PERSONALISEERITUD ÕPE
Eestis on personaliseeritud õppe toetamine toodud ühe tegevusena välja Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021), mille järgi õppe tulemuslikkuse suurendamiseks tuleb “arendada ja kasutada õppetöös digilahendusi kui haridusuuenduste tööriistu, mis võimaldavad õpet, sh õppimist toetavat hindamist mitmekesistada ja personaliseerida”.
Kairit Tammets on kirjutanud hea ülevaate sellest teemast Hariduse tehnoloogiakompassi personaliseeritud õppe peatükis (Tammets, 2020).
Siin tutvustab autor täpsemalt oma peatüki sisu:
Vaata ka Kaja Toomla aridustehnoloogia õppekaval kaitstud magistritööd, mis keskendus personaliseeritud õppe kavandamise raamistikule (Toomla, 2023).
Kaja toob välja, et “kuigi digitaalselt toetatud õppekeskkonnad võimaldavad
personaliseerimist, on ühtse raamistiku ning õpidisaini reeglite puudumise tõttu personaliseerimise elluviimise ning õppekvaliteedi tase kõikuv (FitzGerald et al., 2018). Õppe ümberkavandamine on pikaajaline ja väljakutsuv protsess, millega kaasneb individuaalne kohanemine (õpetaja, õppija, lapsevanemad) ning muutused koolikultuuris. Samas puudub ühtne lähenemisviis ja küllaldaselt näiteid, mis aitaks koolidel õppetegevust ümber korraldada võttes arvesse õppimisteooriaid, õppija arengulist konteksti ning õppekavaga seonduvaid ootusi koolile ja õpetajale.” Töö eesmärgiks oli luua analüüsiv ülevaade nüüdisaegsest õpikäsitusest lähtuvast personaliseerimisest ning seda toetavatest haridustehnoloogilistest lubavustest.
Liskas veebiseminar “Kui kaugel oleme personaalsetest õpilahendustest hariduses?” kus teevad sisulise ülevaate Margus Püüa, kes mõtestab õmblusteta haridussüsteemi ning õppimist ja õpetamist kirjeldavaid andmeid. , Kristjan-Julius Laak teeb üle vaate väljakutsetest ja võimalustest ning küsib kas õppimine peab olema kiire? Ja milleks meile personaliseeritud õpet vaja on? Ede Schank Tamkivi selgitab iseõpet ning selle väljakutseid ja võimalusi.
Õpetajate Lehes on samuti väärt artikkel (küll populaarteaduslik, aga kõnekas 🙂 “Personaliseeritud õpe – kõvem pähkel, kui võiks arvata” 2022
ja
Podcast – Personaalse õppe tulevik ja AI agendid (Preedik Poopuu)
NUTIKAD ÕPIKESKKONNAD
Haridustehnoloogia teadlaste seas tõusis nutikate õpikeskkondade teema oluliseks eelmise kümnendi keskel. Alates 2014. aastast ilmub ajakiri Smart Learning Environmentsning samast aastast toimub ka International Conference on Smart Learning Environments (ICSLE), mida korraldab International Association of Smart Learning Environments.
Erinevad teadlased on nutikaid õpikeskkondi defineerinud erinevalt. Koper (2014) järgi on nutikad õpikeskkonnad füüsilised keskkonnad, mis on rikastatud digitaalsete kontekstitundlike ja kohanduvate seadmetega toetamaks paremat ja kiiremat õppimist. Spector (2014) järgi on nutikatel õpikeskkondadel 10 lubavust (ingl affordance), mis jagunevad vajalikeks (efektiivne, tõhus, skaleeritav, autonoomne), väga soovitatavateks (kaasahaarav, paindlik, adaptiivne, personaliseeritud) ja tõenäolisteks (suhtlusel põhinev, reflektsiooni toetav, innovatiivne, iseorganiseeruv).
Selles artiklis kirjeldavad (Kinshuk jt, 2016) nutikate õpikeskkondade olulisi tunnuseid (kontekstiteadlikkus; suurandmed ja õpianalüütika; autonoomsus ja adaptiivsus), ning nendega kaasnevaid pedagoogilisi (mikro-sotsiaalsed interaktsioonid, hindamine, reaalajas sekkumine) ja tehnilisi (ümberpööratud klassiruum, MOOCid, mängustatud õpe, liitreaalsus ja virtuaalreaalsus, žestipõhine õpe, hariduslikud robotid) uuendusi.
Nutikad õpikeskkonnad on tihedalt seotud personaliseeritud õppega – selleks, et me saaksime õppimist andmepõhiselt personaliseerida peab õpikeskkond olema nutikas.
