– õpivõrgustiku ja sotsiaalse võrgustiku ühilduvus ja mitteühilduvus s.t. et kas iga sotsiaalne võrgustik on ka õpivõrgustik? Kas võrgustikel haridusmaastikul ja Facebookis kui sotsiaalse võrgustiku näide on erinevad tegevusreeglid?
Argo, Kersti, Urve ning mõned teised osalejad on toonud välja kriteeriumi, et inimesi seob võrgustikuks ühine eesmärk, mille nimel tegutsetakse. Kersti ja Elyna viitasid esimesel kontaktpäeval koostatud nö sotsiaalsele võrgustikule s.t. kes keda tundis/teadis sellel ajahetkel. Siinkohal oleks huvitav vaadelda, kuivõrd sellest on kasvanud õpivõrgustik s.t. et on lisandunud teine aspekt – eesmärgistatud õppimine.

– õpetaja roll õpivõrgustikes? kas efektiivse võrgustiku loomiseks ja püsimiseks on vaja õpetajat? Nii mõnigi teist väitis, et õpivõrgustiku tekkimine ja loomine sõltub paljuski õpetajast. Ingrid on isegi välja toonud võrdleva skeemi õppimisteooriatest ning konnektivismi rollist (antud teemasse süvenemine vajaks lausa eraldi nädalat), mida võib vaadelda kui võrgustiku metafoori ülekandumist õppimisteooriatesse. Siinkohal tahan siiski väita, et õpivõrgustikud võivad tekkida ka väga edukalt ilma igasuguse välise suunamiseta. Võtame näiteks sellise näite: 15 aastat tagasi kogunes teatud grupp üliõpilasi igal nädalal kolmapäeva õhtul ühiselamu kööki, et arutleda nädala jooksul kursustel käsitletud teemadel ning vormistada kodutöid. Ainsaks tehnoloogiliseks vahendiks vaid äärmisel juhul telefon. Kõigepealt tekib küsimus, kas me võime väita, et tegemist oli õpivõrgustikuga? Kui jah, kas selle tekkimise taga olid õppejõud või tudengite endi tahe?

Tänu tehnoloogia võimalustele saame oma erinevate tegevustega suunata õppijaid selles suunas, et nad moodustaksid nö õpivõrgustiku, seetõttu võime vaadelda õpetajat, kui algatajat, kes loob soodsad tingimused võrgustiku tekkeks. Kuid võrgustiku elujõulisus sõltub ikkagi osalejatest endist. Sellest tulenevalt tekivad järgmised küsimused nagu

– kas võrgustiku elushoidmist peab kunstlikult toetama ja nö sundima seda funktsioneerima? Siinkohal meenub Ilja ajaveebist inglise keelne mõte, et võrgustikud peaksid olema ise-organiseeruvad ja jätkusuutlikud ilma välise abita.

– kas õpivõrgustikke on võimalik nö disainida kellegi teise jaoks?

Nagu näha, on küsimusi tegelikult rohkem kui vastuseid.

Aga, kuidas siis ära tunda head õpivõrgustikku ning milliste näitajate alusel võrrelda. Tunnuseid ja näitajaid oli välja toodud väga mitmesuguseid ja ei saa väita, et mõned nendest on õiged ja teised valed. Vaatamata sellele, et välja pakuti väga erinevaid raamistikke, võib sellegipoolest välja tuua teatud korduvad elemendid. Loomulikult moodustavad iga võrgustiku eelkõige inimesed ning kas tegemist on reaalse või virtuaalse nähtusega. Viimasel juhul tuleb arvesse võtta ka erinevad tehnoloogilised vahendid, mis võrgustiku eksisteerimist toetavad. Väga olulist rolli mängib ka võrgustiku eesmärk.

Lisaks võiks võrgustikke võrrelda ka veel näiteks
– tegevuste (suhtlemine, sisu tootmine jne.)
– sidemete tugevuse
– kestvuse
– toimimise aja
– koostöö reeglite jne. alusel

Loomulikult sõltub näitajate valik ka võrdluse eesmärgist ja võrdluse all olevate nähtuste olemusest.

Seitsmes nädal: õpivõrgustikud

Seekord mõtiskleme teemal mis on võrgustik ning mis teeb ühest võrgustikust õpivõrgustiku…

Suhtevõrgustikest ja sotsiaalsetest võrgustikest on räägitud juba ammu, kuid õpivõrgustik on saanud populaarseks tänu veebi pidevale arengule ja sotsiaalse meedia levikule. Mitmed tehnoloogilised vahendid võimaldavad tänapäeval luua erinevaid võrgustikke inimestega, kes asuvad geograafiliselt üksteisest kaugel. Üks nendest on õpivõrgustik. Nii nagu personaalne õpikeskkond, nii võib öelda ka, et õpivõrgustik on eksisteerinud juba ammu, kuid ilma tehnoloogilise abita.

