Viimane teema: e-portfoolio ja pädevused

Väikese hilinemisega jõuab teieni kursuse viimane teema. Varasemalt oleme me arutlenud selle üle, kuidas kasutada sotsiaalmeediat õppetöös. Õppetööst hoopis enam kasutavad inimesed sotsiaalmeediat oma mõtete, teadmiste ja hobide jagamiseks. Mitmete loovate erialade puhul (disainerid, fotograafid, jne) panevad inimesed oma paremate tööde näidistest kokku portfoolio. Sama lähenemist võib oma oskuste ja teadmiste tõestamiseks kasutada ka paljudes muudes kontekstides. Sellist õppija poolt loodud kogumikku materjalidest, mis tõendavad õpitust arusaamist ja personaalset arengut nimetatakse e-portfoolioks.

e-Portfoolio mõistega täpsemalt tuttavaks saamiseks soovitame lugeda järgmiseid materjale:

Lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua sotsiaalse meedia vahendite abil, kuid keerukamate portfooliote jaoks on loodud spetsiaalsed e-portfoolio keskkonnad. Üheks tuntumaks e-portfoolio tarkvaraks on Mahara, kus igaüks saab kasutajaks registreeruda ning oma e-portfoolio luua. Teiseks levinud e-portfoolio tarkvaraks on Elgg, mis on viimastel aastatel arenenud pigem kogukonnasaitide loomise vahendiks. Selle peale on loodud ka Koolielu portaal, mida meie nägemuses Eesti õpetajad võiksid e-portfoolio loomiseks kasutada.

e-Portfooliotega on tihedalt seotud pädevuste temaatika, sest erinevates valdkondades on pädevuste kirjeldamiseks ja hindamiseks loodud pädevusmudelid. Hetkel on Eestis haridustehnoloogiliste pädevuste alal natuke segane olukord. Aastatel 2009-2011 oli e-Õppe Arenduskeskuse juures töörühm, kes töötas välja õpetajate ja õppejõudude haridustehnoloogilised pädevused. See pädevusmudel koosnes 19 pädevusest, mis olid jagatud 4 gruppi. Iga pädevuse hindamiskriteeriumid olid omakorda kirjeldatud 5 tasemel. Pädevusmudel arvestas Eesti olusid ning oli mõeldud eelkõige kõrgkoolide õppejõududele ning kutseõppeasutuste õpetajatele. Sellega paralleelselt töötas Tiigrihüppe Sihtasutuse juures töörühm, kes võttis oma pädevusmudeli koostamisel aluseks rahvusvahelise ISTE NETS-T pädevusmudeli, kohandas selle Eesti üldhariduskoolide konteksti ning lisas iga pädevuse juurde hindamiskriteeriumid 5 tasemel. e-Õppe Arenduskeskus omakorda tõlkis 2012. aastal ISTE pädevusmudeli kolm versiooni (õpetajatele, õppijatele, haridusvaldkonna administratiivtöötajatele) täies mahus eesti keelde. Hetkel on nende juurest puudu hindamiskriteeriumid, mille alusel saaks hinnata pädevuse omamise taset.

Viited pädevusmudelitele:

Sel nädalal on teile kaks erinevat ülesannet. Osa teist juba omab e-portfooliot, sest see oli haridustehnoloogia magistriõppesse sisseastumisel vajalik. Teine osa veel ei oma e-portfooliot või pole seda teadlikult arendanud.

Neile, kes juba omavad e-portfooliot, on ülesanne järgmine: analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas ja millise pädevusmudeliga on teie portfoolios esitatu seotud?

Neile, kel veel oma e-portfoolio puudub, on ülesandeks oma e-portfoolio kavandamine. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks? Mõned viited näidisportfooliotele leiate haridustehnoloogia õppekava koduleheküljelt.

Jääme ootama teie postitusi pühapäevaks 9. detsembriks.

Personaalsed õpikeskkonnad: refleksioon

Veel üks tagasivaade personaalse õpikeskkonna teemale.

