3. nädal: õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid

Kolmandal nädalal jõuame lõpuks selle kursuse põhiteema juurde. Neil, kelle jaoks on õpikeskkondade teema suhteliselt uus, soovitame sissejuhatuseks lugeda kahte eestikeelset materjali:

  • Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]
  • Põldoja, H. (2010). Lühiülevaade õpihaldussüsteemidest. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/luhiulevaade-opihaldussusteemidest

Kes omab õpikeskkondade ja õpihaldusüsteemidega juba rohkem kogemusi, võib siirduda kohe ingliskeelse kirjanduse juurde. Vabalt kättesaadavatest allikatest võib soovitada järgmiseid:

  • Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. In A. Dimitracopoulou (Ed.), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (pp. 3-18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]
  • Wilson, B. G. (1995). Metaphors for Instruction: Why We Talk about Learning Environments. Educational Technology, 35(5), 25-30. Loetud aadressil http://carbon.ucdenver.edu/~bwilson/wils95
  • Hiemstra, R. (1991). Creating Environments for Effective Adult Learning. San Francisco: Jossey-Bass. Loetud aadressil http://www-distance.syr.edu/leindex.html

Lugemismaterjalidega tutvumise järel ootame me teie ajaveebisissekandeid. Postitus peaks sisaldama vastust kahele ülesandele:

1. Defineeri enda jaoks mõiste õpikeskkond.

Kasutada võib mitmesuguseid allikaid, teiste definitsioone (sellisel juhul koos viitega), kui need juba ühtivad sinu arvamusega kui ka ise sõnastada õpikeskkonna mõiste. Siinkohal ei oota me väga professionaalselt sõnastatud õpikeskkonna definitsiooni (mis on loomulikult ka lubatud), vaid võib pakkuda lühikese kirjelduse, mida mina õpikeskkonna all mõtlen, kui ma seda sõna kasutan.

2. Vali üks õpihaldussüsteem (soovitavalt selline, millega sul on olnud kogemusi) ning analüüsi seda kui õpikeskkonda (vastavalt oma definitsioonile/kirjeldusele) nii õppija kui õppejõu/õpetaja vaatenurgast järgmistest aspektidest:

  • Mis on valitud õpihaldussüsteemis positiivset ning mil moel täidab valitud õpihaldussüsteem õpikeskkonna rolli? Põhjenda.
  • Mis on valitud õpihaldussüsteemis negatiivset ning mil moel jääb valitud õpihaldussüsteem hätta õpikeskkonnana? Põhjenda.

Analüüsimise raamistik on vaba. Õpihaldussüsteemi analüüsimisel võid arvesse võtta näiteks kasutajasõbralikkust, keskkonna selgust, intuitiivsust, disainitud funktsionaalsuste vajalikkust, paindlikkust jne. Antud loetelu on vaid näited ning ei eelda just nende aspektide analüüsimist.

Juhul, kui sul ei ole olnud kokkupuudet ühegi õpihaldussüsteemiga, siis soovitame kasutada Moodle demokeskkonda http://demo.moodle.net/.

Õpihaldussüsteemi analüüsides tasub silmas pidada ka õpihaldussüsteemi negatiivseid külgi. Viimastel aastatel on paljud haridustehnoloogia valdkonna teadlased asunud kritiseerima õpihaldussüsteemide kasutamist (vt näiteks George Siemensi arvamusartikkel Learning Management Systems: The wrong place to start learning).

Lisaks postitustele ootame me, et te vaataks ka kursusekaaslaste ajaveebe ning kommenteeriks, kui nende postitused teis mõtteid äratavad. Ning tehke artiklite hulgas oma eelteadmistest ja eesmärkidest lähtuv valik, kõigega ei jõua tutvuda… Ootame teie postitusi järgmiseks pühapäevaks 18.09-ks.