Tallinna Ülikooli poolt läbiviidud distantsõppe uuring algab järgmiselt “Sarnaselt paljudele teistele riikidele olid Eesti koolid 2020. aasta märtsist juunini distantsõppel, et piirata COVID-19 haiguse levimist. Üleöö läk- sid kõik Eesti üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolide õppurid üle täielikule distantsõppele, milleks õpetajatel, õppijatel, lapsevanematel ja koolijuh- tidel polnud aega spetsiaalselt valmistuda. Üsna pea ilmnes, et mõned koolid olid eriolukorrast tingitud muutusteks rohkem valmis kui teised.”
Distantsõppele siirdumisega oli selge, et ei Eesti koolijuhid, õpetajad ega ka valitsus ei olnud valmis distantsilt kvaliteetsed haridust koordineerima ning pakkuma. Kõige suuremaks kannatajaks olid selgelt õppijad, kuidas samas ka lapsevanemad kellele langes uus roll “õpetaja” ning teisalt ka koolide õpetajad, kes pidid ettevalmistuseta pakkuma kvaliteetset veebipõhist õpet. Kaheks oluliseks märksõnaks said toimevõime ning säilenõtkus. Loe uuringu tulemuste kohta rohkem raportist.
Uuringus kaardistati õpetamisviisid distantõppe perioodil.
Pigem olid õpetamisviisid ühekülgsed. Distantsõppe teema valmisel suunan mõtisklema kahele erineval suunal. Üheltpoolt – milline peaks olema ettevalmistus edukaks distantsõppeks. Siin on teemaks taristu, väljaõpe, koolitused, toetusmehhanisimid, valituse roll jms. Teisalt – millised on kõige suuremad probleemid, millega jätkuvalt nö maadleme ning millised on kõige suuremad õpimomendid.
Kirjanduse leiad kursuse Drivest.
7 mõtet “Valikteema: distantsõpe” kohta
Kommenteerimine on suletud