Virgo väidab, et “Ideaalis muidugi valiksin ise, kahjuks seda ei juhtu kunagi kuna ideaalne personaalne õpikeskkond on pelgalt mudel”. On täiesti mõistetav, et igas olukorras ei olegi võimalik alati valida, eriti kui räägime õpikeskkonnast kui väga laiast mõistest. Lisaks on koolides (igal tasemel) õppetöö endiselt korraldatud selliselt, et õppijal ei ole palju valikuid ja võimalusi. Personaalse õpikeskkonna kontseptsioon muutus populaarseks, sest inimesed hakkasid ise tehnoloogia abiga otsima materjali, looma ning jagama, võttes ise kontrolli ja ka vastutuse. Hetkel formaalne haridus seda veel ei võimalda. Elo kogemused on sarnased ja küllap ka kõigi teiste osalejate omad. Elo arvab, et personaalse õpikeskkonna peaks nimetama ümber personaalseks õpetamiskeskkonnaks, sest tegelikult kujundab praegu õpetaja õppija jaoks keskkonna. Ma kaldun arvama, et me vaikselt liigume selles suunas, kus õppija valib vahendid ja kujundab oma keskkonna ise. Hariduses võtab see lihtsalt meeletult kaua aega…

Katrin väidab, et “Personaalset õpikeskkonda saab kasutada õppijate seas, kellel on välja kujunenud iseseisva õppimise oskus ning kes oskavad kasutada sotsiaalset tarkvara”. Ühelt poolt on Katrinil õigus, teisest küljest tekib küsimus, et kuidas meil see oskus kujuneb, kui selleks ei anta võimalust ning õpetaja defineerib ja disainib kõik eelnevalt ära?

Meelise ajaveebist tuleb välja tõsiasi, et oleme (peame olema) tänapäeval enam rohkem mobiilsed ning sellistes olukordades ei saagi keegi teine õpikeskkonda koostada. Siinkohal meenub BYOD (bring your own device) kontseptsioon. Sarnaselt BYOW (bring your own wine) kontseptsioonile näiteks Sydney restoranides, kuhu külastajad võivad siseneda oma valitud ja ostetud veinipudeliga, siis õppimise kontekstis liigume selles suunas, kus õppijad tulevad oma vahendite ja tehnoloogiaga. Kui varasematel aegadel ostis õpilane endale meelepärase lillede või autodega vihikud, pliiatsid ja koolikoti, siis tänapäeva õpilased ostavad endale sobiva nutitelefoni, tahvelarvuti või hoopis midagi muud. Need vahendid on õppija personaalsed vahendid, tema enda poolt valitud ning kohandatud vastavalt õppija enda vajadustele. Ning miks mitte õppida sellise vahendi kaasabil, mis on õppija personaalne abimees…

Katriin väidab, et ei ole suutnud oma õpikeskkonda nii kujundada, et ta sellega täielikult rahul oleks. Mina kaldun arvama, et õpikeskkond ei saagi kunagi valmis ja selle loomise/kujundamise protsess ise on juba õppimine. Seega on üks õppimise väljundeid õpikeskkond konkreetse õpiülesande tegemiseks. Ning kuna meie õpieesmärgid ja tegevused on erinevad, siis muutub ka meie keskkond pidevalt, mil üritame seda kohandada vastavalt uuele situatsioonile. Minu nägemuses on õpikeskkond midagi, mis ei saa kunagi täielikult valmis…

Vaadates teie visualeeritud keskkondi meenub Virgo värvikas ütlus: “Natuke on kogu „podisev supp“ nimega personaalne õpikeskkond muutunud maitselt segasemaks, ei taju enam erinevaid maitseid”. Erinevate tehnoloogiliste vahendite hulk teie keskkondades on muljetavaldav. Tõenäoliselt on väga paljud teie keskkonna elemendid nii elementaarsed ja igapäeavased, et need ei tule meeldegi. Loodetavasti on igal elemendil ka kindel roll täita ning koostatud keskkond ei saa hoopis koormaks selle keerukuse tõttu (võib-olla liiga palju vahendeid, dubleerivad üksteist).

