Autor: Hans Põldoja

Meie kursuse sissejuhatav teema keskendus virtuaalse õpikeskkonna mõistele ning traditsioonilistele suletud õpihaldussüsteemidele. Teie ülesandeks oli tutvuda ühega soovitatud artiklitest ning õpihaldussüsteemidest. Mul on hea meel, et enamus kursuslastest on jõudnud kursuse tegevustega alustada. Kokku on meil sel aastal 17 registreerunud üliõpilast, kellest 13 on avaldanud oma mõtted ja katsetused sellel teemal.

Praktilisest poolest katsetasite te kõige enam Eliademy õpihaldussüsteemi ning natuke vähem Schoology õpihaldussüsteemi. Eliademy võimalusi tutvustavatest postitustest tõstaksin ma esile Pirje (vihje teistele: ekraanipiltide kasutamine uut vahendit tutvustavas postituses on hea mõte), Gätlini ja Dagne postitused. Schoology võimalusi tutvustasid põhjalikumalt Signe, Kati ja Maia. Paar tükki teie hulgast jõudis ka mõlemat keskkonda katsetada, kuid eelistused läksid siinkohal lahku. Signe tõi Schoology eelisena välja põhjalikumad võimalused testiküsimuste koostamisel, Anneli M. eelistas Eliademyt selle kasutuslihtsuse poolest. Mõlemas keskkonnas tehti nähtavaks ka üks kursuse katsetus — Pirje poolt Eliademys ning Kati poolt Schoologys. Haiku Learning võimalusi tutvustas oma postituses põhjalikult Eno. Edmodo võimalusi tutvustasid lühidalt Kaidi ja Anneli T. Teistest keskkondadest valis Airit tutvustamiseks Stuudium õppeinfosüsteemi juurde kuuluva Tera. Ivar viitab oma postituses ka Firefly õpihaldussüsteemile, mis on Suurbritannias arendatud kommertstarkvara.

Praegu jäi siit katsetustest välja Moodle, sest varasematel aastatel on teil olnud selle kursusega paralleelselt valikkursus IFI7064.DT Õpihaldusüsteemid. Selgus, et sel aastal pakutakse seda kursust soovijate olemasolu korral hiljem. Seetõttu saan järgmisel kontakttunnil kiire Moodle’i tutvustuse teha.

Artiklitest valisite te kõige sagedamini õpihaldussüsteemi mõistet ja tüüpilisi funktsionaalsusi tutvustava Watson & Watson (2007) ning õpihaldussüsteemide suhtes kriitilised Siemens (2004) ja Dalsgaard (2006). Ivar toob Watson & Watson (2007) põhjal välja kaasaegse õpihaldussüsteemi tunnused. Õpihaldussüsteemide puudused toovad kirjanduse põhjal oma postitustes kõige selgemini välja Gätlin ja Anneli M.

Mõned teemad, mida tahaks kontakttunnis edasi arutada:

• Kas ja kuidas õpihaldussüsteemid toetavad kaasaegseid õpimeetodeid?
• Arvutipõhiste testide olulisus õpihaldussüsteemi juures
• Õppeasutuse ühtne õpihaldussüsteem või keskkondade paljusus

Selle teema juures olid teie postitused erineva põhjalikkusega. See on arusaadav, sest me ei ole pannud ette selgeid nõudeid postituse mahu või sisu osas. Õpihaldussüsteemi funktsionaalsuste tutvustamise osas olid meie ootustele kõige lähedasemad Pirje ja Eno postitused ning artiklitest olulise väljatoomise osas Ivari, Gätlini, Anneli M. ja Linda Helene postitused. Samuti oleksime me oodanud ehk natuke aktiivsemat arutelu kommentaarides.

Tänud kõigile panustamast! Kõik, kellel praeguse seisuga postitus tehtud, võivad arvestada, et esimese teema postitus on “arvestatud”. Varsti tuleb Terje poolt teise teema ülesanne ning lühike kokkuvõte teie õpilepingutest.

Sel korral oli teie ülesandeks analüüsida oma olemasolevat portfooliot või kavandada uus e-portfoolio. Kuna me sisseastumisel enam portfooliot ei hinda, siis oli sel aastal portfoolio olemas väiksemal osal magistrantidest. Maiga ja Jana on teinud e-portfoolio Weebly keskkonda, Aet on teinud eraldi portfooliod Weebly ja WordPress keskkonnas. Romil koostas selle ülesande käigus oma portfoolio LinkedIn profiilina.

Mitmed teie hulgast tutvusid ka spetsiaalsete e-portfoolio tarkvaradega nagu Mahara, Carbonmade või PebblePad, kuid oma portfoolio kavandamisel tõid eelistusena välja ikkagi ajaveebi. Head põhjused ajaveebi eelistamiseks on välja toodud Jaanika postituses. Portfoolio kavanditest oli väga konkreetse ülesehitusega näiteks Janne postitus.

