Autor: Hans Põldoja

Üheksas nädal: tehnoloogiad ja standardid

Selle nädala teema on eelmistest mõnevõrra tehnilisem. Selle eesmärgiks on anda teile ülevaade olulisematest tehnoloogiatest ja spetsifikatsioonidest ning standarditest, mis on seotud õpikeskkondadega. Standardidokumendid on mõeldud eelkõige e-õppe vahendeid loovatele tarkvaraarendajatele, seetõttu proovisin teile lihtsamad lugemismaterjalid välja valida. Keerulisemad tehnilised osad võite lihtsalt vahele jätta.

Õpitehnoloogia standardiseerimise protsessi ja selle olulisuse mõistmiseks soovitan ma teil lugeda Erik Duvali artiklit “Learning Technology Standardization: Making Sense of it All“. Eesti keeles on õpitehnoloogia standardiseerimisest kirjutanud Mart Laanpere ja Kaido Kikkas artiklis “Õpitehnoloogia standarditest I. Õpihaldussüsteemide koostoimimise suunas“.

Suur osa õpitehnoloogia standardeid on seotud õppesisuga ning neid käsitleme me kevadel toimuvas digitaalsete õppematerjalide kursuses. Lisaks on mitmed arenemisfaasis spetsifikatsioonid, mis on pigem seotud õpidisainiga. Nende kohta leiate viited Martin Sillaotsa esitlusest “Õppedisaini standardid“.

Kõige olulisemaks õpikeskkondadega seotud standardiks on SCORM. Enamus suuremaid õpihaldussüsteeme võimaldab importida SCORM standardile vastavaid õppematerjalide sisupakette. SCORM võimaldab salvestada õpilaste õppematerjaliga seotud tegevusi (vaadatud materjalid, neile kulutatud aeg, vastused küsimustele jne). SCORM kohta ülevaate saamiseks soovitan ma esitlust “An introduction to SCORM 2004” ning eestikeelset lühiülevaadet LeMill keskkonnas.

E-portfoolio keskkondade omavahelist koostalitust reguleerib IMS ePortfolio Specification, mille kohta annavad lühikese ülevaate Scott Wilsoni kolm blogipostitust: 1. osa, 2. osa, 3. osa. Reaalses elus ei leidnud 2005. aastal avaldatud IMS ePortfolio spetsifikatsioon kuigi laia kasutust. Suurbritannias on õppija andmete kirjeldamiseks koostamisel The Leap2A specification for e-portfolio portability spetsifikatsioon.

E-õppe liikumisega õpihaldusüsteemidest Veeb 2.0 vahenditesse tõusevad kasutajate jaoks olulisele kohale hoopis spetsifikatsioonid ja tehnoloogiad, mis on õpitehnoloogia standarditest enamasti lihtsamad. Mõned olulisemad nendest on:

  • uudistevoo tehnoloogiad RSS ja Atom
  • folksonoomia, märksõnad ja märksõnapilved
  • vidinad ja vistutamine
  • mikroformaadid
  • ühekordne sisselogimine ja OpenID

RSS ja Atom on kaks suhteliselt sarnast tehnoloogiat, mida kasutatakse mingi veebilehe uuenduste edastamiseks. Tuntud ajaveebikeskkondadest kasutab Blogger vaikimisi Atom tehnoloogiat ning WordPress RSS tehnoloogiat.

Kasutajate poolt valitavad märksõnad on alternatiiviks põhjalikele metaandmete standarditele, mida näiteks õpiobjektide kirjeldamisel kasutatakse. Õpikeskkondade puhul on tüüpiline näide märksõnade kasutamisest kursuse märksõna, mida kasutatakse kursusega seotud materjalide kirjeldamiseks erinevates Veeb 2.0 keskkondades (Twitter, Delicious, Flickr, YouTube jne). Kõik need keskkonnad pakuvad ka märksõnapõhist RSS voogu. Sellist kasutajate poolt vabalt valitud märksõnade kasutamist nimetatakse folksonoomiaks. Folksonoomia puhul eristatakse kitsast ja laia folkosnoomiat. Sellest räägib Thomas Vander Wali blogipostitus “Explaining and Showing Broad and Narrow Folksonomies“.