Seda nädalat võiks teemasse sissejuhatuseks alustada siit – lühiessee inimestevahelistest sidemetest võrgustikes. Peab tunnistama, et ülevaatlik materjal õpivõrgustike kohta eesti keeles puudub kahjuks.

Selle nädala tegevused oleme plaaninud järgmiselt:

  • Mõtiskle, mida tähendab sinu jaoks mõiste “õpivõrgustik” ning mis on need tunnused, mis on omased õpivõrgustikele.
  • Koosta enda jaoks raamistik, mille põhjal erinevaid õpivõrgustikke saaks võrrelda (s.t. näitajad, mille alusel kahte võrgustikku võrrelda)
  • Uuri natuke lähemalt seda “õpivõrgustikku”  ja võrdle seda meie kursusega kui ühte võimalikku õpivõrgustikku.

Juhul, kui inglise keele oskus saab takistuseks või pakutud avatud kursus tekitab segadust, võib valida ka mõne muu õpivõrgustiku võrdluseks.

Inglise keelset lisalugemist leiab nii kursuse Wikiülikooli lehelt kui ka kursuse ajaveebist lugemismaterjali lehelt.

Tegusat nädalat!

30. oktoobri kontaktpäev

Sel laupäeval 30. oktoobril toimub meie kursuse teine kontaktpäev. Kontaktpäeva jaoks on meil kavas järgmised tegevused:

  • Arutame teie postitustest välja tulnud huvitavamaid teemasid ja probleeme. Selle jaoks oleme valinud välja terve rea teie postitusi.
  • Vastame tekkinud küsimustele. Esimeste nädalate teemade põhjal tekkinud küsimused võite jätta ka selle postituse kommentaaridesse või saata meile e-maili peale.
  • Räägime rühmatöödest ning anname teile aega rühmatöö gruppide moodustamiseks ning esialgsete teemade väljamõtlemiseks.

Rühma sobivaks suuruseks on 3 inimest ning rühmas võiksid olla esindatud erinevad oskused ja taustad. Hea oleks, kui igas rühmas oleks nii üks tegevõpetaja kui ka üks õpikeskkondade ja Veeb 2.0 vahendite tehniliste võimalustega paremini kursis olev inimene.

Meie nägemuses võiksid rühmatöö teemad olla järgmist tüüpi:

  • Mingi uudse e-õppe vahendi kontseptuaalne disain. See võib olla kas mingi eraldiseisev väike Veeb 2.0 vahend, lisamoodul mingile õpikeskkonnale (näiteks Moodle’ile) vms. Probleeme võite otsida näiteks sotsiaalse meedia vahendite puuduste hulgast. Kursuse lõpuks valmivad teil selle vahendi kasutamist kirjeldavad stsenaariumid ning mõned paberprototüübid, mis selle vahendi väljanägemist kirjeldavad. Stsenaariumidepõhine disain ja prototüüpimine 10. ja 11. nädala teemaks. Umbes sellise kursusetööna valmisid ka EduFeedri kasutusstsenaariumid.
  • Mingi uudne viis erinevate Veeb 2.0 vahendite kasutamisel õpikeskkonnana. Seda tüüpi teemade puhul ootame me, et te need keskkonnad kuidagi praktilisel viisil kokku ühendaks (RSS, märksõnade, vistutamise jne abil). Üks hea lahenduseta probleem on näiteks privaatse info (hinnete) edastamine avatud õpikeskkonnas.

Teema ja rühmakaaslaste peale võiksite juba enne laupäeva natuke mõelda. Rühmatöö teemat valides võiksite jälgida, et see haakuks rohkem õpikeskkondade kui digitaalsete õppematerjalide teemaga. Digitaalsete õppematerjalide kohta tuleb kevadel eraldi kursus.

Pärast meie kontaktundi toimub haridustehnoloogia magistrantide kohtumine haridustehnoloogia keskuse rahvaga. Sellel kohtumisel tutvustame teile meie uurimissuundi ning võimalikke magistritööde teemasid.

Kohtumiseni!

E-portfoolio nädala kokkuvõte

E-portfoolio nädala postitusi üle vaadates tekkis mul tunne, et hoolimata hulgast erinevatest e-portfoolio vahenditest pole ükski neist meie oludes laiemaks kasutuseks küps. Ingrid tõi oma postituses välja huvitava kokkuvõtte selle kohta, milliseid vahendeid kasutasid Tiigrihüppe koolitajad oma e-portfooliote tegemiseks. Sellest selgub, et ülekaalus on tavalised kodulehekülje sisuhaldusvahendid.