Praegune lähenemine, kus e-portfoolio koostamiseks kasutatakse ajaveebe ja lihtsaid sisuhaldussüsteeme kätkeb endas ka puuduseid. Tühjalt lehelt alustamine sobib osadele õpetajatele, teised eelistaksid e-portfoolio koostamisel mingit etteantud struktuuri. Täisfunktsionaalne e-portfoolio vahend võiks pakkuda ka võimalust siduda portfoolios esitatud materjalid pädevusmudeliga. Avatud lähtekoodiga e-portfoolio tarkvaradest pakub pädevusmudeli funktsionaalsust Moodle’i plugin Exabis, kuid kahjuks mitte Mahara. Kui sellist vahendit kasutada õppeasutuse või terve Eesti tasandil, siis võimaldaks see kasutajate pädevustest laiemat võrdlust ja ülevaadet saada. Janek mainis oma postituses, et Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on kavandamisel keskse e-portfoolio rakenduse kasutuselevõtt õpetajatele.

Üks e-portfoolio teemaga mõnevõrra seotud vahend, mida lugemismaterjalides polnud ja mis ka teie postitustes mainitud ei saanud on Europass CV. Selle abil on võimalik koostada standardses formaadis CV, mida hiljem saab uuesti üles laadida ja täiendada. 2012. aasta lõpus lisandus CV koostamisele ka Europassi oskuste mapp (European skills passport), mis võimaldab kirjeldada oma keeleoskuse, õpirände, kutsetunnistuse lisa ja diplomi lisa.

Huvitavatest materjalidest viitas Heldi oma postituses “Tuleviku Õpetaja” koolitusprogrammi lehel olevale digitaalse arengumapi loomise vahendite tutvustusele. Ise leidsin ma selle teema kokkuvõtet tehes hoopis sellest kevadest pärineva Serge Ravet’i postituse “What have I learned from Moodle and Mahara?”, kus ta andis ülevaate oma viimastest vahendikatsetustest. Serge Ravet on üks e-portfoolio valdkonna aktiivsemaid teadlasi, nii et tema ajaveebi tasub jälgida.

E-portfoolio ja pädevuste teema lugemismaterjalid, mida ma teile soovitasin, olid enamuses 2010. aastast. Vahepeal on portfooliote ja pädevuste valdkond edasi liikunud, nii et järgmiseks aastaks peame nende põhjal midagi värksemat välja pakkuma. Meie uurimisrühmast on e-portfoolio ja pädevuste teemaga viimastel aastatel kõige enam tegelenud Kairit, tema artiklite loetelu on Google Scholaris (ja loomulikult Mart tegeleb kõigega 🙂

Tänan kõiki kaasa mõtlemast!

Postitan lühikese kokkuvõtte neljandast teemast. Selle korra postitustest jäid mulle eriti silma Maiga ja Janek. Maiga võttis oma postituses lisaks vahendite tutvustusele kokku ka Veeb 2.0-ga seotud põhimõisted. Janek esitas peaaegu ilukirjandusliku kokkuvõtte erinevatest vahenditest. Tänapäevaste vahendite kõrval oli seal äratundmisrõõmu ka 90-ndate veebilahenduste kohta (bookmarks.html).

Vahenditest katsetasite te kõige enam Feedly, Netvibes, Delicious ja Evernote võimalusi. Mitmed teie hulgast mainisid, et kasutavad järjehoidjana hoopis Getwapps keskkonda. Teistest vahenditest tutvustas Maiga lühidalt IFTTT võimalusi, Janek jagas Pinterest kasutamise kogemusi ning Romil kirjeldas sisu koondamist märksõna põhjal Tagboard abil. Minu jaoks kõige kasulikumaks uueks avastuseks oli Ristini poolt soovitatud ideekaartide koostmise keskkond Coggle.

Mitmed teie hulgast tõid välja selle, et Veeb 2.0 keskkonna mugavaks kasutamiseks peaks keskkond pakkuma ka Windowsi klientprogrammi. Olen sellega väga nõus, ka minu jaoks on klientprogrammide olemasolu üheks oluliseks kriteeriumiks vahendite valikul. Feedly ei paku ametlikku klientprogrammi, kuid levinud valikuteks on modern reader ja Readiy. Pocketi klientprogrammiks on näiteks Latermark ning Deliciousil Metrolicious. Evernote pakub kõigil platvormidel oma ametlikku klientprogrammi. Paljude klientprogrammide puhul tuleb arvestada sellega, et need vajavad tööks Windows 8 operatsioonisüsteemi. Tänapäeva kiiresti muutuvas IT-keskkonnas tuleb seetõttu operatsioonisüsteemi uuendustega kaasas käia.

Õpikeskkondadega seotud standardid on suures osas seotud ka õppematerjalidega (SCORM, Common Cartridge, xAPI), nii et neid puudutame me kevadel digitaalsete õppematerjalide koostamise kursuses uuesti. LTI koha pealt pean ma veel ise katsetama, kuidas see Moodle’is täielikult tööle saada.