Veeb 2.0 vahenditel põhinevates õpikeskkondades kasutatakse sageli vistutamist (ingl. k. embedding). See tähendab veebisaidi poolt pakutava interaktiivse komponendi kuvamist teise veebilehe sees (näiteks YouTube videod). Tehniliselt nimetatakse selliseid interaktiivseid komponente widgetiteks (eesti keeles oleme me neid vidinateks nimetanud). Lisaks widgeti mõistele on paralleelselt kasutusel hulk erinevaid mõisteid: portlet, gadget, badge, snippet, flake jne. Widgetite standardiseerimisega tegeleb W3C (Widget Packaging and Configuration). Õpitehnoloogia valdkonnas on üheks widgetite tehnoloogiaks Wookie. Selle abil on loodud näiteks widgetitel põhinev õpihaldussüsteem, nn. Moodle Wave (artikkel “Moodle Wave: Reinventing the VLE using Widget technologies“, pdf).

Neljandaks õpikeskkondade seisukohalt lootusrikkaks tehnoloogiaks on mikroformaadid. Nende abil on võimalik kirjeldada veebilehel erinevaid andmeid nagu kontaktandmed, sündmused, geograafilised koordinaadid jne. Mikroformaatide tuge pakub järjest enam veebilehekülgi, kuid nende kasutamiseks on vajalik oma brauserisse vastav plugin lisada. Firefox brauseri jaoks on terve rida erinevaid mikroformaatide pluginaid. Lihtsamaks näiteks mikroformaatide kohta on kontaktandmete kirjeldamiseks mõeldud hCard.

Viimase hajutatud õpikeskkondade seisukohalt olulise tehnoloogiana võib välja tuua ühekordse sisselogimise (SSO, single sign-on) rakendused. Selle näiteks on OpenID, Facebook Connect ja Windows Live ID. Ühekordse sisselogimise teenuse kasutamine võimaldab vähendada suure hulga erinevate kasutajakontode probleemi.

Teie ülesandeks on tutvuda siin postituses viidatud materjalidega ning teha selle põhjal lühike kokkuvõte. Millistest standarditest-spetsifikatsioonidest-tehnoloogiatest olite varem teadlik? Milliseid neist kasutanud olete? Millised tehnoloogiad ja standardid on seotud teie kavandatava rühmatöö teemaga? Suure tõenäosusega omate te juba mingis keskkonnas (näiteks Google või WordPress) OpenID tunnust. Proovige seda mõnes OpenID toega veeb 2.0 keskkonnas registreerumisel ja sisselogimisel kasutada.

Head uurimist ja katsetamist!

30. oktoobri kontaktpäev

Sel laupäeval 30. oktoobril toimub meie kursuse teine kontaktpäev. Kontaktpäeva jaoks on meil kavas järgmised tegevused:

  • Arutame teie postitustest välja tulnud huvitavamaid teemasid ja probleeme. Selle jaoks oleme valinud välja terve rea teie postitusi.
  • Vastame tekkinud küsimustele. Esimeste nädalate teemade põhjal tekkinud küsimused võite jätta ka selle postituse kommentaaridesse või saata meile e-maili peale.
  • Räägime rühmatöödest ning anname teile aega rühmatöö gruppide moodustamiseks ning esialgsete teemade väljamõtlemiseks.

Rühma sobivaks suuruseks on 3 inimest ning rühmas võiksid olla esindatud erinevad oskused ja taustad. Hea oleks, kui igas rühmas oleks nii üks tegevõpetaja kui ka üks õpikeskkondade ja Veeb 2.0 vahendite tehniliste võimalustega paremini kursis olev inimene.

