Autor: Hans Põldoja

Postitan väikese kokkuvõtte esimestest tegevustest:

1. Registreeruge Moodle’i kasutajaks (ma ei taha siin registreerumist pikalt lahti hoida, palun tehke seda täna kui veel tegemata): http://www.hanspoldoja.net/moodle/login/signup.php
2. Tehke oma magistriõppe jaoks ajaveeb, eelistatult WordPress.com platvormil.
3. Registreerige oma ajaveebi aadress EduFeedr keskkonnas: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/71543
4. Kujundage oma ajaveeb oma maitse järgi ning kirjutage enda kohta lühike enesetutvustus blogipostitusena või eraldi lehena.
5. Lisage oma ajaveebi õpikeskkondade kursuse jaoks eraldi rubriik (ingl category).

Mõelge läbi oma eesmärgid sellel kursusel ning postitage oma ajaveebi õpileping. Õpilepingu (ingl personal learning contract või lihtsalt learning contract) koostamisel soovitan lugeda lehekülge “Mis on õpileping?”. Ootan teie õpilepinguid esimese nädala lõpuks (13.09).

WordPress ajaveebi puhul pöörake palun tähelepanu kahele erinevale sisutüübile — postitused (ingl post) ja leheküljed (ingl page). Kodutööde esitamise puhul palun kasutada sisutüüpi postitus, kuna neid näidatakse ajalises järjestuses teie blogi avalehel ning tõmmatakse EduFeedrisse. Lehekülg sobib ajalisest struktuurist väljapool paiknevale infole, mis on eraldi menüüs (näiteks enesetutvustus).

Kursuse ülesannete esitamisel palun lisage postituse sisse ka link ülesandele kursuse blogis. Õpilepingu postituses võite linkida sellele postitusele siin.

Palun siduge oma ajaveebis selle kursuse postitused kursuse jaoks loodud rubriigiga (ingl category). Muudan EduFeedris teie ajaveebide aadressid ise ära, et EduFeedr ainult selle kursusega seotud postitusi näitaks.

Ajaveebi seadistamisel palun märkida, et kommentaarid ilmuks ilma eelneva teiepoolse kinnitamiseta nähtavale. Selleks peavad Seaded > Arutelu (ingl Settings > Discussion) lehel olema märgistamata valikud Kommentaari peab käsitsi heaks kiitma (ingl Comment must be manually approved) ja peab kommenteerijal olema eelnevalt heakskiidetud kommentaare (ingl Comment author must have a previously approved comment).

WordPressi kasutamise kohta olen ma mõned aastad tagasi salvestanud ühe ekraanivideo. Mõned asjad WordPress haldusliideses on muutunud, kuid põhimõtted on samaks jäänud.

https://www.youtube.com/watch?v=U_h2TuWghYk

 

Esimese sisulise teema lugemismaterjalid ja ülesanne tulevad ka tänase jooksul.

Kuuenda teema postitus tuleb sel korral hilinemisega, kuid eelmises kontakttunnis leppisime kokku, et selle teema materjalid jäävad iseseisvaks lugemiseks ning kohustuslikku blogipostitust ma selles teemas ei oota.

Selles teemas on mul ülevaatlikuks lugemiseks soovitada ka eestikeelne materjal. 2018. aasta sügisel koostas rühm haridustehnoloogia eksperte HITSA eestvedamisel haridust puudutavate tehnoloogiatrendide raporti “Hariduse tehnoloogiakompass”, mis keskendus viiele teemale:

• asjade internet;
• virtuaal- ja liitreaalsus;
• analüütika ja suurandmed;
• tehisintellekt;
• turvaline digimaailm.

Rahvusvaheliselt on kõige olulisem haridustehnoloogia trendide raport Horizon Report. Aastatel 2004–2017 koostas oli Horizon Report koostamise taga New Media Consortium (NMC). Algselt keskendus raport ainult kõrgharidusele (ajaloohuvilised võivad vaadata NMC Horizon Report: 2004 Higher Education Edition), kuid hiljem lisandusid eraldi raportid koolide (2009–2017), muuseumide (2011, 2012, 2013, 2015, 2016) ja raamatukogude (2014–2017) kohta. 2017. aasta lõpus teatas NMC ootamatult pankrotist ning alates 2018. aastast võttis Horizon Report koostamise üle EDUCAUSE. Viimasel kahel aastal on nende eestvedamisel koostatud ainult kõrgharidusele keskenduv raport. Varasemalt NMC eestvedamisel koostatud Horizon Report väljaanded on kättesaadavad EDUCAUSE raamatukogus.

Horizon Report toob välja olulisemad trendid ja tehnoloogiad, mis mõjutavad tehnoloogia rakendamist hariduses lähemal ajal (1…2 aasta jooksul), keskmisel ajavahemikul (3…5 aastat jooksul) ning pikemaajaliselt (üle 5 aasta pärast). 2019. aasta aruandes on lühiajalisteks trendideks füüsilise õpikeskkonna ümberkujundamine ja kombineeritud õpidisainid, keskmise ajavahemiku trendideks innovatsioonikultuurid ja õppimise mõõtmine ning pikemaajalisteks trendideks õppeasutuste töö ümbermõtestamine ja õppekavade “lahtiharutamine” eraldi läbitavateks osadeks.

Alexander, B., Ashford-Rowe, K., Barajas-Murphy, N., Dobbin, G., Knott, J., McCormack, M., … Weber, N. (2019). EDUCAUSE Horizon Report: 2019 Higher Education Edition. Loetud aadressil https://library.educause.edu/resources/2019/4/2019-horizon-report

Soovitan nende aruannetega tutvuda.

