VI teema: õpivõrgustikud

Meil on jäänud vaid kaks nädalat, et selle kursusega ametlikult ühele poole saada. Viimase teemana võtame vaatluse alla õpivõrgustikud, teema, millega me ka esimesel kontaktpäeval juba natuke alustasime. Meeldetuletuseks allpoololev foto esimesest päevast, mis näitab juba küllaltki kontaktitihedat võrgustikku.

photo

Seega mõtiskleme teemal, mis on võrgustik ning mis teeb ühest võrgustikust õpivõrgustiku…

Suhtevõrgustikest ja sotsiaalsetest võrgustikest on räägitud juba ammu, kuid õpivõrgustik on saanud populaarseks tänu veebi pidevale arengule ja sotsiaalse meedia levikule. Mitmed tehnoloogilised vahendid võimaldavad tänapäeval luua erinevaid võrgustikke inimestega, kes asuvad geograafiliselt üksteisest kaugel. Üks nendest on õpivõrgustik. Nii nagu personaalne õpikeskkond, nii võib öelda ka, et õpivõrgustik on mingis mõttes eksisteerinud juba ammu, kuid ilma tehnoloogilise abita. Kuid just tehnoloogia on see, mis muudab õpivõrgustiku mõistet, selle olemust ja ulatust.

Õpivõrgustikke käsitletakse kui ühte uue õppimiskultuuri vältimatut osa. Õpetaja ei ole enam see, kes teadmisi jagab, vaid õppimine toimub erinevates võrgustikes kollektiivselt, õpitakse üksteiselt.

Peab tunnistama, et ülevaatlik materjal õpivõrgustike kohta eesti keeles kahjuks puudub. Küll aga tasub korra vaadata:

– e-Õppe arenduskeskus on pakkunud rida seminare “Võrgustik võrgutab”

– Lisaks on Ingrid Maadvere juhtimisel Haridustehnoloogide võrgustik

Selle viimase nädala tegevused on plaanitud üsna “mõtisklevad” ja “arutlevad” kombineerides oma kogemusi ja arusaamu kirjandusest leituga:

Nagu ikka, on teemale lähenemine üsna vaba ning vaatluse alla võib võtta ükskõik missuguse huvi pakkuva aspekti. Aga siinkohal toon välja ka mõned võimalikud vaatenurgad, millele keskenduda:

– Mida tähendab sinu jaoks mõiste “(õpi)võrgustik”? Mis on need tunnused, mis on omased (õpi)võrgustikele?

– Millised on sinu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? Kuidas need on toetanud sinu eesmärke, tegevusi, enesearengut? Mis on sinu jaoks olnud positiivset, mis negatiivset?

– “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus kui üks potentsiaalne arenev õpivõrgustik. Kuidas sa tajud seda kursust õpivõrgustikuna, millistest elementidest see koosneb, kas võrgustikul on kindel keskne koht, liider või muutub see ajas, milliseid tehnoloogilisi vahendeid see võrgustik kasutab, et eksisteerida ning võrgustikuna areneda jne…

Võimalikku inglisekeelset lisalugemist leiab kursuse ajaveebist lugemismaterjali lehelt, kui nagu ikka, on teretulnud ka kõik muud leitud allikad ja huvitavad materjalid.

Niisiis…

Esiteks: Postita oma mõtted ajaveebi, mis sisaldavad viiteid kirjandusele, analüüsivat ning reflekteerivat komponenti.

Teiseks: Viimistlege viimase kahe nädala jooksul ka oma grupitöö, et seda pühapäeval, 1. 12.2013 tutvustada.

Kolmandaks: kuna kursus saab varsti läbi, siis selle kursuse kõige viimaseks nö ülesandeks saab olema refleksioon õpitule baseerudes kursuse alguses loodud ning kursuse keskel korrigeeritud personaalsele õpilepingule. Reflekteerimisel võiks aluseks võtta järgmised küsimused: Kuidas ma oma eesmärgid täitsin? Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Millised on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

Tähtaajaks on pühapäev 1.12.2013. 