Meie nägemuses võiksid rühmatöö teemad olla järgmist tüüpi:

  • Mingi uudse e-õppe vahendi kontseptuaalne disain. See võib olla kas mingi eraldiseisev väike Veeb 2.0 vahend, lisamoodul mingile õpikeskkonnale (näiteks Moodle’ile) vms. Probleeme võite otsida näiteks sotsiaalse meedia vahendite puuduste hulgast. Kursuse lõpuks valmivad teil selle vahendi kasutamist kirjeldavad stsenaariumid ning mõned paberprototüübid, mis selle vahendi väljanägemist kirjeldavad. Stsenaariumidepõhine disain ja prototüüpimine 10. ja 11. nädala teemaks. Umbes sellise kursusetööna valmisid ka EduFeedri kasutusstsenaariumid.
  • Mingi uudne viis erinevate Veeb 2.0 vahendite kasutamisel õpikeskkonnana. Seda tüüpi teemade puhul ootame me, et te need keskkonnad kuidagi praktilisel viisil kokku ühendaks (RSS, märksõnade, vistutamise jne abil). Üks hea lahenduseta probleem on näiteks privaatse info (hinnete) edastamine avatud õpikeskkonnas.

Teema ja rühmakaaslaste peale võiksite juba enne laupäeva natuke mõelda. Rühmatöö teemat valides võiksite jälgida, et see haakuks rohkem õpikeskkondade kui digitaalsete õppematerjalide teemaga. Digitaalsete õppematerjalide kohta tuleb kevadel eraldi kursus.

Pärast meie kontaktundi toimub haridustehnoloogia magistrantide kohtumine haridustehnoloogia keskuse rahvaga. Sellel kohtumisel tutvustame teile meie uurimissuundi ning võimalikke magistritööde teemasid.

Kohtumiseni!

E-portfoolio nädala kokkuvõte

E-portfoolio nädala postitusi üle vaadates tekkis mul tunne, et hoolimata hulgast erinevatest e-portfoolio vahenditest pole ükski neist meie oludes laiemaks kasutuseks küps. Ingrid tõi oma postituses välja huvitava kokkuvõtte selle kohta, milliseid vahendeid kasutasid Tiigrihüppe koolitajad oma e-portfooliote tegemiseks. Sellest selgub, et ülekaalus on tavalised kodulehekülje sisuhaldusvahendid.

Mitmed teie hulgast lisasid viita ka oma e-portfooliole. Paistab, et kõige populaarsemaks vahendiks teie hulgas on Weebly. Selle abil tegid oma koduleht-portfoolio Urve, Viive, Maibritt ja Anne. Viive portfoolio juures juhiks ma eraldi tähelepanu ka sellele, kuidas haridustehnoloogilised pädevused välja toodud on.

Mulle tundub, et praeguste e-portfoolio vahendite suurimaks puuduseks on see, et nendes avaldatud materjale ei saa siduda pädevustega. Oma võimaluste poolest on näiteks Mahara portfoolio koostamiseks tavalisest sisuhaldussüsteemist palju sobivam, kuid ka see vahend ei võimalda mugavalt pädevuste loetelusid teha (vt täpsem arutelu Mahara foorumis). Eesti oludes tuleb arvestada sellega, et peale haridustehnoloogide pädevusstandardi(te) on olemas veel terve rida muid pädevusstandardeid. Seega saaks e-portfooliona toimida ainult mingi meie olusid arvestades kohandatud rakendus, kuhu on integreeritud kohalikud pädevusstandardid.

Mitmeid häid soovitusi portfoolio koostamiseks on ka Elyna blogipostituses. Ma pean nõustun soovitustega, et portfoolio võiks sisaldada vaid valikut parimatest töödest ning erinevatele sihtgruppidele võiks olla loodud erinevad portfooliod.

Sel nädalal keskendusime me eelkõige sellele, millised võiksid olla meie e-portfooliod. Tegelikult on e-portfooliotel ka teine tahk, mida selle nädala postitused eriti ei puudutanud. Sarnaselt õpetaja, haridustehnoloogi või koolitajaga võiksid ka õpilased läbi kõigi kooliaastate e-portfooliot pidada ning sinna oma olulised tulemused kokku koguda.

Tänud kõigile mõtete eest. Ehk arutame e-portfooliotega seotud küsimusi ka sel laupäeval toimuval kontaktpäeval. Ühtlasi soovitan hoida pilku peal ka e-portfoolio kursusel.