Neljanda teema postitus tuleb väikese viivitusega. Sel korral koosneb ülesanne lugemismaterjalist ning väikesest praktilisest tegevusest, milleks on oma personaalse õpikeskkonna kaardistamine.

Traditsiooniliste suletud ning õppeasutusekesksete õpihaldussüsteemide alternatiivina võetid 2000-ndate keskel kaustusele veeb 2.0 ja sotsiaalmeedia vahenditel põhinevad avatud õpikeskkonnad ning sellega seoses hakati kasutama personaalse õpikeskkonna mõistet. Esimesed artiklid ajaveebide kasutamisest õppetöös pärinevad aastast 2003. Veeb 2.0 mõistest inspireerituna avaldas Stephen Downes 2005. aastal paljutsiteeritud artikli “E-learning 2.0”. Personaalsete õpikeskkondade mõiste tuli laiemalt kasutusele 2007 ning aastatel 2010–2014 toimus sellele teemale pühendatud The PLE Conference (neist viimane meie uurimisrühma poolt korraldatuna Tallinnas).

Viimastel aastatel on personaalsete õpikeskkondade mõiste pigem kasutuselt kõrvale jäänud, kuigi õppijakesksed lähenemised ning õppija poolt kontrollitavad sotsiaalmeedia vahenditel põhinevad avatud ja poolavatud õpikeskkonnad on endiselt kasutusel.

Nagu te selle kursuse ülesehitusest aru saate, on minu vaadet õpikeskkondadele mõjutanud olulisel määral just personaalsete õpikeskkondade lähenemine. Seetõttu on selles teemas ka lugemiseks natuke suurem valik artikleid, millest palun teil omakorda valida ühe.

Veeb 2.0 ja sotsiaalmeedia suunalt on valikus kolm artiklit, mis aitavad mõista tausta, kuidas nende vahendite õppetöös kasutamiseni jõuti (järjekorras lihtsamas keerulisema artiklini):

Downes, S. (2005, oktoober). E-learning 2.0. eLearn Magazine. Loetud aadressil http://web.archive.org/web/20110705043636/https://elearnmag.acm.org/featured.cfm?aid=1104968

Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. Loetud aadressil http://www.eurodl.org/materials/contrib/2006/Christian_Dalsgaard.pdf

McLoughlin, C. & Lee, M. J.W. (2007). Social software and participatory learning: Pedagogical choices with technology affordances in the Web 2.0 era. R. J. Atkinson, C. McBeath, S. K. A. Soong, C. & Cheers (toim), ICT: Providing choices for learners and learning. Proceedings ascilite Singapore 2007 (lk 664–675). Singapore: Nanyang Technological University. Loetud aadressil http://www.ascilite.org/conferences/singapore07/procs/mcloughlin.pdf

Personaalse õpikeskkonna kontseptsioonile keskenduvad kolm artiklit. Wilson et al. (2007) toovad oma artiklis välja kuus tunnust, mille poolest personaalsed õpikeskkonnad eristuvad õpihaldussüsteemidest. Johnson ja Liber (2008) on üks tõsisemaid teoreetilisi artikleid personaalsete õpikeskkondade teemal, kuid teistega võrreldes keerulisem lugemine. Väljataga ja Laanpere (2010) keskenduvad pigem personaalsete õpikeskkondade pedagoogilisemale poolele ning õppija rollile.

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://dx.doi.org/10.20368/1971-8829/247

Johnson, M., & Liber, O. (2008). The Personal Learning Environment and the human condition: from theory to teaching practice. Interactive Learning Environments, 16(1), 3–15. https://dx.doi.org/10.1080/10494820701772652

Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. https://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

Väga hea ja praktiline lugemine on Couros (2010), milles kirjeldatakse detailselt ühe avatud õpikeskkonnal põhineva kursuse disaini:

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). Athabasca University Press. Loetud aadressil http://www.aupress.ca/books/120177/ebook/06_Veletsianos_2010-Emerging_Technologies_in_Distance_Education.pdf

Lõpetuseks pakun ma välja enda artikli EduFeedri ja blogipõhiste kursuste kohta, mida ma pole siin kursusel varem katsetanud:

Põldoja, H., Duval, E., & Leinonen, T. (2016). Design and evaluation of an online tool for open learning with blogs. Australasian Journal of Educational Technology, 32(2). https://doi.org/10.14742/ajet.2450

Praktilise poolena palun teil mõelda oma personaalse õpikeskkonna peale ning proovida seda skeemina visualiseerida. Inspiratsiooniks võite vaadata Scott Leslie poolt kogutud personaalse õpikeskkonna diagramme. Nagu te neist näidetest näete, ei ole personaalse õpikeskkonna visualiseerimiseks mingeid kindlaid reegleid. Ma ise olen varasematel aastatel proovinud visualiseerida selle kursuse õpikeskkonda ning oma personaalse õpikeskkonna mobiilirakenduste osa:

• IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud kursuse õpikeskkonna skeem(november 2016)
• Mobiilirakendused personaalse õpikeskkonna osana H.P. näitel (oktoober 2015)

Veebipõhistest joonistusvahenditest on minu soovitus selliste skeemide joonistamiseks kas mingi ideekaardi tarkvara (värske tasuta leid on GitMind) või  draw.io.

Jään ootama teie mõtteid lugemistekstidest, kogemusi personaalsete õpikeskkondade ja Veeb 2.0 vahenditega ning personaalsete õpikeskkondade skeeme. Tehke oma postitus umbes nädala jooksul, siis jääb veel aega arutelude jaoks.