Autor: Hans Põldoja

Veel avatud kursuseid

P2PU on kuulutanud välja selle aasta esimesed avatud kursused. Neil on pakkuda üle 40 kursuse, mille hulgas on nii pedagoogilisi kui ka tehnilisemaid teemasid. P2PU kursuste eripära on see, et seal on piiratud osalejate arv (enamasti alla 20). Seetõttu soovitan huvilistel registreerumisega kiirustada, registreerumine on avatud kuni 19.01.

Järgmisel nädalal algab Stephen Downesi ja George Siemensi kursus Connectivism and Connective Knowledge 2011. Selle näol on tegemist kõige tuntuma avatud kursusega, mis toimub nüüd juba kolmandat korda. Nende kursusel osaledes on võimalik oma töökoormust suhteliselt paindlikult valida, nii et iganädalane blogimine ei ole tingimata vajalik.

Avatud kursus: Learning & Knowledge Analytics 2011

Head uut aastat kõigile! Hoolimata kursuse lõpust kasutame me seda ajaveebi kursusega teemaga seotud postituste jaoks edasi. Järgmisel nädalal on algamas Athabasca Ülikooli avatud kursus Learning & Knowledge Analytics 2011.

Soovitan seda kursust kahel põhjusel. Esiteks saate hea kogemuse rahvusvahelises õpikeskkonnas osalemisest. Teiseks on see kursus teile vajalik, kui teie magistritöö on kuidagi seotud õpikeskkondade kasutamisel tekkivate andmete analüüsiga.

Täpsem info kursuse kohta on kursuse ajakava mustandis.

Kursuse sotsiaalne võrgustik

Tegin kursuse lõpus uue kokkuvõtte meie sotsiaalsest võrgustikust. Mõned ühendused on siit EduFeedr tehniliste piirangute tõttu veel puudu, kuid olemasolev võrgustik näeb välja selline.

Kursuse "Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud" sotsiaalne võrgustik

Sama võrgustikku on võimalik täpsemalt vaadata ManyEyes keskkonnas.

Varsti postitame ka kokkuvõtte teie reflektsioonidest. Ilusat lumist nädalavahetust kõigile!

Seminar: Managing competences in learning design

Vabandan, et see kutse nii viimasel hetkel tuleb. Selgus, et haridustehnoloogia magistrante pole veel teavitatud sellest, et teisipäeval 14.12 toimub meil rahusvaheline seminar.

Managing competences in learning design
Projects, specifications and trends in competency based education

14 December 14:00 – 18:00 T201 (Narva mnt 25).

Presenters and Topics
Jad Najjar – Vienna University of Economics and Business Administration
1. How to define and manage learning outcomes – ICOPER LOD specification
2. How to describe and share achieved learning outcomes – ICOPER PALO specification

Mart Laanpere – Tallinn University
3. Scaffolding Competence Management and Knowledge Building in Extended Organisation – IntelLEO

Open discussion
4. Future opportunities

Please register yourself to the seminar https://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dGQyTmZHdkV1MGFfLTJhN0ZIV1dDMkE6MQ

Viimane kontaktpäev

Homme on meie kursuse viimane kontaktpäev. Pühendame selle rühmatööde esitlustele ja läbiarutamisele. Ootame igalt rühmalt 10…15 min esitlust oma rühmatöö kohta.

Praeguse seisuga on 7 rühma personad-stsenaariumid-prototüübid üleval:

Palun teil tänase päeva jooksul veel kursusekaaslaste stsenaariume vaadata ja kommenteerida. Paar rühma on minu kommentaarid juba saanud ja loodan jõuda täna kõik rühmad läbi kommenteeritud.

Rühmatöödest

Ma tahaks panna kursuse ajaveebi lingid kõigile rühmatöödele. Hetkel on kolm rühma andnud mulle oma rühmatöö aadressi (vt linke parempoolsel menüüribal).

Palun kõigil rühmadel saata mulle kommentaarina või e-postiga:

  • oma rühmatöö aadress
  • oma rühma lühike nimi

Võite oma rühmatöö jaoks teha eraldi ajaveebi/wiki või kasutada ühe oma rühma liikme ajaveebi. Juhul kui te kasutate olemasolevat ajaveebi, siis tehke rühmatööga seotud postituste jaoks eraldi label (Bloggeri puhul) või rubriik (WordPress puhul). Labeli/rubriigi olemasolul saan ma linkida ainult rühmatööga seotud postitustele (vt näiteks Moodle design rühma).