Mitmed teie hulgast lisasid viita ka oma e-portfooliole. Paistab, et kõige populaarsemaks vahendiks teie hulgas on Weebly. Selle abil tegid oma koduleht-portfoolio Urve, Viive, Maibritt ja Anne. Viive portfoolio juures juhiks ma eraldi tähelepanu ka sellele, kuidas haridustehnoloogilised pädevused välja toodud on.

Mulle tundub, et praeguste e-portfoolio vahendite suurimaks puuduseks on see, et nendes avaldatud materjale ei saa siduda pädevustega. Oma võimaluste poolest on näiteks Mahara portfoolio koostamiseks tavalisest sisuhaldussüsteemist palju sobivam, kuid ka see vahend ei võimalda mugavalt pädevuste loetelusid teha (vt täpsem arutelu Mahara foorumis). Eesti oludes tuleb arvestada sellega, et peale haridustehnoloogide pädevusstandardi(te) on olemas veel terve rida muid pädevusstandardeid. Seega saaks e-portfooliona toimida ainult mingi meie olusid arvestades kohandatud rakendus, kuhu on integreeritud kohalikud pädevusstandardid.

Mitmeid häid soovitusi portfoolio koostamiseks on ka Elyna blogipostituses. Ma pean nõustun soovitustega, et portfoolio võiks sisaldada vaid valikut parimatest töödest ning erinevatele sihtgruppidele võiks olla loodud erinevad portfooliod.

Sel nädalal keskendusime me eelkõige sellele, millised võiksid olla meie e-portfooliod. Tegelikult on e-portfooliotel ka teine tahk, mida selle nädala postitused eriti ei puudutanud. Sarnaselt õpetaja, haridustehnoloogi või koolitajaga võiksid ka õpilased läbi kõigi kooliaastate e-portfooliot pidada ning sinna oma olulised tulemused kokku koguda.

Tänud kõigile mõtete eest. Ehk arutame e-portfooliotega seotud küsimusi ka sel laupäeval toimuval kontaktpäeval. Ühtlasi soovitan hoida pilku peal ka e-portfoolio kursusel.

Kuues nädal: personaalsed õpikeskkonnad

Sellel nädalal vaatame lähemalt antud hetkel haridustehnoloogia valdkonnas väga populaarseks muutunud kontseptsiooni “personaalsed õpikeskkonnad”. Kuna tegemist on mõnes mõttes uue mõistega, siis ei ole veel välja kujunenud väga selget arusaama, mis on personaalne õpikeskkond. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud personaalne õpikeskkond ja on ka edaspidi (kuulun ka nende hulka), mis kõik sõltub sellest, millisena õppija oma keskkonda tajub. Teised väidavad, et termin “personaalne õpikeskkond” peaks viitama tehnoloogiliste vahendite kogumile.

Heida pilk selle nädala kirjandusele personaalsetest õpikeskkondadest ning mõtiskle, kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames. Millistest osadest see koosneb, milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud (näiteks pean kasutama IVA, kuna mingil kursusel on see keskne vahend)? Kindlasti tuleb kasuks näiteks oma personaalse keskkonna visualiseerimine näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed.

Kursuse sotsiaalsest võrgustikust

Ma lugesin praegu teie blogipostitusi ning vaatasin, et olete hakanud suhteliselt aktiivselt ka kursusekaaslastele viitama. EduFeedr joonistab kursuse sotsiaalse võrgustiku selle põhjal, kuidas kursuslased teineteist lingivad ja kommenteerivad. Paraku on meie visualiseerimisskriptiga mitmeid probleeme ning selle poolt kuvatav võrgustik pole üldse mitte täielik. Proovisin laadida alla andmefaili ning visualiseerida sama võrgustikku ManyEyes abil. Tulemus on hoopis ilusam, kuigi ka siit on paljud kommenteerimised puudu:

Kursuse sotsiaalne võrgustik 25.10 seisuga

E-portfoolio nädala kommentaarid ja kokkuvõte ning uue nädala ülesanne tulevad hommikul. Ilusat koolivaheaja nädalat neile, kes õpetajad on!