Tagasivaade tehnoloogiatele

Käisin ka teie ajaveebides korjel 🙂 nagu Tiina seda nii vahvalt nimetab. Leidsin väga tõsiseid ja põhjalikke kogemuste jagamisi, nagu näiteks Vaiko, Tuuli, Dairi, Aivi ja veel mõned ning vähem informatiivsemaid postitusi. Loodan, et üksteise kogemustest leiate nii mõndagi, mida katsetada ning ise järgi proovida (näiteks Kärdi vajadus leida midagi bookmarkide ja kasutajanimede haldamiseks), sest nimekiri teie poolt mainitud erinevatest tehnoloogiatest on tegelikult pikk ja muljetavaldav. Leidsin üllatusega, et Julia juba mainis alternativeto.net teenust. Minul on näiteks proovimata veel Pocket. Olen just see, kes kogu aeg leiab midagi ja tahab oma leiud salvestada, et siis hiljem neid uurida ehk siis tegelen ka aktiivselt Aivi mainitud rotlusega :). Või siis IFTTT, millest olen kuulnud, aga ei ole siiani leidnud motivatsiooni seda tõsiselt katsetada või siis Skitch või Viber. Igatahes tänud jagamast!

Kui nüüd oma kogemusi jagada, siis minu elu on kõvasti mugavamaks teinud juba eelmine kord mainitud 1Password salasõnade haldamiseks. Lisaks on kasutusel Toggle aja mõõtmiseks ning tööajatabelite täitmiseks (Eesti oma leiutis). Alguses võttis selle kasutajaliidesest arusaamine natuke aega, aga üldkokkuvõttes täitsa hea võimalus saada ülevaade, mis tegevusi on tehtud ja kui palju aega nende peale kulutatud. Hoogsalt olen kasutanud ka MarsEdit ajaveebipostituste tegemiseks ning NetNewsWire uudisvoogude kogumiseks. Parim leid on aga Scrivener artiklite ja tekstide kirjutamiseks, mis on väga hea alternatiiv Mac’i peale mitte nii hästi toimiv Word. Ja kindlasti üks inglise-eesti/eesti-inglise sõnaraamat. Tööalaselt on meil Doodle, Googledocs ja Flashmeeting (videokonverentside jaoks) väga tihedas kasutuses.

Ja kas pole Aivil õigus? “Sellepärast ma mõtlengi nüüd, et kui palju lihtsam on valida sobivaid vahendeid, kui on aimu sellest, kuhu internetimaailm teel on.”

Meeldetuletuseks

Et selles aines arvestus saada, peavad kõik end ÕIS’is selle aine arvestusele registreerima enne 1. detsembrit. Merilin avas täna ÕIS’is ka selle võimaluse. Kuigi selle aine saab arvestatud jooksvate tööde põhjal (st ajaveebi postitused), tuleb sellegipoolest ÕIS’is end registreerida.

Tagasivaade personaalsetele õpikeskkondadele

Tuleb välja, et suurema osa teist on esimesel semestril tegelenud nö oma personaalse õpikeskkonna kujundamisega ning mis peamine, kui neid nüüd võrrelda, siis on väga selge, et need on väga erinevad olenemata sellest, et suurem osa teist osaleb samadel loengutel. Tundub ju täiesti võimatu, et ülikool, kool, õpetaja jne. loob oma õppijatele “personaalse õpikeskkonna”. Seetõttu ei taha Üllega esimese hooga nõustuda, et “Lisaks oma personaalsele õpikeskkonnale kasutavad õppijad ka õppejõu poolt loodud personaalset õpikeskkonda ning jälgivad kaasõppijate õpikeskkondi“. Ma kaldun arvama, et õppejõu poolt loodud keskkonda ei ole vast kõige õigem nii nimetada. Rääkimata veel sellest, et tegelikult on meie personaalsed keskkonnad pidevas muutumises. See tuleb väga ilmekalt ka välja sellest, et teie esimesel kontaktpäeval kirja pandud personaalsed õpikeskkonnad on natuke teistmoodi, kui need, mis personaalsete õpikeskkondade nädala postitustest võib välja lugeda. Ma olen palunud väga mitmetel inimestel kõigepealt kirjeldada nende personaalset keskkonda üldises mõttes, viitamata mõnele konkreetsele tegevusele, õpiprojektile, programmile ning siis hiljem kirjeldada personaalset keskkonda mingi spetsiifilise tegevuse jaoks. Alati tuleb välja see, et see viimane erineb sellest üldisest üsna suurel määral…