Postitage kõik stsenaariumid eraldi postitustena, et neid oleks võimalik ükshaaval kommenteerida.

Õpikeskkondade kontseptuaalne disain

Kursuse viimasel kolmel nädalal tegeleme me rühmatöödega. Rühmatöö teemaks võib olla näiteks mingi uudse e-õppe vahendi kontseptuaalne disain. Rühmatöö tulemusi esitlete te viimasel kontaktpäeval (11.12). Sobivaks rühma suuruseks on 3 inimest, seega võiks teil kokku tulla 9 rühma (kahes rühmas on sel juhul 4 inimest). Mõned mõtted rühmatöö teemade kohta leiate 27.10 postitusest.

Üks piirang rühmatöö teemade kohta: rühmatöö teema peaks olema seotud õpikeskkondadega, mitte õppematerjalidega. Digitaalsete õppematerjalide kohta on haridustehnoloogia magistriõppes eraldi kursus.

Rühmatööde puhul pöörame me olulist tähelepanu protsessile. Me soovime, et te mõtleksite hoolikalt läbi järgmised küsimused:

  • Millist probleemi õpikeskkondade juures te lahendada soovite?
  • Kellele on teie lahendus suunatud (õpetaja, õpilased, haridustehnoloogid, …)?
  • Millised on teie loodava rakenduse kasutusstsenaariumid?
  • Millistest osadest teie loodav rakendus koosneb?
  • …

Seda osa rakenduste disainiprotsessis nimetatakse kontseptuaalseks disainiks. On välja kujunenud kindlad disainimeetodid, mida selles faasis kasutatakse. Siia hulka kuuluvad:

  • Personad
  • Stsenaariumid
  • Disainisessioonid
  • Kasutajalood
  • Prototüübid

Personad on tulevaste tüüpkasutajate kirjeldused. Enamasti ei ole need tehtud mitte ühe konkreetse inimese kohta, vaid on koostatud terve grupi sarnaste vajadustega kasutajate põhjal. Tüüpiline persona sisaldab väljamõeldud isiku nime ja pilti, tema lühikirjeldust ning eesmärke seoses rakendusega. Personadel on mitu liiki. Igal rakendusel on üks peamine persona, kellele lisanduvad täiendavad personad. Üks persona eriliik on negatiivne persona — inimene, kellele rakendus ei ole suunatud. Personadele saab tugineda kõigis aruteludes kogu arendusprotsessi vältel. On hea, kui kasutajad ja nende vajadused on kõigil rühma liikmetel kogu aeg silme ees. Põhjalikud personad oleme me koostanud ühes oma projektis, nendega saate tutvuda LeContract ajaveebis.

Teiseks kontseptuaalse disaini meetodiks on stsenaariumide-põhine disain. Stsenaariumid on lühikesed lood sellest, kuidas tüüpkasutajad rakendust oma igapäevatöös kasutavad. Me olen seda meetodit kasutanud mitmetes oma tarkvaraprojektides. Tüüpiliselt kirjutame me 4…6 stsenaariumit, millest esimene kirjeldab esmatutvust rakendusega ning ülejäänud keskenduvad rakenduse peamistel funktsionaalsustel. Iga stsenaariumi lõpus on küsimused stsenaariumi kohta. Sageli algab stsenaariumi kasutaja lühikirjeldusega. See on eriti oluline sel puhul, kui korralikke personasid tehtud ei ole. Kui korralikud personad on tehtud, siis on need samad personades kirjeldatud kasutajad ka stsenaariumides.

Mõned näidisstsenaariumid meie projektidest:

Kaks viimast projekti on paremad näited, siis meil oli juba rohkem kogemusi stsenaariumide koostamisel.

Stsenaariumid toimivad väga hea kommunikatsioonivahendina arendajate ja teiste osapoolte vahel. Meie olukorras on selleks teiseks osapooleks sageli õpetajad ja tellijate-rahastajate esindajad. Stsenaariumid on nende jaoks lihtsad inimkeelsed tekstid, millesse nad saavad vabalt muudatusi teha. Kui näidata neile UML diagramme või muid tehnilisemaid tarkvaramodelleerimisvahendeid, siis poleks võimalik saada nii sisukat tagasisidet. Samuti sobivad stsenaariumid ka paljude muude lahenduste kirjeldamiseks väljapool tarkvaramaailma.