Viies nädal: e-portfooliod

Sel nädalal läheme taas uue teemaga edasi. Eelmise teema juures arutasime me, kuidas saab kasutada sotsiaalse meedia vahendeid õpikeskkonna loomiseks. Õppetööst hoopis enam kasutavad inimesed sotsiaalset meediat oma mõtete, teadmiste ja hobide jagamiseks. Mitmete loovate erialade puhul (disainerid, fotograafid, jne) panevad inimesed oma paremate tööde näidistest kokku portfoolio. Sama lähenemist võib oma oskuste ja teadmiste tõestamiseks kasutada ka paljudes muudes kontekstides. Sellist õppija poolt loodud kogumikku materjalidest, mis tõendavad õpitust arusaamist ja personaalset arengut nimetatakse e-portfoolioks.

E-portfoolio mõistega täpsemalt tuttavaks saamiseks soovitame lugeda järgmiseid materjale:

Lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua sotsiaalse meedia vahendite abil, kuid keerukamate portfooliote jaoks on loodud spetsiaalsed e-portfoolio keskkonnad. Tuntumad e-portfoolio vahendid on Mahara ja Elgg. Mahara võimalustega saab tutvuda nende demokeskkonnas demo.mahara.org. Elgg tarkvara arendamist alustati e-portfooliona, kuid viimastel aastatel on sellest saanud pigem kogukonnasaitide loomise vahend. Selle peale on loodud ka Koolielu portaal, mida meie nägemuses Eesti õpetajad võiksid e-portfoolio loomiseks kasutada.

Sel nädalal otsustasime anda kaks erinevat ülesannet. Osa teist juba omab e-portfooliot, sest see oli haridustehnoloogia magistriõppesse sisseastumisel vajalik. Teine osa veel ei oma e-portfooliot või pole seda teadlikult arendanud.

Neile, kes juba omavad e-portfooliot, on ülesanne järgmine: analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas teie portfoolios esitatu on seotud pädevusstandarditega? Eraldi pädevusstandardid on koostatud üldhariduskoolide (Tiigrihüppe Sihtasutus) ning kõrg- ja kutsekoolide (EITSA) õpetajatele-õppejõududele:

Neile, kel veel oma e-portfoolio puudub on ülesandeks oma e-portfoolio kavandamine. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks?

Ilusat sügist ja jääme teie postitusi ootama!

Miks eelistada avatud õpikeskkondi?

Ma tahaksin eelmise nädala kokkuvõtele lisaks tuua välja mõned põhjused, miks ma eelistan oma kursuste läbiviimisel sotsiaalse meedia vahendeid. Kõik need põhjused võib kokku võtta ühe märksõna alla: avatus.

Tasuta teenustena pakutavad keskkonnad. Enda kursustel üritan ma õpikeskkonna üles seada selliselt, et kasutan ainult tasuta teenustena pakutavaid keskkondi. Minu kursused on enamasti suunatud õpetajatele ning sellega tahan ma näidata, et vähese vaevaga võiks igaüks oma õppeasutuse poolt pakutavatest vahenditest sõltumata samasuguse õpikeskkonna üles seada. Just sel põhjusel eelistan ma kursuste puhul oma serverile paigaldatud WordPressi asemel WordPress.com majutusteenust. Ainsaks suletud erandiks, mida me aeg-ajalt kasutame on FlashMeeting videokonverentsivahend.

Avatud õpikeskkond ja avatud õppematerjalid. Ma leian, et avalik õppetegevus ja õppematerjalid töötavad reklaamina. Sel juhul näevad tulevased võimalikud magistrandid ja täienduskoolitustel osalejad juba ette, mis neid ees ootab, ning see lihtsustab otsuse langetamist. Mõnel juhul muidugi võib selline avalikkus ka vastupidiselt toimida: kui peamiseks huviks on saada ligipääs täienduskoolituse materjalidele, siis avatud keskkonna puhul kaob ju vajadus koolitusele registreerida ja selle eest tasuda. Avalikud kursused on ka õppejõududele kasulikuks eeskujuks oma kursuse läbiviimisel ja ülesannete väljamõtlemisel. Hea on teiste kogemusest näha, mis toimib ja mis mitte.

Avatud osavõtuga kursused. Ma olen jälginud teistes maades läbi viidud suuri avatud kursusi, kuhu iga huviline võib osalejaks registreeruda, ning proovinud sama ka meil Vikiülikooli juures käivitada. Paraku pole see idee Eestis seni veel kuigi hästi käima läinud. Paaril kursusel on meil olnud mitteametlikke osalejaid, kes aktiivselt kõigis kursuse tegemistes osalenud ning aidanud ka teistele kursuslastele tagasisidet anda. Ma leian, et Eesti õpetajad võiksid avatud kursustega julgemalt katsetada. Meie oludes pole ohtu, et kursusele registreeruvad sajad huvilised ning nendega suhtlemine põhjustab suurt lisatööd.