Kursuse sotsiaalsest võrgustikust

Ma lugesin praegu teie blogipostitusi ning vaatasin, et olete hakanud suhteliselt aktiivselt ka kursusekaaslastele viitama. EduFeedr joonistab kursuse sotsiaalse võrgustiku selle põhjal, kuidas kursuslased teineteist lingivad ja kommenteerivad. Paraku on meie visualiseerimisskriptiga mitmeid probleeme ning selle poolt kuvatav võrgustik pole üldse mitte täielik. Proovisin laadida alla andmefaili ning visualiseerida sama võrgustikku ManyEyes abil. Tulemus on hoopis ilusam, kuigi ka siit on paljud kommenteerimised puudu:

Kursuse sotsiaalne võrgustik 25.10 seisuga

E-portfoolio nädala kommentaarid ja kokkuvõte ning uue nädala ülesanne tulevad hommikul. Ilusat koolivaheaja nädalat neile, kes õpetajad on!

Viies nädal: e-portfooliod

Sel nädalal läheme taas uue teemaga edasi. Eelmise teema juures arutasime me, kuidas saab kasutada sotsiaalse meedia vahendeid õpikeskkonna loomiseks. Õppetööst hoopis enam kasutavad inimesed sotsiaalset meediat oma mõtete, teadmiste ja hobide jagamiseks. Mitmete loovate erialade puhul (disainerid, fotograafid, jne) panevad inimesed oma paremate tööde näidistest kokku portfoolio. Sama lähenemist võib oma oskuste ja teadmiste tõestamiseks kasutada ka paljudes muudes kontekstides. Sellist õppija poolt loodud kogumikku materjalidest, mis tõendavad õpitust arusaamist ja personaalset arengut nimetatakse e-portfoolioks.

E-portfoolio mõistega täpsemalt tuttavaks saamiseks soovitame lugeda järgmiseid materjale:

Lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua sotsiaalse meedia vahendite abil, kuid keerukamate portfooliote jaoks on loodud spetsiaalsed e-portfoolio keskkonnad. Tuntumad e-portfoolio vahendid on Mahara ja Elgg. Mahara võimalustega saab tutvuda nende demokeskkonnas demo.mahara.org. Elgg tarkvara arendamist alustati e-portfooliona, kuid viimastel aastatel on sellest saanud pigem kogukonnasaitide loomise vahend. Selle peale on loodud ka Koolielu portaal, mida meie nägemuses Eesti õpetajad võiksid e-portfoolio loomiseks kasutada.

Sel nädalal otsustasime anda kaks erinevat ülesannet. Osa teist juba omab e-portfooliot, sest see oli haridustehnoloogia magistriõppesse sisseastumisel vajalik. Teine osa veel ei oma e-portfooliot või pole seda teadlikult arendanud.

Neile, kes juba omavad e-portfooliot, on ülesanne järgmine: analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas teie portfoolios esitatu on seotud pädevusstandarditega? Eraldi pädevusstandardid on koostatud üldhariduskoolide (Tiigrihüppe Sihtasutus) ning kõrg- ja kutsekoolide (EITSA) õpetajatele-õppejõududele:

Neile, kel veel oma e-portfoolio puudub on ülesandeks oma e-portfoolio kavandamine. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks?

Ilusat sügist ja jääme teie postitusi ootama!

Miks eelistada avatud õpikeskkondi?

Ma tahaksin eelmise nädala kokkuvõtele lisaks tuua välja mõned põhjused, miks ma eelistan oma kursuste läbiviimisel sotsiaalse meedia vahendeid. Kõik need põhjused võib kokku võtta ühe märksõna alla: avatus.

Tasuta teenustena pakutavad keskkonnad. Enda kursustel üritan ma õpikeskkonna üles seada selliselt, et kasutan ainult tasuta teenustena pakutavaid keskkondi. Minu kursused on enamasti suunatud õpetajatele ning sellega tahan ma näidata, et vähese vaevaga võiks igaüks oma õppeasutuse poolt pakutavatest vahenditest sõltumata samasuguse õpikeskkonna üles seada. Just sel põhjusel eelistan ma kursuste puhul oma serverile paigaldatud WordPressi asemel WordPress.com majutusteenust. Ainsaks suletud erandiks, mida me aeg-ajalt kasutame on FlashMeeting videokonverentsivahend.

