Ülevaade õpilepingutest

Pärast pikka konverentsinädalat Barcelonas, oleme jõudnud nii kaugele, et teha kokkuvõte olemasolevatest õpilepingutest.

Alustuseks peab tõdema, et õpilepingud andsid meile küllaltki hea ülevaate sellest, mida sellelt kursuselt oodatakse, mis on antud kursuse teema juures osalejatele oluline ning millistest teemadest soovitakse rohkem teada saada. Kõlama jäi õpivõrgustikega seotu, nagu näiteks, kuidas saavutada õpivõrgustiku edukas toimimine. Siinkohal pean hoiatama, et imevalemeid ja retsepte õpivõrgustike loomiseks ja edukaks toimimiseks meil anda ei ole. Iga võrgustik on omamoodi ning võrgustike toimimine sõltub eelkõige võrgustikes osalejatest. Väga meeldiv on tõdeda, et meie kursusel hakkab juba üsna aktiivne suhtlus vedu võtma, mis on üks oluline näitaja võrgustiku elujõulisusest.

On meeldiv tõdeda, et üsna suur osa osalejatest on üritanud õpilepingusse midagi kirja panna ja üsnagi edukalt. Kuigi, õpilepingutest peegeldub ka see fakt, kas leping on tehtud tegemise pärast või on tõesti aeg maha võetud ja püütud endaga dialoogi pidada: miks ma siin kursusel olen ja mida ma siit endaga kaasa soovin võtta. Siinkohal soovitan pilk heita näiteks Elyna, Kersti, Maarja ja Nele õpilepingutele (on veel teisigi asjalikke lepinguid).

Suurem osa õpilepinguid iseloomustabki nende üldsõnalisus. Näiteks tüüpiliseks ressursiks on arvuti ja internet. Arvuti ja internet on tänapäeval sama tähtsad, kui kraanivesi ning seetõttu arvan, et rääkida arvutist kui ressursist konkreetse õpieesmärgi saavutamiseks on liiga üldine ja ei anna enam selget pilti. Arvutiga annab ära teha miljon asja, aga tähtis on ju just see, et mis programme, teenuseid, vahendeid kasutatakse, kuidas neid omavahel seotakse jne. Rohkem peaks vast tähelepanu pöörama, et missugused on need vahendite lubavused, mida nähakse teatud tegevuste toetamiseks ning miks just need vahendid on olulised antud situatsioonis.

Vaadates õpilepingute eesmärke, hakkas silma püüd leida seoseid igapäeva töö ja kursusel plaanitud teadmiste omandamise vahel. Tegelikult  üks peamiseid õpilepingu eesmärke ongi oskus seostada oma õpinguid teiste tegevustega (magistritöö, õpetamine, jne.) ja vaadata kaugemasse tulevikku ning analüüsida oma arengut ja õppimisvajadusi.

Üllatav oli fakt, et enamusel kursusel osalejatest on üsna sarnased strateegiad (osalen aktiivselt kontaktpäevadel, teen kõik vajalikud ülesanded, õpin teistelt osalejatelt jne.), kuidas oma erinevaid eesmärke saavutada. See on üks hea näide koostatud õpilepingute üldsõnalisusest.

Samas, näha teisi osalejaid kui ressurssi oma eesmärkide saavutamiseks on väga hea näitaja s.t. et mitte õppejõud ei ole enam teadmiste edastamise keskpunktis vaid õppijad ise moodustavad teadmiste kogumi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et oma “õpiprojekti” kirjapanek ja selle osade defineerimine nõuab aega ja praktiseerimist. Lahti mõtestada oma eesmärke ning nende põhjal hindamiskriteeriumite valimine tundub olevat kõige keerulisem. Üsna tihti on hindamiskriteeriumina välja toodud hea enesetunne, enda intuitsioon kui eesmärkide saavutamist tõendavad kriteeriumid. Kui leping on kirja pandud vaid endale, siis miks mitte, aga väljastpoolt seisjale on selliste kriteeriumite mõõtmine võimatu. Mõõdetavuse aspekt hindamiskriteeriumite juures tundub olevat kõige keerulisem. Kuidas ma ikkagi mõõdan seda, mida olen tahtnud saavutada…

Kuna õpileping on pidevalt arenev dokument, mida aeg-ajalt analüüsitakse ja täiendatakse vastavalt õpiprotsessile, siis esimese visandina on koostatud õpilepingud paljulubavad…Teeme kursuse lõpus tagasivaate õpilepingutele ja eks siis ole näha selgemini ka iga osaleja areng…

2 mõtet “Ülevaade õpilepingutest” kohta

Kommenteerimine on suletud