Autor: Hans Põldoja

Viies nädal: e-portfooliod

Sel nädalal läheme taas uue teemaga edasi. Eelmise teema juures arutasime me, kuidas saab kasutada sotsiaalse meedia vahendeid õpikeskkonna loomiseks. Õppetööst hoopis enam kasutavad inimesed sotsiaalset meediat oma mõtete, teadmiste ja hobide jagamiseks. Mitmete loovate erialade puhul (disainerid, fotograafid, jne) panevad inimesed oma paremate tööde näidistest kokku portfoolio. Sama lähenemist võib oma oskuste ja teadmiste tõestamiseks kasutada ka paljudes muudes kontekstides. Sellist õppija poolt loodud kogumikku materjalidest, mis tõendavad õpitust arusaamist ja personaalset arengut nimetatakse e-portfoolioks.

E-portfoolio mõistega täpsemalt tuttavaks saamiseks soovitame lugeda järgmiseid materjale:

Lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua sotsiaalse meedia vahendite abil, kuid keerukamate portfooliote jaoks on loodud spetsiaalsed e-portfoolio keskkonnad. Tuntumad e-portfoolio vahendid on Mahara ja Elgg. Mahara võimalustega saab tutvuda nende demokeskkonnas demo.mahara.org. Elgg tarkvara arendamist alustati e-portfooliona, kuid viimastel aastatel on sellest saanud pigem kogukonnasaitide loomise vahend. Selle peale on loodud ka Koolielu portaal, mida meie nägemuses Eesti õpetajad võiksid e-portfoolio loomiseks kasutada.

Sel nädalal otsustasime anda kaks erinevat ülesannet. Osa teist juba omab e-portfooliot, sest see oli haridustehnoloogia magistriõppesse sisseastumisel vajalik. Teine osa veel ei oma e-portfooliot või pole seda teadlikult arendanud.

Neile, kes juba omavad e-portfooliot, on ülesanne järgmine: analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas teie portfoolios esitatu on seotud pädevusstandarditega? Eraldi pädevusstandardid on koostatud üldhariduskoolide (Tiigrihüppe Sihtasutus) ning kõrg- ja kutsekoolide (EITSA) õpetajatele-õppejõududele:

Neile, kel veel oma e-portfoolio puudub on ülesandeks oma e-portfoolio kavandamine. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks?

Ilusat sügist ja jääme teie postitusi ootama!

Miks eelistada avatud õpikeskkondi?

Ma tahaksin eelmise nädala kokkuvõtele lisaks tuua välja mõned põhjused, miks ma eelistan oma kursuste läbiviimisel sotsiaalse meedia vahendeid. Kõik need põhjused võib kokku võtta ühe märksõna alla: avatus.

Tasuta teenustena pakutavad keskkonnad. Enda kursustel üritan ma õpikeskkonna üles seada selliselt, et kasutan ainult tasuta teenustena pakutavaid keskkondi. Minu kursused on enamasti suunatud õpetajatele ning sellega tahan ma näidata, et vähese vaevaga võiks igaüks oma õppeasutuse poolt pakutavatest vahenditest sõltumata samasuguse õpikeskkonna üles seada. Just sel põhjusel eelistan ma kursuste puhul oma serverile paigaldatud WordPressi asemel WordPress.com majutusteenust. Ainsaks suletud erandiks, mida me aeg-ajalt kasutame on FlashMeeting videokonverentsivahend.

Avatud õpikeskkond ja avatud õppematerjalid. Ma leian, et avalik õppetegevus ja õppematerjalid töötavad reklaamina. Sel juhul näevad tulevased võimalikud magistrandid ja täienduskoolitustel osalejad juba ette, mis neid ees ootab, ning see lihtsustab otsuse langetamist. Mõnel juhul muidugi võib selline avalikkus ka vastupidiselt toimida: kui peamiseks huviks on saada ligipääs täienduskoolituse materjalidele, siis avatud keskkonna puhul kaob ju vajadus koolitusele registreerida ja selle eest tasuda. Avalikud kursused on ka õppejõududele kasulikuks eeskujuks oma kursuse läbiviimisel ja ülesannete väljamõtlemisel. Hea on teiste kogemusest näha, mis toimib ja mis mitte.

Avatud osavõtuga kursused. Ma olen jälginud teistes maades läbi viidud suuri avatud kursusi, kuhu iga huviline võib osalejaks registreeruda, ning proovinud sama ka meil Vikiülikooli juures käivitada. Paraku pole see idee Eestis seni veel kuigi hästi käima läinud. Paaril kursusel on meil olnud mitteametlikke osalejaid, kes aktiivselt kõigis kursuse tegemistes osalenud ning aidanud ka teistele kursuslastele tagasisidet anda. Ma leian, et Eesti õpetajad võiksid avatud kursustega julgemalt katsetada. Meie oludes pole ohtu, et kursusele registreeruvad sajad huvilised ning nendega suhtlemine põhjustab suurt lisatööd.