Avatud õpikeskkond ja avatud õppematerjalid. Ma leian, et avalik õppetegevus ja õppematerjalid töötavad reklaamina. Sel juhul näevad tulevased võimalikud magistrandid ja täienduskoolitustel osalejad juba ette, mis neid ees ootab, ning see lihtsustab otsuse langetamist. Mõnel juhul muidugi võib selline avalikkus ka vastupidiselt toimida: kui peamiseks huviks on saada ligipääs täienduskoolituse materjalidele, siis avatud keskkonna puhul kaob ju vajadus koolitusele registreerida ja selle eest tasuda. Avalikud kursused on ka õppejõududele kasulikuks eeskujuks oma kursuse läbiviimisel ja ülesannete väljamõtlemisel. Hea on teiste kogemusest näha, mis toimib ja mis mitte.

Avatud osavõtuga kursused. Ma olen jälginud teistes maades läbi viidud suuri avatud kursusi, kuhu iga huviline võib osalejaks registreeruda, ning proovinud sama ka meil Vikiülikooli juures käivitada. Paraku pole see idee Eestis seni veel kuigi hästi käima läinud. Paaril kursusel on meil olnud mitteametlikke osalejaid, kes aktiivselt kõigis kursuse tegemistes osalenud ning aidanud ka teistele kursuslastele tagasisidet anda. Ma leian, et Eesti õpetajad võiksid avatud kursustega julgemalt katsetada. Meie oludes pole ohtu, et kursusele registreeruvad sajad huvilised ning nendega suhtlemine põhjustab suurt lisatööd.

Õpihaldussüsteemide nädala kokkuvõte

Iga nädala lõpus proovime teha kokkuvõtte sellest, mida te möödunud nädalal kirjutasite. Sel korral oli nädala teemaks õpihaldussüsteemid.

Esimese üleandena pidite defineerime enda jaoks õpikeskkonna. Osa teist vaatas õpikeskkonda pigem tehnilise vahendina (Ingrid, Argo, Julia G.), teised jälle laiemalt (Urve, Elyna, Maarja).

Teiseks ülesandeks oli analüüsida ühte õpihaldussüsteemi nii õppija kui ka õpetaja seisukohast. Tehtud analüüside hulgast tahaks ma esile tõsta Kersti ja Urve postitused, mis analüüsisid Moodle keskkonda. Peale Moodle tutvusite te veel IVA (Elyna, Ilja) ja VIKO (Argo, Siret, Julia G.) keskkondadega. Paar analüüsi puudutas ka selliseid keskkondi, mida päris õpihaldusüsteemideks pidada ei saa (Elgg, Miksike, Google rakendused).

Sellisel kursusel on peale ülesannete vastuste oodatud ka muud kursuse teemaga seotud postitused. Üheks selliseks postituseks on Ingridi poolt koostatud ideekaart, mis aitab õpetajal sobivat õpikeskkonda valida. Ma arvan, et me võiks üheskoos seda ideekaarti täiendada ning sedasi õpetajatele kasuliku abivahendi välja arendada.

Mul on hea meel ka selle üle, et mitmed teist on aktiivselt kursusekaaslaste ajaveebe jälginud ning kommenteerinud. Värskeid kommentaare saate jälgida kursuse avalehel EduFeedr keskkonnas.

Natuke jäi mulle silma ka see, et mitte keegi teist ei viidanud oma postituses ühelegi võõrkeelsele artiklile, mida oleksite lugenud. Meie arutelu ei jõudnud õpihaldussüsteemide puuduste koha pealt päris nii kaugele, kui ma lootsin. Soovitan neist puudustest ülevaate saamiseks lugeda George Siemensi artiklit “Learning Management Systems: The wrong place to start learning“. Ilmselt oskate neid puudusi paremini välja tuua pärast sotsiaalse meedia vahenditega tutvumist.