Haridustehnoloogia keskuses oleme hakanud kasutama ka mõistet digitaalne õpiökosüsteem (digital learning ecosystem). See on metafoor ökoloogiast, mis aitab meill mõista ja analüüsida erinevaid keskkondi s.t. keskkonnas tegutsejaid, tema suhteid, protsesse ning keskkonna osade erinevaid seoseid. See on vaid üks võimalus, kuidas vaadelda õpikeskkondi (digitaalse ja füüsilise kombinatsioone).

Lisaks Virgo huvitavale skeemile personaalsest keskkonnast, kus saab iga osa peal klikkides rohkem informatsiooni (soovitan pilgu peale visata), meeldib mulle samuti Virgo väide “Mida loomingut nõudvamaks meie õppimine muutub seda laiemaks muutub personaalne õpikeskkond”. Mida teie arvate? Kas nõustute Virgo väitega?

Suur aitäh panustamast ning oma keskkondi jagamast! Olen kindel, et neid vaadates leiab igaüks endale mõne uue vahendi, mida katseda ja võib-olla kasutusse võtta.

Kontaktpäev II

Pühapäeval, 18. novembril toimub meil teine kontaktpäev ruumis M- 649 14.15 – 17.45.

Kontaktpäeval on meil plaanis järgmist:

– vahekokkuvõte kodustest töödest – Hans ja Terje
– grupitööde hetkeseis – igast grupist keegi annab kiire ülevaate hetkeseisust
– kursusega seotud küsimused ja probleemid – kursusel osalejad
– kursusel käsitletud teemadega (sotsiaalne meedia, tehnoloogiad ja standardid, personaalsed õpikeskkonnad, õpivõrgustikud) seotud arutelu – Hans, Terje, kursusel osalejad.
Siinkohal palume teil kirja panna läbivõetud teemadega seotud küsimused, segaseks jäänud mõisted, seosed, aspektid, mõtted jne. mida on soov teistega jagada. Ja me tõepoolest loodame, et teil on selline soov :).
– kokkuvõte käsitletud teemadest – kursusel osalejad
– räägime edasistest plaanidest – Hans ja Terje

Kohtumiseni pühapäeval,
Terje & Hans

Kuues teema: õpivõrgustikud

Seekord mõtiskleme teemal: mis on võrgustik ning mis teeb ühest võrgustikust õpivõrgustiku…

Suhtevõrgustikest ja sotsiaalsetest võrgustikest on räägitud juba ammu, kuid õpivõrgustik on saanud populaarseks tänu veebi pidevale arengule ja sotsiaalse meedia levikule. Mitmed tehnoloogilised vahendid võimaldavad tänapäeval luua erinevaid võrgustikke inimestega, kes asuvad geograafiliselt üksteisest kaugel. Üks nendest on õpivõrgustik. Nii nagu personaalne õpikeskkond, nii võib öelda ka, et õpivõrgustik on eksisteerinud juba ammu, kuid ilma tehnoloogilise abita. Kuid just tehnoloogia on see, mis muudab õpivõrgustiku mõistet, selle olemust ja ulatust.

Õpivõrgustikke käsitletakse kui ühte uue õppimiskultuuri vältimatut osa. Õpetaja ei ole enam see, kes teadmisi jagab, vaid õppimine toimub erinevates võrgustikes kollektiivselt, õpitakse üksteiselt.

Peab tunnistama, et ülevaatlik materjal õpivõrgustike kohta eesti keeles kahjuks puudub. Küll aga tasub korra vaadata:

– e-Õppe arenduskeskus on pakkunud rida seminare “Võrgustik võrgutab”

– Lisaks on Ingrid Maadvere juhtimisel Haridustehnoloogide võrgustik

Selle nädala tegevused oleme plaaninud üsna “mõtisklevad” ja “arutlevad” kombineerides oma kogemusi ja arusaamu kirjandusest leituga:

