Kolmas teema: õpihaldussüsteemid

Meie kursuse kolmandaks teemaks on õpihaldussüsteemid. Sel korral saate valida kahe erineva ülesande vahel – praktiline ja teoreetiline.

Praktiliseks ülesandeks on katsetada ühe õpihaldussüsteemi või lihtsama virtuaalse õpikeskkonna võimalusi ning proovida seal luua uue kursuse struktuuri loomist (ajakava lehekülg, üleslaetud või lingitud materjal, ülesanded, arutelufoorumi teema jne). Soovi korral võite katsetuse teha mitmekesi koos nende kaasõppijatega, kes katsetamiseks sama õpikeskkonna valivad.

Õpikeskkondade soovitused on teise kontakttunni esitluses. Loomulikult võite valida ka mõne muu õpikeskkonna, mida minu esitluses välja toodud pole.

Avatud lähtekoodiga täisfunktsionaalsed õpihaldussüsteemid:

Tasuta või piiratud mahus tasuta veebipõhised õpikeskkonnad:

Eesti õpikeskkonnad:

eLearningIndustry.com kataloogis on loetletud üle 500 õpihaldussüsteemi, millest 30 peaks olema avatud lähtekoodiga ning 57 mingil kujul tasuta. Osaliselt on seal kataloogis aegunud info ning mitte kõik väidetavalt tasuta keskkonnad ei paku tegelikult tasuta versiooni. Huvitavaks päringuks on parima kasutajakogemusega õpihaldussüsteemid, kuid nendest enamik on ettevõtte sisekoolitusteks sobivad kommertskeskkonnad.

Palun kirjutage oma katsetuste kohta kokkuvõtteks postitus enda ajaveebi. Mis teile katsetatud keskkonna juures meeldis? Mis oli ebamugav? Millised probleemid tekkisid? Kas kasutasite/kasutaksite seda keskkonda oma õpilastega? Jne. Palun lisage võimaluse korral ka link enda loodud kursuse katsetusele või paar ekraanipilti.

Teoreetiliseks ülesandeks valisin kolm lugemismaterjali: kaks teadusartiklit ning ühe olulise ajaveebipostituse. Ootan, et te neist ühe allika läbi loeksite ning selle põhjal tekkinud mõtetest ajaveeebipostituse teeks. Esimene artikkel (Watson & Watson, 2007) seletab lahti õpihaldussüsteemidega seotud põhimõisted ning õpihaldussüsteemide funktsionaalsused. Coates, James ja Baldwin (2005) toovad oma metauurimuses teiste autorite põhjal välja põhjused, miks ülikoolid õpihaldussüsteeme kasutavad ning vaatavad kriitiliselt õpihaldussüsteemide mõju õppimisele. Siemensi (2004) ilmunud arvamusartikkel on õpihaldussüsteemide suhtes väga kriitiline leiab, et jäiga struktuuri tõttu pole need tänapäevaseks õppimiseks sobivad.

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y

Coates, H., James, R., & Baldwin, G. (2005). A Critical Examination Of The Effects Of Learning Management Systems On University Teaching And Learning. Tertiary Education and Management, 11(1), 19–36. http://doi.org/10.1007/s11233-004-3567-9

Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://web.archive.org/web/20090918171801/http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Esimese kahe artikli puhul saate ligipääsu TLÜ Akadeemilise raamatukogu kaudu, kolmas on Wayback Machine arhiivis.

Jään teie postitusi ootama umbes nädala jooksul.

24 mõtet “Kolmas teema: õpihaldussüsteemid” kohta

  1. Pingback-viide: Õpihaldussüsteemid

Kommenteerimine on suletud