Hans Põldoja – Lehekülg 17 – Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe

Selle kursuse eesmärgiks on leida endale magistritöö teema ja juhendaja ning tööga alustada. 4×4 kontakttundi nädalavahetustel HT magistriõppe I kursuse tunniplaanis.

IFI7053.DT Digitaalsete õppematerjalide koostamine
Hans

Võrreldes eelmiste aastatega on kavas kursuse sisu sel korral natuke ümber teha: arvutipõhise testimise teema läheb teiste teemade sisse, eraldi teemana tuleb veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks ning uute tehnoloogiate teema keskendub rohkem tahvelarvutitele. Kolmandat aastat katsetan sellel kursusel ka õpimärke ning sel aastal on kavas nende abil rohkem valikuvõimalusi pakkuda ülesannete ja võimalike õpiteede osas. 4×4 kontakttundi nädalavahetustel HT magistriõppe I kursuse tunniplaanis.

IFI7156.DT Interaction Design Methods
Hans

Ingliskeelne kursus HCI õppekavas, mis on ülesehitatud rühmatööna ning keskendub põhjalikult neile disainimeetoditele, mida te selle kursuse raames natuke proovisite. Peale HCI õppekava üliõpilaste on siin iga aasta osalejaid ka BFM’ist ja Erasmus vahetusüliõpilaste hulgast ning paar haridustehnoloogia magistranti. Kontakttunnid toimuvad neljapäeviti ja reedeti, kokku 26 tundi. Praeguse seisuga peaks tulema need kuupäevad: 05.02, 18.02, 03.03, 17.03, 18.03, 31.03, 28.04, 12.05.

Tehnoloogiate ja standardite teema kokkuvõte

Suuremal osal teist on praeguseks neljanda teema postitus tehtud, nii et teen sellest teemast kokkuvõtte. Sel korral olid enamikul suhteliselt põhjalikud postitused, aga eraldi tõstaksin ma esile Ivari ja Kerttu postitused. Ivar võttis oma postituses hästi kokku standardite olulisuse:

“Alates selle kursuse algusest on mind pidevalt häirinud olukord, kus erinevaid õpikeskkondasid on tohutult palju. Kõik on nad keskendunud oma nišile ja kahtlemata nad täidavad seda väga hästi. Suured ja võimekad süsteemid, mis püüavad kõike teha, on jälle keerukad monstrumid, mis on kasutajale ebamubavad ja frustreerivad. Kõikide nende erinevate “nišitoodete” haldamine on kasutajale suur katsumus ning väljakutse ja paneb proovile kõik tema digipädevused. Kuidas seda olukorda paremaks muuta? Lahendus on panna need “nišitooted” omavahel suhtlema ja tekitada kasutajale “kontrollpult”, kus ta saaks kõike jälgida ning juhtida. Just see ongi minu meelest standardiseeritud tehnoloogiate eesmärk.”

Kerttu lähenes teemale laiemalt ja võttis kokku, milliseid Top 100 Tools For Learning 2015 edetabeli vahendeid ta on kasutanud.

Kolmest selle teema “kohustuslikust” vahendist andsid peaaegu kõik positiivset tagasisidet Feedly kohta. Tore, et leidsite endale kasuliku vahendi. Feedly ühe puudusena tõi Pirje välja, et see ei saada uute blogipostituste korral telefonile automaatseid teateid. Selle puuduse vastu aitab IFTTT abil vastava retsepti koostamine (või ühe valmis retsepti kasutamine). IFTTT kohta pakkusite te mitmeid praktilisi retsepte nagu telefoni vaikseks panemine asukoha põhjal (Gätlin), huvitava Pinterest kaudu leidud lingi põhjal WordPress postituse tegemine (Anneli M.) ja e-maili manuste salvestamine Google Drive pilveteenusesse (Anneli T.).

Twitteri suhtes olid paljud teie hulgast skeptilisemad. Ühelt poolt ei näinud te otsest vajadust seal “säutsumise” järele, teiseltpoolt kritiseerisite seda, et Twitter ei võimalda RSS vooge tellida.