Õpihaldussüsteemide nädala kokkuvõte

Iga nädala lõpus proovime teha kokkuvõtte sellest, mida te möödunud nädalal kirjutasite. Sel korral oli nädala teemaks õpihaldussüsteemid.

Esimese üleandena pidite defineerime enda jaoks õpikeskkonna. Osa teist vaatas õpikeskkonda pigem tehnilise vahendina (Ingrid, Argo, Julia G.), teised jälle laiemalt (Urve, Elyna, Maarja).

Teiseks ülesandeks oli analüüsida ühte õpihaldussüsteemi nii õppija kui ka õpetaja seisukohast. Tehtud analüüside hulgast tahaks ma esile tõsta Kersti ja Urve postitused, mis analüüsisid Moodle keskkonda. Peale Moodle tutvusite te veel IVA (Elyna, Ilja) ja VIKO (Argo, Siret, Julia G.) keskkondadega. Paar analüüsi puudutas ka selliseid keskkondi, mida päris õpihaldusüsteemideks pidada ei saa (Elgg, Miksike, Google rakendused).

Sellisel kursusel on peale ülesannete vastuste oodatud ka muud kursuse teemaga seotud postitused. Üheks selliseks postituseks on Ingridi poolt koostatud ideekaart, mis aitab õpetajal sobivat õpikeskkonda valida. Ma arvan, et me võiks üheskoos seda ideekaarti täiendada ning sedasi õpetajatele kasuliku abivahendi välja arendada.

Mul on hea meel ka selle üle, et mitmed teist on aktiivselt kursusekaaslaste ajaveebe jälginud ning kommenteerinud. Värskeid kommentaare saate jälgida kursuse avalehel EduFeedr keskkonnas.

Natuke jäi mulle silma ka see, et mitte keegi teist ei viidanud oma postituses ühelegi võõrkeelsele artiklile, mida oleksite lugenud. Meie arutelu ei jõudnud õpihaldussüsteemide puuduste koha pealt päris nii kaugele, kui ma lootsin. Soovitan neist puudustest ülevaate saamiseks lugeda George Siemensi artiklit “Learning Management Systems: The wrong place to start learning“. Ilmselt oskate neid puudusi paremini välja tuua pärast sotsiaalse meedia vahenditega tutvumist.

Sotsiaalse meedia vahendite kasutamisest

Esimesel korral palusime teil täita küsimustiku, kus muuhulgas uurisime sotsiaalse meedia vahendite kasutamist. Praeguse seisuga on küsimustikule vastanud 25 inimest. Järgnevas diagrammis on teie poolt kasutatavad sotsiaalse meedia vahendid järjestatud kasutamise sageduse järgi.

Sotsiaalse meedia vahendite kasutamineNagu diagrammilt näha, kasutavad kursuslased kõige sagedamini MSN Messenger ja Skype suhtlustarkvara. Youtube sage kasutamine tähendab ilmselt videote vaatamist, mitte enda poolt töödeldud videote avaldamist. Vastandlikud on tulemused näiteks RSS lugeja puhul – 5 kursuslast kasutab seda igapäevaselt, kuid 11 kursuslast ei kasuta üldse. Selle vahendi kasutamine lihtsustaks kindlasti sellises avatud õpikeskkonnas kursustel osalemist ning magistritöö jaoks oluliste allikate jälgimist.

Negatiivse üllatusena tuli mulle see, et Twitterit ei kasutata peaaegu üldse. Vaid kaks kursuslast kasutab seda iga kuu. Võimalik, et peame otsima selle kursuse jaoks teise kiire suhtluse kanali. Mõnel kursusel olen kasutanud kursuse taustal Skype jututuba, kuid avatuse tõttu eelistaks Twitterit.

Küsimustikus mitte välja toodud vahenditest mainisite erinevaid sotsiaalseid võrgustikke (Facebook, Orkut, Odnoklassniki), wikisid (PBworks, Wikispaces), Zoho kontoritarkvara ning erinevaid sisujagamisplatvorme (Vimeo, VoiceThread, Picasa Web Albums, jne).

Enesetutvustus – Hans

Et me kursuse käigus teineteise nime-näod selgeks saaks, palume me teil kõigil oma kursuse ajaveebi sissejuhatuseks panna lühike enesetutvustus koos fotoga. Panen siia näiteks enda oma.