Siin mõned praktikute soovitused efektiivse nutika õpikeskkonna loomiseks
Creating an effective learning environment using digital resources
“Designing Digital Learning Environments For All”
Lisasin ka ühe artikli (Tuo jt 2025), kus on fookus õppija tagasiside küsimisel ehk suur väljakutse on mõõta personaliseeritud õppe kogemust mida tänased nutikad klassiruumid ja õpikeskkonnad pakuvad. Antud artikkel pakub isikupärastatud õppimise skaalat (Smart Classroom Environment–Personalized Learning Scale, SCE-PL). Eelnevalt viidi läbi ulatuslik kirjanduslik ülevaade ning ekspertide sisutagasiside ja korduvate väidete täiustamise tulemusel pakuvad autorid 34 väitest koosnevat loendit. Antud loend võiks olla mõtlemiskoht ka teie loodavas prototüübis, kuidas toimub õppijalt tagasiside küsimine (nt õppija kaasatus? mitte ainult see, kuidas talle meeldis 🙂
TEHISINTELLEKT HARIDUSES
Tehisintellekt (TI) on muutunud üheks olulisemaks hariduse ja ühiskonna kujundajaks – see mõjutab meie igapäevatööd. Selleks, et paremini mõista TI võimalusi ja väljakutseid nii õppimises kui ka õpetamises, tutvu nende materjalidega.
Õppiv psüühika ja tehisaru – Grete Arro ja Jaan Aru
Õppimise alushpõhimõtted ehk millal õppimine aset leiab ning milline tehisaru seda toetab või ei toeta. Grete Arro viitab (Chi & Whlie, 2014), et päris õppimine toimub siis, kui õppija info ise läbi töötab ehk õppija pea on see, mis genereerib, mitte tehisaru. Seega, kui vaatleme kellegi teise õppimist (nt tehisaru), siis see ei ole õppimine. Mõistmiseks ei piisa vaid lugemisest, kuulamisest või kellegi selgitusest. Arro selgitab, teadmise illusiooni ehk taipamise tunnet, mis generatiivse tehisaru kontekstis võib esile kerkida. Jaan Aru toob välja mõtlemise oskuse, mis ei arene iseenesest, vaid seda on vaja õpetada. Oskus mõelda on vabaduse alus ning meid mõjutavad erinevad algoritmid ja protessid ning oluline on ära tunda, et meid tahetakse suunata, mujale kui me muidu ise sooviks või tahaks.
Kuidas kasutada tehisaru vastutustundlikult? Diana Poudel
https://vikerraadio.err.ee/1609761224 (kuula 4:40 minutist)
Diana Poudel toob välja, et tööriista kasutamiseks peab teadma selle taustast ja olemusest teadma rohkem, kui ainult funktsionaalsusest. Just seetõttu, et see oleks meile ohutu, turvaline. Poudel rõhutab, et tehisaru on justkui meie hääle kaja ning ta ei kipu meiega vaidlema, vaid nõustuma. Seega, tehisaru on sõnade ennustamise masin (püüab ennustada järgnevat sõna, mis meile sobib, meeldib). Poudel räägib, et hea juhise andmiseks tehisarule on vaja anda kontekst, roll, probleemi selgitus, väljundi tüüp. Kui küsid üldiselt, saad ka üldise vastuse. Poudel rõhutab valdkondlikke pädevuste ja tehisaru pädevuste rolli ning tõstatab olulisi küsimusi majanduse kontekstis.
Sinu ülesandeks on tutvuda antud materjaliga ning teha kokkuvõttev postitus nende küsimuste valguses ja oma grupitöö prototüüpi silmas pidades.
Abistavad küsimused postituse kirjutamiseks:
- Kuidas seostub personaliseeritud õpitee ja nutikad õpikeskkonnad sinu rühmatöös arendatava prototüübiga?
- Milline oli sinu jaoks kõige olulisem taipamine just seda materjali lugedes ja vaadates ning kuidas põhjendaksid (allikatele tuginedes), et teie loodav prototüüp järgib personaliseeritud õppe põhimõtteid ja pakub nutikat õpikeskkonda.
- Milliseid väljakutseid ja võimalusi ise oma loodavas prototüübis näed, läbi töötatud materjali kontekstis?
- Lähtuvalt materjalist ja ka sinu enda varasematest teadmistest, kogemustest peegeleda, milline roll on tehisarul teie loodavas prototüübis.
- Kuivõrd tehisaru toetab teie persoonade õppimist ja õpetamist ning milliseid võimalusi see avab või milliseid riske tuleb teil silmas pidada?