Stsenaariumide põhjal viiakse läbi disainisessioonid tulevaste kasutajatega. Disainisessiooni üritakse kaasata personadele sarnanevaid kasutajaid. Meie disainisessioonides on enamasti olnud üks disainer ning 2…3 kasutajat. Disainisessiooni jaoks on välja trükitud stsenaariumid (igale kasutajale üks eksemplar, ilma küsimusteta) ning küsimused (disainerile). Kõigepealt loevad osalejad läbi esimese stsenaariumi ning seejärel toimub arutelu stsenaariumi põhjal. Kui osalejatel hakkab jutt jooksma, siis disainer enam väga täpselt küsimusi järgima ei pea. Oluline on see, et kõik saaks oma arvamuse välja öelda ning kõik küsimused saaks arutelus kaetud. 2-tunnise disainisessiooni käigus jõutakse niimoodi läbi arutada 3…4 stsenaariumit. Arutelu salvestatakse diktofoniga ning disainer teeb arutelu käigus märkmeid. Näitena võib vaadata disainisessiooni läbiviimise juhendit ning kokkuvõtet LeMill projektist.

Esimesed rühmatööga seotud ülesanded on järgmised:

  • Probleemi kirjeldus, mida te lahendada soovite (olge valmis seda kohe laupäeval kontakttunni alguses lühidalt tutvustama)
  • Tüüpkasutajate lühikirjeldused (need ei pea olema nii põhjalikud personad, nagu LeContract projekti puhul)
  • Stsenaariumid, mis kirjeldavad teie rakenduse kasutamist ning küsimused stsenaariumide kohta (sõltuvalt rakendusest tuleb ilmselt 3…5 stsenaariumit)

Tüüpkasutajate lühikirjelduste ja stsenaariumidega tegeleme laupäevases kontakttunnis. Tahaks pühendada seal võimalikult palju aega rühmatöödele.

Standardinädala kokkuvõte

Seekord tuleb nädala kokkuvõte paar päeva hiljem kui tavaliselt. Tegemist oli meie kursuse viimase individuaalse blogimisülesandega. See teema oli selle kursuse omadest kõige tehnilisem. Sellegipoolest on mul hea meel, et paljud mitmeid nendest tehnoloogiatest/standarditest juba kasutavad.

Mõned tähelepanekud:

  • Mulle jäi tunne, et mitmete jaoks jäi ebaselgeks standardi ja spetsifikatsiooni erinevus. Standardid on standardimisprotsessi lõpptulemuseks ning nende arendamise, haldamise ja levitamisega tegelevad standardiorganisatsioonid (näiteks ISO, IEEE). Standardi staatusele eelneb spetsifikatsiooni faas ning õpitehnoloogia alal on just enamik dokumente selles faasis. Kõige olulisemaks spetsifikatsioonide arendamisega tegelevaks organisatsiooniks on IMS Global Learning Consortium (ei ole olemas IMS standardit, on terve hulk IMS spetsifikatsioone).
  • Mikroformaadid olid enamiku jaoks uus teema. Soovitan idee paremaks mõistmiseks vaadata selgitavat videot. Õpikeskkonna puhul oleks kasulik näiteks selline mikroformaat, mis võimaldab importida ajaveebipõhise kursuse koduseid ülesandeid kalendrisse TODO listi.
  • Ikka ja jälle tekitab küsimusi vistutamise mõiste. Mulle see sõna meeldib, aga paistab, et esimesel korral paljud ei aima selle sõna tähendust. Paar kommentaari selle kohta on Maarja postituse all.

Teen laupäeval ka standardite teemast lühikese ülevaate. Haridustehnoloogia magistriõppes oleks teil kasulik teada, millist teemat mingi standard või spetsifikatsioon reguleerib. Nende täpsem sisu on mõeldud juba tarkvaraarendajatele.

Üks asi teeb mulle muret ka. Nimelt kui me peaks tänase seisuga arvestuse tegema, siis 11 inimest teie hulgast ei läbiks seda kursust 🙁

Postitan varsti ka juhised rühmatöödega alustamiseks ning selle laupäeva kohtumise kava. Nautige ilusat talveilma!