Mõned minu jaoks uued teenused-vahendid, mis ma teie postitustest välja noppisin:

Ivar soovitas Twitteri kasutaja kohta RSS voo tellimiseks TwitRSS.me teenust;
Pirje mainis Fibaro nutika kodu seadmeid (mida annab ka IFTTT teenusega siduda);
Dagne soovitas tekstiga joonistamise vahendit Texter;
Signe mainis Netvibes automatiseerimisvahendit Potions (umbes midagi sellist nagu IFTTT).

Selle kokkuvõtte lõpetuseks tooks veel ühe tsitaadi Ivari postitusest:

“Kõigi nende tehnoloogiate rakendatavust saab hästi hinnata lihtsa testiga: kui pärast esimest entusiasmi (või sundi) kolivad need funktsioonid tagasi sinna, kus nad alguses olid (tihti Facebook’is ja Google’s), siis tõenäoliselt ei olnud teenus kasutajasõbralik ja rakendatav.”

PS. Üks tähelepanek veel: selle teema juures olid teie postituste all ainult minu kommentaarid…

Õpikeskkondade disain ja rühmatöö

Üks esitlus selle kursuse rühmatöö toetamiseks.

[slideshare id=54585252&doc=06opikeskkondadedisain-151031003259-lva1-app6891]

Lisamaterjalid:

Katsetus

EduFeedr on katki. Testin, kas selle postituse aggregeerimine õnnestub või mitte.

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. See on eelnevatest teemadest natuke praktilisem. Kõigepealt palume tutvuda lugemismaterjaliga ja seal viidatud linkidega.

Kindlasti palume teil katsetada kolme vahendit:

Proovige ajaveebide tellimist ja lugemist Feedly kaudu
Jagage mingit õpikeskkondade teemaga seonduvat vahendit, blogipostitust, artiklit vms Twitteri kaudu kasutades märksõna #opikeskkonnad
Proovige koostada mingi kasulik tegevuse retsept IFTTT abil

Feedly kasutamise kohta tegin ma teile ka lühikese videojuhendi:

Seejärel palume katsetada mõningaid teie jaoks seni tundmatuid vahendeid alljärgnevast loetelust. Siia on valitud eelkõige sellised vahendid, mis sobivad avatud õpikeskkonnas toimuvatel kursustel kas rühmas või personaalselt kasutamiseks. Välja on jäetud kõik õppesisu koostamisega seonduvad vahendid (wikid, SlideShare, Prezi, jne), kuna õppematerjalidele keskendub meil kevadel eraldi kursus.

Vookogud ja personaalsed avalehed:

Netvibes

Ühisjärjehoidjad:

Kirjandusallikate jagamine:

Märkmed ja veebiklipid:

Veebikonverentsid:

Widgetid:

WordPress
Koolielu

Muud kasulikud vahendid:

Me ei ütle otseselt, mitut vahendit te siit katsetama peaks. Mõned võtavad rohkem aega, mõned vähem. Kasulikke vahendeid sisaldab ka iga-aastane e-õppe vahendite edetabel Top 100 Tools for Learning 2015.

Oma postituses võiksite te kirjeldada varasemaid ja uusi kogemusi lugemismaterjalides kirjeldatud tehnoloogiatega ja siin postituses viidatud vahenditega ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös. Ootame teie postitusi järgmise nädala alguseks (26.10), siis jääb teine nädal arutelude jaoks.

Üks palve seoses blogidega

Minuni jõudis mure, et osadel kursuslastel on kommentaaride avaldamine blogides ikka veel kinni. Palun lubage kommentaaride avaldamine, kellel see veel tegemata on. Juhised on õpijuhis lehel, probleemide ja küsimuste korral võib minu poole pöörduda.