Sotsiaalse meedia vahendite kasutamisest

Esimesel korral palusime teil täita küsimustiku, kus muuhulgas uurisime sotsiaalse meedia vahendite kasutamist. Praeguse seisuga on küsimustikule vastanud 25 inimest. Järgnevas diagrammis on teie poolt kasutatavad sotsiaalse meedia vahendid järjestatud kasutamise sageduse järgi.

Sotsiaalse meedia vahendite kasutamineNagu diagrammilt näha, kasutavad kursuslased kõige sagedamini MSN Messenger ja Skype suhtlustarkvara. Youtube sage kasutamine tähendab ilmselt videote vaatamist, mitte enda poolt töödeldud videote avaldamist. Vastandlikud on tulemused näiteks RSS lugeja puhul – 5 kursuslast kasutab seda igapäevaselt, kuid 11 kursuslast ei kasuta üldse. Selle vahendi kasutamine lihtsustaks kindlasti sellises avatud õpikeskkonnas kursustel osalemist ning magistritöö jaoks oluliste allikate jälgimist.

Negatiivse üllatusena tuli mulle see, et Twitterit ei kasutata peaaegu üldse. Vaid kaks kursuslast kasutab seda iga kuu. Võimalik, et peame otsima selle kursuse jaoks teise kiire suhtluse kanali. Mõnel kursusel olen kasutanud kursuse taustal Skype jututuba, kuid avatuse tõttu eelistaks Twitterit.

Küsimustikus mitte välja toodud vahenditest mainisite erinevaid sotsiaalseid võrgustikke (Facebook, Orkut, Odnoklassniki), wikisid (PBworks, Wikispaces), Zoho kontoritarkvara ning erinevaid sisujagamisplatvorme (Vimeo, VoiceThread, Picasa Web Albums, jne).

Enesetutvustus – Hans

Et me kursuse käigus teineteise nime-näod selgeks saaks, palume me teil kõigil oma kursuse ajaveebi sissejuhatuseks panna lühike enesetutvustus koos fotoga. Panen siia näiteks enda oma.

Minu nimi on Hans ja ma töötan Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses teadurina. Peamiselt tegelen ma erinevate õpikeskkondade kontseptuaalse disainiga. Minu ülesandeks meie tarkvaraprojektides on leida vastused küsimustele “Mida kasutajad loodava tarkvara abil teha peavad saama?” ning “Millistest osadest loodav tarkvara koosnema peab?”. Tuntumad tarkvaraprojektid, millega ma läbi aastate tegelenud olen on üldhariduskoolidele mõeldud õpikeskkond VIKO (2001-2005), õpihaldussüsteem IVA (2002-2003) ning õppematerjalide loomise keskkond LeMill (alates 2005). Värsked projektid, millega hetkel tegelen on EduFeedr ja LeContract.

Et paremini mõista õpetajate vajadusi olen ma üritanud kogu aeg hoida sidet ka koolidega. Väikeste pausidega olen umbes 8 aastat töötanud Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis infojuhina, projektijuhina ja arvutiõpetajana. Viimased kaks aastat olen küll koolist kõrvale jäänud, kuid püüan õpetajakoolitusi tehes koolidega kontakti säilitada.

Peale selle olen ma doktoriõppes Helsingis Aalto Ülikooli Meedialaboris. Selle peale on läinud juba palju aastaid, kuid viimasel ajal on artikleid tulema hakanud ning loodan mingi aeg doktoritööga valmis saada.

Täpsemalt saab minu tegemisi jälgida minu ajaveebis ja Twitteris.

Selle kursuse suhtes on mul mitmed ootused. Esiteks on see esimene kokkupuude meie uue haridustehnoloogia magistriõppekava üliõpilastega. Teiseks loodan ma seda, et sellest kursusest kujuneb hea näide sellest, kuidas viia kombineeritud õpet läbi sotsiaalse meedia vahendeid kasutades. Kolmandaks on see üks esimesi kursuseid, kus me katsetame EduFeedr keskkonda.