Teiseks välja pakutavaks valikteemaks on e-portfooliod ja portfooliopõhine hindamine.
E-portfooliod on haridustehnoloogia valdkonnas olnud aktuaalsed juba üle 20 aasta, kuid nende kasutamise võimalused ja tähendus on ajas muutunud. E-portfoolio ei ole pelgalt digitaalne keskkond õppija tööde kogumiseks ja esitlemiseks, vaid võib toetada ka õppimise mõtestamist, refleksiooni, enesejuhitud õppimist, pädevuste arengu jälgimist ja hindamist.
E-portfooliote kasutamine ja portfooliopõhine hindamine on meie instituudis olnud arutelu all juba mitmeid aastaid. 2021. aastal katsetati e-portfooliote rakendamisvõimalusi erinevatel kursustel, et uurida nende potentsiaali õppimise, refleksiooni ja hindamise toetamisel. Katsetuste tulemused ja võimalikud rakendusviisid on koondatud aruandesse “Õppija e-portfoolio kontseptsioon ja rakendusstsenaariumid“.
Portfooliopõhise hindamise puhul on oluline küsimus, kuidas muuta nähtavaks mitte ainult õppimise lõpptulemus, vaid ka õppimise protsess, areng ja õppija võime oma tegevust reflekteerida. Generatiivse tehisintellekti levik on selle küsimuse veelgi aktuaalsemaks muutnud. Kui tehisintellekt aitab luua õppija töid ja kirjutada refleksioone, siis kuidas saame hinnata õppija tegelikku arengut?
Lugemismaterjalid
Oleme välja valinud neli artiklit, mis avavad e-portfooliote teemat erinevatest vaatenurkadest.
Jenson ja Treuer (2014) –Selle autorid defineerivad e-portfoolio viie õpitegevuse kaudu: kogumine, enesejuhtimine, refleksioon, seoste loomine ja koostöö. Lam (2023)– artikkel vaatab tagasi enam kui kahe kümnendi jooksul tehtud uuringutele e-portfoolio teemal ning võtab kokku selle, mida me e-porfoliotest teame, mida teame ebapiisavalt ning mida on vaja veel uurida (Lam, 2023). Yang ja Wong (2024) – artikkel keskendub e-portfoolio rakendamisele kõrghariduses ning annab 17 uuringu põhjal ülevaate rakendamise sammudest, takistustest e-portfoolio rakendamisel ning strateegiatest e-portfoolio edukal rakendamisel. Zainuddin jt (2026) – uuring põhineb 15 osaleja portfooliote analüüsil ja intervjuudel, mis toimusid ka aasta pärast lõpetamist. Tulemused viitavad, et portfoolio võib olla rohkem kui kursuse lõputöö: see võib toetada professionaalset arengut ja oma pädevuste esitlemist.
Ajaveebide ja sotsiaalmeedia keskkondade kõrval on olemas ka spetsiaalsed e-portfoolio tarkvarad. Avatud lähtekoodiga täisfunktsionaalsetest e-portfoolio platvormidest on kõige tuntum Mahara, kuid viimasel ajal on edasi arenenud ka Karuta portfoolio. Õpihaldussüsteemidest on e-portfoolio loomine kohe sisse ehitatud Canvases (vt juhend), Moodle’i puhul on vajalik Exabis ePortfolio lisamoodul.
Keskkonna valikul ei ole oluline ainult selle funktsionaalsus, vaid ka pedagoogiline eesmärk. Mõelda tasub näiteks sellele, kuidas kogutakse ja valitakse õppimise tõendusmaterjale, kuidas toimub refleksioon ja tagasisidestamine, milliseid hindamiskriteeriume kasutatakse ning kellele ja kui kaua jääb portfoolio kättesaadavaks.
E-portfoolio teema on seotud ka digitaalsete õpimärkide, pädevuste tõendamise ja avatud tunnustamisega. Nende valdkondade arenguga saab tutvuda näiteks ePIC konverentsi materjalide kaudu.
Kolm artiklitest on avalikud, üks on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu kaudu. Google Drive kaustas on avalikud artiklid leitavad.
Ülesanne
Tutvuge vähemalt ühe valitud teadusartikliga ning koostage selle põhjal ajaveebipostitus, milles mõtestate e-portfooliote kasutamise võimalusi õppimise ja hindamise toetamisel.
Postituse koostamisel võite lähtuda ühest või mitmest järgmisest küsimusest:
- Mille poolest erineb e-portfoolio tavalisest digitaalsete tööde kogumikust?
- Millistel tingimustel toetab e-portfoolio õppimist ja refleksiooni?
- Millised on portfooliopõhise hindamise võimalused ja väljakutsed?
- Kuidas saab e-portfoolio abil muuta õppija arengu nähtavaks?
- Kuidas võiks generatiivse tehisintellekti kasutamine mõjutada e-portfooliote koostamist ja hindamist?
- Millises hariduskontekstis näete e-portfoolio kasutamisel kõige suuremat väärtust ning kuidas võiks seda praktiliselt rakendada?
Postituse eesmärk ei ole teha artiklist kokkuvõtet, vaid kujundada loetule tuginedes oma põhjendatud seisukoht. Siduge arutelu isikliku õppimis- või õpetamiskogemusega ning tooge näiteid e-portfooliote võimalikust rakendamisest.
Viited
Jenson, J. D., & Treuer, P. (2014). Defining the E-Portfolio: What It Is and Why It Matters. Change: The Magazine of Higher Learning, 46(2), 50–57. https://doi.org/10.1080/00091383.2014.897192
Lam, R. (2023). E-Portfolios: What We Know, What We Don’t, and What We Need to Know. RELC Journal, 54(1), 208–215. https://doi.org/10.1177/0033688220974102
Yang, H., & Wong, R. (2024). An In-Depth Literature Review of E-Portfolio Implementation in Higher Education: Processes, Barriers, and Strategies. Issues and Trends in Learning Technologies, 12(1). https://doi.org/10.2458/itlt.5809
Zainuddin, Z., Churiyah, M., Rahayu, W. P., Pratikto, H., & Halili, S. H. (2026). E-portfolios as authentic assessment in pre-service teacher education: Enhancing reflection, professional identity, and digital preparedness. Education and Information Technologies, 31, 1989–2025. https://doi.org/10.1007/s10639-025-13869-y
Täiendav lugemine
Chang, S. L., & Kabilan, M. K. (2024). Using social media as e-Portfolios to support learning in higher education: a literature analysis. Journal of Computing in Higher Education, 36(1), 1–28. https://doi.org/10.1007/s12528-022-09344-z
Artikkel keskendub sotsiaalmeedia vahendite (sh ajaveebid) kasutamisele e-portfooliona (Chang & Kabilan, 2024). Varasemate uuringute põhjal toovad autorid välja 13 eelist ning 12 puudust sotsiaalmeedia vahendite kasutamisel e-portfooliona.