Saatsin eile õhtul välja õpimärgid teise teema kohta, teen nüüd sellest ka kokkuvõtva postituse. Kokku oli õpimärkide väljaandmise ajaks teinud postituse 28 kursuslast ning enne väljasaatmist õpimärkide jaotust üle vaadates selgus, et need jagunesid täpselt võrdselt 14:14 kuldseteks ja tavalisteks.
Sel korral oli teil võimalik valida teoreetilise ja praktilise ülesande vahel. 11 kursuslast valis teoreetilise ülesande ning 17 praktilise ülesande (üks töö sidus küll mõlemat poolt, kuid otsustasin selle rohkem praktiliseks liigitada).
Artiklite hulgas oli kõige populaarsem valik Demir et al. (2022), mis võrdles Moodle, Canvas ja Blackboard kasutajakogemust. Seda artiklit käsitlevatest postitustest tõstaksin ma esile Danieli ja Greete postitused. Ülejäänud artiklid olid samal tasemel 2…3 postitusega. Õpihaldussüsteemidega seotud mõisteid tutvustava Watson ja Watson (2007) kohta tegi hea kokkuvõtte Marje. Õpihaldussüsteemide kasutamisega kaasnevat mõju kõrgharidusele analüüsisid Coates et al. (2005) põhjal Ivar ja Madleen. Viimaseks artikliks oli Koh ja Kan (2021) vaade tuleviku õpikeskkondadele. Selle põhjal tegid kokkuvõtted Brit ja Kärolin.
Praktiliseks pooleks oli katsetada ühte õpihaldussüsteemi ja jagada oma kogemusi selle kohta. Kõige populaarsemaks valikuks oli Google Classroom, mille kohta tegid head postitused näiteks Ksenia ja Erik, kes lisas oma postitusse ka keskkonna võimalusi tutvustava ekraanivideo. Teine populaarne valik oli Moodle, mille kohta ma tõstaksin esile Nele, Külli ja Kelly postitused. Moodle’i kõige selgemaks alternatiiviks on Canvas, mille võimalusi tutvustas Kertu. Anneli võttis oma postituses kahe keskkonna võrdluse lähenemise ning tutvustas Canvas ja Eliis võimalusi. Ma ei ole ise Eliisiga kokku puutunud ning olin seetõttu arvamusel, et see on pigem lihtne õppeinfosüsteem lasteaedadele. Tegelikult selgus Anneli postituse põhjal, et Eliis pakub nüüdseks ka peamisi õpihaldussüsteemide funktsioone. Madli tutvustas Microsoft Teams võimalusi õpihaldussüsteemiga ning võrdleb seda lihtsuselt Google Classroomiga. Igal aastal on tore lugeda postitusi ka vähem levinud keskkondade kohta, milleks sel korral olid UTeach (Enely) ja TalentLMS (Viktoria). Viimasena toon ma välja Raimondi postituse, kes valis Opiq tutvustamise. Ma arvan, et selle keskkonna puhul on tegemist näitega õpisisuhaldussüsteemist – Watson ja Watson (2007) eristasid oma artiklis õpihaldusssüsteeme (LMS – Learning Management System) ja õpisisuhaldussüsteeme (LCMS – Learning Content Management System). Opiq puhul on fookus just õppesisul ning selle ümber toimuvatel tegevustel.
Tänan kõiki oma mõtete jagamise eest!
Kasutatud allikad
Coates, H., James, R., & Baldwin, G. (2005). A Critical Examination Of The Effects Of Learning Management Systems On University Teaching And Learning. Tertiary Education and Management, 11(1), 19–36. https://doi.org/10.1007/s11233-004-3567-9
Demir, F., Bruce-Kotey, C., & Alenezi, F. (2022). User Experience Matters: Does One size Fit all? Evaluation of Learning Management Systems. Technology, Knowledge and Learning, 27(1), 49–67. https://doi.org/10.1007/s10758-021-09518-1
Koh, J. H. L., & Kan, R. Y. P. (2021). Students’ use of learning management systems and desired e-learning experiences: are they ready for next generation digital learning environments? Higher Education Research & Development, 40(5), 1–16. https://doi.org/10.1080/07294360.2020.1799949
Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. https://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y