Mobiilirakendused personaalse õpikeskkonna osana

Tänases kontakttunnis toon ma 1:1 arvutikasutuse teema sissejuhatuse juures ühe praktilise näite sellest, millistel mobiilirakendustel võib põhineda personaalne õpikeskkond. Lisan siia postitusele skeemi mobiilirakendustest, mida ma oma igapäevatöös kasutan ning rakenduste lingid.

Teadusartiklite lugemine ja haldamine
Papers 3 (iOS, tasuta – töölauarakendus tasuline)

RSS lugeja
Feedly (iOS, Android, tasuta)

Märkmed
Evernote (iOS, Android, tasuta)

Pilveteenused
Dropbox (iOS, Android, tasuta)
CrashPlan (iOS, Android, tasuta – pilveteenus tasuline)

Paroolihaldus
1Password (iOS, Android, tasuta – töölauarakendus tasuline)

Mikroblogi
Twitter (iOS, Android, tasuta)

Järjehoidja
Pocket (iOS, Android, tasuta)

Esitlused
Keynote (iOS)

Ideekaardid
Mindmeister (iOS, Android, piiratud mahus tasuta)

Ajahaldus
Toggl (iOS, Android, tasuta)

Koosolekud
Doodle (iOS, Android, tasuta)

Reisimine
TripIt (iOS, Android, tasuta)
OffMaps 2 (iOS)

Kolmas teema: 1:1 arvutikasutus

Kolmanda ülesande postitus tuleb natuke varem, et saaksime homses kontakttunnis teemasse sissejuhatuse teha. Meie kursuse kolmandaks teemaks on 1:1 arvutikasutus, mis seostub selliste mõistetega nagu personaalsed mobiilseadmed, äpid, VOSK/BYOD, jne. Personaalsete digiseadmete kasutamisele tuginev digipööre on üheks viiest strateegilisest eesmärgist Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (PDF). Kuigi see valdkond on viimastel aastatel tormiliselt arenenud, on häid värskeid ja üldistavaid teadusartikleid siin keeruline soovitada. Seetõttu on selle korra lugemismaterjalid natuke kergemad.

Viimastel aastatel on tahvelarvutite ja 1:1 arvutikasutusega seotud teemasid uurinud ka mitmed meie haridustehnoloogia magistrandid:

Kristi Rahn (2014): Tahvelarvutite rakendusstsenaariumid Eesti koolidele (PDF)
Ülle Juuse-Tumak (2015): Innovaatiliste stsenaariumite rakendusvõimalused algkoolis VOSK kontekstis (PDF)
Lili Kesa (2015): Informaatika õpetamine õpilaste isiklike nutiseadmete baasil: tegevusuuring Kohila Gümnaasiumis (PDF)

Palju kogemusi tahvelarvutite rakendamisest liigub õpetajate ajaveebide ja kodulehekülgede kaudu. Toome siin välja mõned lingid Eestist:

VOSK’i abiline (Taimi Dreier)
PG nutikad (Birgy Lorenz)
Apple koolis (Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajad)
iPad erivajadustega laste õppes

Võõrkeelsetest materjalidest on palju infot õpetajate blogides, kodulehtedel ja sotsiaalmeedias (YouTube, SlideShare). Me ei hakka siin konkreetseid linke lisama, kuid otsingud “tablets in classroom”, “ipads in classroom”, “android in classroom”, “tablets in learning”, “ipads in learning” jne annavad palju tulemusi.

Kontsenteeritud kujul on soovitused tahvelarvutite rakendamise kohta koos mitmes nn white paper dokumendis. Näiteks:

Teie ülesanne on järgmine:

Kirjeldage, kuidas kasutate praegu mobiilseadmeid oma õppetöös ja/või personaalses õppimises.
Leidke üks viidatud materjalide või muude allikate põhjal üks hea idee mobiilseadmete kasutamisest teie õppeaines (või teid huvitavas õppimise kontekstis) ning kirjeldage seda.

Jääme teie huvitavaid blogipostitusi ootama pühapäevaks 11. oktoobriks.