Kuna nii palju on uusi võimalusi just tehnoloogia poole pealt, siis nagu Kadi ja Peeter väidavad, et tegelikult liigne hulk uusi vahendeid tekitab segadust ning puudub selge ülevaade, rääkimata mitmetest kontodest ja nende meelespidamistest. Tiina toob siin väga värvikalt välja olulise aspekti, et: “…digitaalse maastiku metakeeled võivad võtta nii võhmale, et õpisisuga tegelemise ajaks väsib inimene masinast“. 🙂

Siit tulebki välja see puudujääk, mida mainiti juba esimestes postitustes, et nö oma keskkonna loomist ei õpeta keegi ning tundub, et suurim probleem on selle õige koostamine ning haldamine. On täiesti arusaadav, et tekitab segadust, kui erinevad õppejõud kasutavad erinevaid vahendeid. Ühest küljest on see taotuslik, sest see annab teile kui haridustehnoloogidele ning informaatika õpetajatele võimaluse erinevaid vahendeid ise läbi proovida. Teisest küljest, miks peaksid õppejõudki olema sunnitud kasutama ühte pealesurutud vahendit? Erkkil on siinkohal õigus, et “see pidev kontrollimine on tüütu ning läheb sellest personaalsest ning ühtsest paketist kaugele. Kui see saaks lahendatud, oleme astunud suure sammu millegi isikliku ning tõeliselt kaasava lahenduse lävele“. On keegi huvitatud lahendama seda probleemi oma magistritöös?

Seega peaks minu arust näiteks kasvõi see kursus olema koht, kus me jagame üksteisega oma kogemusi, mis töötab ja mis ei tööta ning miks. Peetril on õigus, et “Personaalne õpikeskkond ei tähenda, et kõik tuleb omal välja mõelda…Ei ole vaja igaühel eraldi hakata jalgratast leiutama“. Tihtipeale on aga nii, et inimene ei oskagi midagi tahta, et mõni oma tegevustest kiiremini ning kergemini tehtud saaks, sest ta ei ole teadlik võimalustest või nagu Tiina värvikalt ütleb, “energiat kokkuhoidvatest õpihõlbustitest” :). Aivil on õigus, et “Tehnoloogia ja kasutaja areng on vastastikuses sõltuvuses ning veeb kui keskkond pidevas muutumises. Nii on inimesed, kes kujundavad oma personaalset õpikeskkonda just need, kes teavad pisut paremini, missugune see keskkond peaks olema ning õppevahendite areng toimub samm-sammult“. Ei oska muud soovitada kui vaid, et peame ise otsima, proovima, katsetama ning otsusele jõudma, kas see mõni konkreetne vahend toetab minu õppimist ning mil määral ning kuidas ma seda hallata suudan. See on näide uuest olulisest pädevusest ilma milleta me enam väga hästi hakkama ei saa.

