Kokkuvõte haridustehnoloogia ajaloo teemast

Tänaseks on haridustehnoloogia ajaloo teemal postituse teinud 25 kursuslast. Vaatasin teie postitused üle ja saadan välja õpimärgid.

Kõige populaarsen valik oli Weller (2018) artikkel haridustehnoloogia viimase 20 aasta kohta, mille valis peamiseks lugemismaterjaliks 9 kursuslast. Selle artikli kokkuvõtetest tahaksin ma esile tõsta Katerina, kes lisas oma kokkuvõtte juurde palju isiklikke kogemusi ning Juho, kes sõnastas selle põhjal viis olulist momenti. Väga põhjaliku kokkuvõtte sellest ja veel ühest artiklist tegi Katrin. Märilin tõi oma postituses kompaktselt välja kõigi 20 aasta olulised märksõnad. Rinat uuris Martin Welleri kohta rohkem ning viitas ka tema blogile.

Teiseks levinud valikuks oli Anderson ja Dron (2011), mille kohta kirjutas 7 kursuslast. Siinkohal oli taas Katrin kõige põhjalikum ning teise postitusena toon ma esile Pamela kokkuvõtte sellest artiklist.

Kolmandaks valikuks oli Molnar (1997) artikkel, mis kõnetab hoolimata oma avaldamise ajast igal aastal üliõpilasi. Selle korra kokkuvõtetest tooksin ma esile Heleni postituse.

Nicholson (2007) artiklist oli sel korral vähem kokkuvõtteid ning need jätsid kõrvale artikli kõige olulisema osa, kus autor esitas nelja ajajärgu võrdlustabeli. Selle artikli kokkuvõtetest viitan Monika postitusele.

Väga huvitava kokkuvõtte haridustehnoloogia kõige varasemast etapist ja õpetamismasinatest tegi Benjamin (1988) artikli põhjal Ingmar.

Sel korral ei valinud mitte keegi lugemiseks Sumner (2000) artiklit. Viitan seetõttu eelmise aasta kursusele, kus selle artikli põhjal tegi väga hea postituse Maibritt.

Väga tore oli näha, et osade postituste all oli päris aktiivne arutelu kommentaarides. Tooksin siin välja Heleni, Juho, Karmeni ja Erika postitused. Palun jälgige ka seda, kas teie ajaveebis on avaldamise ootel kommentaare.

Otsustasin sel korral välja anda 7 kuldset ja 18 tavalist õpimärki. Tegelikult paari postituse puhul ei paistnud hästi välja, et sinna on panustatud 6 tundi tööd. Ma saan aru, et esimese teema juures ei ole ootused postitustele veel päris selged. Vihjan privaatkirjaga neile paarile kursuslasele, kellelt oleksin põhjalikumat postitust oodanud.

Üks tähelepanek viitamise kohta ka: hea akadeemilise kirjutamise tava on, et viidatakse neile allikatele, mida ise on loetud. Kui te mingi artikli põhjal postituse teete, siis pange täiendavad viited ainult nendele allikatele, millega olete ise tutvunud. Ning kõigi tekstisiseste viidete kohta peavad olema ka detailsed viitekirjed kasutatud allikate loetelus.

Kasutatud allikad

Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. https://doi.org/10.19173/irrodl.v12i3.890

Benjamin, L. T. (1988). A History of Teaching Machines. American Psychologist, 43(9), 703–712.

Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx

Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo-Rodríguez (toim.), Computers and Education (lk 1–11). Springer. https://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1

Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical history of distance education. Open Learning: the Journal of Open and Distance Learning, 15(3), 267–285. https://doi.org/10.1080/713688409

Weller, M. (2018). Twenty Years of Edtech. EDUCAUSE Review, 53(4), 34–48. https://er.educause.edu/articles/2018/7/twenty-years-of-edtech