Seega, mõtiskle:

mida tähendab sinu jaoks mõiste “(õpi)võrgustik”? Mis on need tunnused, mis on omased (õpi)võrgustikele?
millised on sinu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? Kuidas need on toetanud sinu eesmärke, tegevusi, enesearengut? Mis on sinu jaoks olnud positiivset, mis negatiivset?
“Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus kui üks potentsiaalne arenev õpivõrgustik? Paku oma nägmuse sellest, kuidas sa näed seda kursust kui õpivõrgustikku, millistest elementidest see koosneb, kas võrgustikul on kindel keskne koht, liider või muutub see ajas, milliseid tehnoloogilisi vahendeid see võrgustik kasutab, et eksisteerida ning võrgustikuna areneda jne. Väga teretulnud on skeemid, illustratsioonid, visualiseeringud…
Inglise keelset lisalugemist leiab kursuse ajaveebist lugemismaterjali lehelt.

Tegusat nädalat!

Tehnoloogiate ja standardite teema kokkuvõte

Eelmise teema juures pidite te tutvuma erinevate veeb 2.0 tehnoloogiatega. Mul hea meel, et peaaegu kõik teist on praeguseks kodutöö esitanud. Mitmed kodutööd olid väga põhjalikud, eraldi tahaks ma esile tõsta Taimi postituse. Samuti on mul hea meel, et praktiliselt kõik kasutavad nüüdseks Google Readerit või mingit muud vookogu.

Mõned kodutöödest välja tulnud mõtted ja kommentaarid:

  • Mitmed teist ei näinud Twitteril praktilist rakendust õppetöös. Eesti oludes pole ka minul õnnestunud Twitterit edukalt rakendada, kuid mujalt maailmast on palju häid näiteid. Mõned ideed Twitteri rakendmise kohta on Kaire postituses.
  • Taimi ja Virgo tõid oma postituses välja, et iGoogle suletakse järgmise aasta 1. novembril. Google’il on teenuste sulgemisega juba pikk ajalugu, Wikipeedia artiklis on loetletud 68 erinevat teenust, mida Google sulgenud on.
  • Elo postituses ja selle kommentaarides on juttu paper.li ajalehest. Ma tegin katseks ka haridustehnoloogia magistrantide ajaveebide põhjal paper.li lehe, kuid kahjuks see ei tööta nii nagu peaks. Üks töötav näide on Twitteri säutsude pealt genereeritud ajaleht Design Thinking MOOC kursusel.
  • Mihhail andis hea ülevaate Evernote võimalustest.
  • Kaire soovitas Hall keskkonda, mis võimaldab pidada veebikonverentse ja jagada materjale väikestes rühmades (tasuta kuni 6 kasutajat).
  • Viive soovitas Getwapps ühisjärjehoidjat. Näide: http://www.getwapps.com/viive#List=UAL000007112

Üks täiendus ühekordse sisselogimise teenustele. Nimelt sain ma vahepeal teada, et EENeti poolt on arendamisel Eesti haridusasutustele mõeldud ühekordse sisselogimise teenus TAAT.

Üks tehnoloogia või täpsemalt märgendikeel, mis selle teema õppematerjalist välja jäi on OPML. Nüüd kui te olete RSS voogude ja Google Readeriga tuttavad, võin teile lühidalt ka seda soovitada. OPML (Outline Processor Markup Language) on dokumendiformaat, mis võimaldab kirjeldada andmeid puustruktuurina. Üheks selle praktiliseks kasutuseks on hulga RSS voogude ära kirjeldamine ühes failis. See võimaldab näiteks eksportida oma RSS tellimused ühest vookogust ning importida teise. EduFeedr võimaldab kursuse osalejate leheküljelt eksportida ning osalejate postitused kui kommentaarid OPML formaadis. See tähendab seda, et kõik kursuslaste ajaveebide aadressid saab ühest failist Google Readerisse importida ning neid ei pea eraldi sisestama.

Eraldi soovitasin ma teil tutvuda Charting ühisjärjehoidjaga. Mõned teie hulgast on seda juba teinud, teiste jaoks on see palve veel õhus 🙂

Ebaselgeks jäänud asjad näitame ja räägime üle 18. novembri kontaktpäeval.