Rääkides siin enda kogemustest, siis Mac’le on kontode haldamiseks 1Password, mis võimaldab salvestada kõik kontod ja salasõnad ning need on peidetud ühe “master” salasõna taha. Loomulikult eeldab see, et ühel hetkel on kõik URL’d koos kasutajanime ja salasõnaga sinna nö “vahendisse” sisestatud, et neid siis vajadusel kergesti kasutada. Oma kogemusele baseerudes olen aga tähele pannud, et see tegevus lükkub kogu aeg edasi…Hetkel kiire, küll pärast teen ja lõpuks jäävad ikka need tegemata. See kehtib ka kõigi teiste tegevuste kohta, mis on seotud mõne vahendi töösse seadmisega (näiteks allikate sisestamine Endnote’i, et vajadusel see kiiresti artiklisse saada jne.). Tegelikult tähendab see ju endale sobiva ning efektiivselt töötava keskkonna loomist. Nagu Aivi mainib, et “Selge on, et inimesed lähtuvad oma isiklikest vajadustest ja kombineerivad – samas nõuab see teadlikkust erinevatest vahenditest ning nende oma vajadustele vastavaks konfigureerimise oskust. Arvan, et enamik inimesi siiski ei proovi läbi mitmeid vahendeid, pigem jäädakse esimese (või teise) valiku juurde ning siis kiristatakse vaikselt hambaid, kui see ei vasta tegelikule vajadusele“. Kas ei tule tuttav ette? 🙂

Mis mind aga isiklikult eriti huvitas, oli see, kas ja kuidas te tajute õppimise muutumist. Väga paljud sellest juttu ei teinud, kuid Tiina ja Dairi on mõned tähelepanekud kirja pannud. Dairi tunnistab, et “…on muutunud õppimisstiil, sest eelnevalt ei pidanud õpitud sellises mahus reflekteerima ja materjal oli õppejõudude poolt määratud seega toetusin suuresti klassikalisele õpistiilile, kuid nüüd pannakse just rõhku iseseisvale seoste otsimisele ja õpitulemuste reflekteerimisele. Seega minu personaalne õpikeskkond on liikunud klassikalisest sotsiaal-konstruktivistliku õpimudeli suunas“. Ja siinkohal toob ta hea näite muutustest: “…täna oli harukordne võimalus olla 4 tundi elektrita ning seetõttu kogu õpitoiming kandunud hilisõhtusse“… Tiina lisab, et “Minu praegune, magistriõppe personaalne õpikeskkond on täiesti erinev varasemate õpiharjumustega võrreldes. Esiteks – see on muutunud väga arvutikeskseks…Ajaplaneerimine ja -kasutus on teine aspekt, mis varasemast õppimisstiilist erineb. Mõtted paigutuvad failidesse ja ootavad seal hetke, millal nendega tööle hakatakse…tajun sedagi, kuidas HTM2013 on hakanud mudeldama mu teisi, kooli- ja ülikooliväliseid töid“. Kas pole nii?

Seekord lõpetaks Kristeli väga hea mõttega, kus rõhutaksin, et personaalne “õpikeskkond on pigem kuidagi vajadusest juhuslikult sündinud ja täienenud”…

Tänud neile, kes viitsisid kaasa mõtelda ning panustada!

Grupitöö

Veel igaks juhuks meelde tuletuseks, et viimasel kontaktpäeval vaatame ka grupitööna tehtud videoid õpikeskkonna ja õpivõrgustike teemal ning analüüsime grupitöö protsessi. Seega jäädvustage kindlasti oma rühmatöö tegemise protsess ja selle organiseerimine (mõne grupiliikme ajaveebis näiteks):

• Mis vahendeid/teenuseid kasutate grupitöö tegemisel? Miks just neid?
• Kuidas toimub suhtlus? Näost-näkku kohtumised, tehnoloogia
vahendusel? Kui tihti?
• Kas ja kuidas toimub rollide jaotus?