Minu nimi on Hans ja ma töötan Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses teadurina. Peamiselt tegelen ma erinevate õpikeskkondade kontseptuaalse disainiga. Minu ülesandeks meie tarkvaraprojektides on leida vastused küsimustele “Mida kasutajad loodava tarkvara abil teha peavad saama?” ning “Millistest osadest loodav tarkvara koosnema peab?”. Tuntumad tarkvaraprojektid, millega ma läbi aastate tegelenud olen on üldhariduskoolidele mõeldud õpikeskkond VIKO (2001-2005), õpihaldussüsteem IVA (2002-2003) ning õppematerjalide loomise keskkond LeMill (alates 2005). Värsked projektid, millega hetkel tegelen on EduFeedr ja LeContract.

Et paremini mõista õpetajate vajadusi olen ma üritanud kogu aeg hoida sidet ka koolidega. Väikeste pausidega olen umbes 8 aastat töötanud Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis infojuhina, projektijuhina ja arvutiõpetajana. Viimased kaks aastat olen küll koolist kõrvale jäänud, kuid püüan õpetajakoolitusi tehes koolidega kontakti säilitada.

Peale selle olen ma doktoriõppes Helsingis Aalto Ülikooli Meedialaboris. Selle peale on läinud juba palju aastaid, kuid viimasel ajal on artikleid tulema hakanud ning loodan mingi aeg doktoritööga valmis saada.

Täpsemalt saab minu tegemisi jälgida minu ajaveebis ja Twitteris.

Selle kursuse suhtes on mul mitmed ootused. Esiteks on see esimene kokkupuude meie uue haridustehnoloogia magistriõppekava üliõpilastega. Teiseks loodan ma seda, et sellest kursusest kujuneb hea näide sellest, kuidas viia kombineeritud õpet läbi sotsiaalse meedia vahendeid kasutades. Kolmandaks on see üks esimesi kursuseid, kus me katsetame EduFeedr keskkonda.

Õpikeskkondade ja õpivõrgustike kursus alustab!

Teretulemast Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi kursusele “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud”. See kursus on spetsiaalselt kokku pandud meie uue haridustehnoloogia magistriõppekava jaoks ning toimub sel aastal esimest korda. Kursuse on ette valmistanud Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse teadurid Terje Väljataga ja Hans Põldoja. Praeguse seisuga on TLÜ õpiinfosüsteemi kaudu kursusele registreerunud juba 29 osalejat.

Kursus on üles ehitatud selliselt, et iga kursusel osaleja loob oma personaalse õpikeskkonna, mille keskseks osaks on ajaveeb. Iga nädala alguses postitame me kursuse ajaveebi uue nädala lugemismaterjalid ja/või ülesanded, mille põhjal peate nädala lõpuks oma ajaveebi sissekande tegema. Lisaks oma ajaveebi pidamisele peaksite jälgima ka oma kursusekaaslaste ajaveebe ning nende kodutöödele vajadusel tagasisidet andma.

Teiseks selle kursuse eripäraks on see, et tegemist on avatud kursusega. Kursusega võib liituda, teie tegemisi jälgida ja kommenteerida iga huviline. Oleme selliseid avatud kursuseid katsetanud juba paar aastat ning meie kogemusel võivad sellised oma huvist liitunud osalejad olla väga motiveeritud kursusel osalema. Proovime anda vabatahtlikele osalejatele täpselt samaväärset tagasisidet, nagu saavad ametlikult kursusel osalejad. Ainsa erinevusena ei saa vabatahtlikud kursuse lõpul ainepunkte.

Mujal maailmas on selliseid avatud kursuseid viimastel aastatel aina enam läbi viima hakatud ning need võivad päris suureks kasvada. Näiteks just sel nädalal algas kursus Personal Learning Environments, Networks, and Knowledge 2010, kuhu on registreerunud üle 1200 osaleja.

Kui teil veel oma ajaveebi ei ole, siis saate selle luua Blogger või WordPress.com keskkonnas. Kui teil juba on ajaveeb, siis võib olla hea mõte luua selle kursuse jaoks eraldi ajaveeb, kuna teil tuleb päris palju kursusega seotud postitusi. Ajaveebide jälgimise lihtsustamiseks kasutame me EduFeedr keskkonda. Selleks palume teil kõigil registreerida oma ajaveeb sellel aadressil: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/join/26

Kursusega seotud info tähistamiseks erinevates veebikeskkondades palume kasutada märksõna opikeskkonnad (Twitteris #opikeskkonnad).

Kursuse detailne ajakava asub Vikiülikoolis. Esimese nädala ülesanded postitame eraldi sissekandega. Edukat kursust ja päikeselist sügist teile kõigile!