V teema: e-portfoolio ja pädevused

Varasemalt oleme me arutlenud selle üle, kuidas kasutada sotsiaalmeediat õppetöös. Õppetööst hoopis enam kasutavad inimesed sotsiaalmeediat oma mõtete, teadmiste ja hobide jagamiseks. Mitmete loovate erialade puhul (disainerid, fotograafid, jne) panevad inimesed oma paremate tööde näidistest kokku portfoolio. Sama lähenemist võib oma oskuste ja teadmiste tõestamiseks kasutada ka paljudes muudes kontekstides. Sellist õppija poolt loodud kogumikku materjalidest (digitaalselt), mis tõendavad õpitust arusaamist ja personaalset arengut nimetatakse e-portfoolioks. Tihtipeale lisatakse oma tööde juurde ka refleksioon, eneseanalüüs oma arengust tuues välja tugevused ja nõrkused ning edasised enesearendamise suunad.

e-Portfoolio mõistega täpsemalt tuttavaks saamiseks soovitame lugeda järgmiseid materjale:

Lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua sotsiaalse meedia vahendite abil, kuid keerukamate portfooliote jaoks on loodud spetsiaalsed e-portfoolio keskkonnad. Üheks tuntumaks e-portfoolio tarkvaraks on Mahara, kus igaüks saab kasutajaks registreeruda ning oma e-portfoolio luua. Teiseks levinud e-portfoolio tarkvaraks on Elgg, mis on viimastel aastatel arenenud pigem kogukonnasaitide loomise vahendiks. Selle peale on loodud ka Koolielu portaal, mida meie nägemuses Eesti õpetajad võiksid e-portfoolio loomiseks kasutada.

e-Portfooliotega on tihedalt seotud pädevuste temaatika, sest erinevates valdkondades on pädevuste kirjeldamiseks ja hindamiseks loodud pädevusmudelid. Järjest olulisemaks peetakse õppija individuaalset arengut ning tema saavutusi, mida on tihtipeale väga raske suruda teatud kindlatesse hindamise raamidesse ja standarditesse. Seda on juba ka maininud Tuuli oma ajaveebis: “Samuti on muutumas personali arendusvaldkonna hindamismudelid: koolitustel osalemise tundide ja testide tulemuste loendamise asemel pööratakse enam tähelepanu õppija eesmärgipärase töösoorituse hindamisele ja osutatud teeninduskvaliteedile”.

Hetkel on Eestis haridustehnoloogiliste pädevuste alal natuke segane olukord. Aastatel 2009-2011 oli e-Õppe Arenduskeskuse juures töörühm, kes töötas välja õpetajate ja õppejõudude haridustehnoloogilised pädevused. See pädevusmudel koosnes 19 pädevusest, mis olid jagatud 4 gruppi. Iga pädevuse hindamiskriteeriumid olid omakorda kirjeldatud 5 tasemel. Pädevusmudel arvestas Eesti olusid ning oli mõeldud eelkõige kõrgkoolide õppejõududele ning kutseõppeasutuste õpetajatele. Sellega paralleelselt töötas Tiigrihüppe Sihtasutuse juures töörühm, kes võttis oma pädevusmudeli koostamisel aluseks rahvusvahelise ISTE NETS-T pädevusmudeli, kohandas selle Eesti üldhariduskoolide konteksti ning lisas iga pädevuse juurde hindamiskriteeriumid 5 tasemel. e-Õppe Arenduskeskus omakorda tõlkis 2012. aastal ISTE pädevusmudeli kolm versiooni (õpetajatele, õppijatele, haridusvaldkonna administratiivtöötajatele) täies mahus eesti keelde. Hetkel on nende juurest puudu hindamiskriteeriumid, mille alusel saaks hinnata pädevuse omamise taset.

Viited pädevusmudelitele:

Osa teist juba omab e-portfooliot, sest see oli haridustehnoloogia magistriõppesse sisseastumisel vajalik. Teine osa veel ei oma e-portfooliot või pole seda teadlikult arendanud.

Neile, kes juba omavad e-portfooliot, võtke see ette ning analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas ja millise pädevusmudeliga on teie portfoolios esitatu seotud? Mis tüüpi on teie e-portfoolio? Kas seda saaks edukalt rakendada teie pädevuste mõistmiseks ning tõendamiseks?

Neile, kel veel oma e-portfoolio puudub, võiksid e-portfoolio kavandada. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Miks just neid? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks? Mõned viited näidisportfooliotele leiate haridustehnoloogia õppekava koduleheküljelt.

Kõik mõtted/ideed/kriitika/kogemused, mis e-portfooliote ja pädevuste teemaga tekivad, on teie ajaveebides väga teretulnud.

Selle eelviimase teemaga võiksime ühele poole saada 17. novembri südaööks.

PS. Viimaste nädalate väga oluliste tähtaegade tõttu ei ole veel jõudnud kokkuvõtete tegemiseni, aga need tulevad nüüd lähipäevil kindlasti. Vabandused!

Kokkuvõte ajurünnakust Piratepad’is

Kontaktpäeval vaatlesime lühidalt ka VOSK (võta oma seade kaasa) kontseptsiooni rakendamise väljakutseid koolides.

Ühise ajurünnaku tulemusel jõudsime järgmiste aspektideni (kokkuvõte Piratepad’st):

– Erinev majanduslik olukord

– Tekitab kihistumist, koolikiusamist, komplekse

– Erinev tehnoloogia kasutusoskus

– Seade liiga raske kaasaskandmiseks

– Turvalisuse ja vastutuse probleemid

– Turvaline netiühendus koolides, võrgu koormustaluvus, viiruste levitamine

– IT tugi ei tunne kõiki vahendeid ja ei suuda tuge pakkuda

– Seadmete erinevad platvormid, ühilduvuse probleemid

– Töömahukas õpetajale hallata kõiki erinevaid vahendeid

IV teema: Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. See on eelnevatest teemadest natuke praktilisem ning nüüd on see koht, kus võiks tõepoolest mõnda tarkvararakendust ise järgi proovida.

Alustada võiks vast lugemismaterjaliga, mille on kokku pannud meie keskuse teadur ning selle kursuse üks koostajatest Hans Põldoja.

Seejärel võiks mõned tundmatud vahendid alljärgnevast loetelust ette võtta. Siia on valitud eelkõige sellised vahendid, mis sobivad avatud õpikeskkonnas toimuvatel kursustel kas rühmas või personaalselt kasutamiseks. Välja on jäetud kõik õppesisu koostamisega seonduvad vahendid (wikid, SlideShare, Prezi, LeMill jne), kuna õppematerjalidest täpsemalt räägib teile järgmisel poolaastal Hans.

Vookogud ja personaalsed avalehed:

Ühisjärjehoidjad:

Mikroblogid:

Kirjandusallikate jagamine:

Märkmed ja veebiklipid:

Veebikonverentsid:

Widgetid:

Muud kasulikud vahendid:

Ma ei taha ette anda konkreetset numbrit, mitut vahendit te siit katsetama peaks. Mõned võtavad rohkem aega, mõned vähem. Kindlasti võiksite te katsetada mingit vookogu (näiteks Google Reader), kui te veel seda ei kasuta. Vookogu kasutamine muudab magistriõppe kursustel toimuva jälgimise oluliselt mugavamaks. Kui te leiate aga hoopis mõne muu huvitava ja paljulubava vahendid, mida siin loetletud ei ole, siis ka need on väga teretulnud.

Oma postituses võiksite te kirjeldada varasemaid ja uusi kogemusi lugemismaterjalides kirjeldatud tehnoloogiatega ja siin postituses viidatud vahenditega ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös. Igaühe kogemust erinevate tehnoloogiatega saaks ju teised edukalt oma töid ja tegemisi planeerides ära kasutada. Loomulikult on oodatud viited ka teistele sarnastele vahenditele, mida siin välja toodud pole.

Lisaks, kuna me oleme jõudnud kursusega poole peale, siis oleks õige aeg korra üle vaadata oma kursuse alguses koostatud õpileping ning seda vajadusel kohendada. Kohendatud õpileping võiks olla välja toodud eraldi postitusena, kus on ära toodud ka reflektsioon, kas, kuidas ja miks on õpilepingus kirjapandu muutunud.

Seekord on tähtajaks pühapäev, 3. november.

Ja ilusat koolivaheaega ning puhkust kõigile õpetajatele!