Autor: Hans Põldoja

Oleme oma kursusega jõudnud kaheksanda nädala ning eelviimase sellisel kujul blogimisülesandeni.

Sellel nädalal tahame me teid panna mõtlema selle peale, kuidas õpetamist avatumaks muuta. Selle jaoks on mitmeid võimalusi, nagu näiteks õppematerjalide avalikult kättesaadavaks tegemine (laiemalt tuntud kui open educational resources, OER), avatud õpikeskkonna kasutamine, suurema otsustusvõimaluse andmine õppijale (õpilepingud) jne. Kõiki neid võib kokku võtta märksõna open educational practices alla.

Üheks näiteks sellistest praktikatest on avatud e-kursused (ingl k. massive open online course, MOOC). Esimeseks seda tüüpi kursuseks peetakse 2007. aasta sügisel toimunud David Wiley kursust Introduction to Open Education. Avatud kursusel võivad lisaks ametlikele osalejatele osaleda ka kõik huvilised väljapoolt. Viimasel paaril aastal on selliseid kursuseid hakatud pakkuma aina enam ning mõnele kursusele on registreerunud üle 1000 osaleja (kellest küll väike osa on aktiivsed). Üheks tuntumaks avatud kursuste portaaliks on Peer 2 Peer University. Eestis oleme me proovinud pakkuda ülikooli kursuseid avatult Vikiülikooli kaudu. Seni kõige õnnestunumaks avatud kursuse näiteks Eestis on 2009. aasta kevadel toimunud kursus Avatud õppematerjalide koostamine, kus oli umbes 15 ametlikule osalejale lisaks ka 15 vabatahtlikku osalejat Vikiülikooli kaudu (kellest osa jõudis ka lõpuni). Avatud kursustega sarnanevad ka Koolielu e-kursused ja õppimisüritused, millega liitumine on kõigile õpetajatele vaba, kuid õppetegevus ei ole päris avalik.

Selle nädala lugemismaterjali soovitame valida järgmiste artiklite hulgast:

• Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. In G. Veletsianos (Ed.). Emerging Technologies in Distance Education. Athabasca University Press. [PDF]
• Leinonen, T., Vadén, T., & Suoranta, J. (2009). Learning in and with an open wiki project: Wikiversity’s potential in global capacity building. First Monday, 14(2).
• Fini, A. (2009). The Technological Dimension of a Massive Open Online Course: The Case of the CCK08 Course Tools. International Review of Research in Open and Distance Learning, 10(5), 26.
• Väljataga, T., Põldoja, H., Laanpere, M. (2011). Open Online Courses: Responding to Design Challenges. In H. Ruokamo, M. Eriksson, L. Pekkala, & H. Vuojärvi (Eds.), Proceedings of the 4th International Network-Based Education 2011 Conference The Social Media in the Middle of Nowhere (pp. 68-75). Rovaniemi: University of Lapland. [PDF]

Couros (2010) ja Leinonen et al (2009) tutvustavad oma artiklites kahte avatud kursust korralduslikust ja pedagoogilisest poolest. Fini (2009) artikkel annab ühe avatud kursuse näitel ülevaate vahenditest, mida kasutatakse avatud kursuse läbiviimiseks. Terje, minu ja Mart Laanpere artikkel käsitleb probleeme avatud kursuse läbiviimisel ning võrdleb võimalikke lahendusi kolme kursuse näitel.

Selle nädala ülesandel on praktiline ja teoreetiline pool. Praktiliseks ülesandeks on tutvuda sellega, milliseid avatud kursuseid ja õpiprojekte pakutakse P2PU, Mooc.ca ja Wikiversity (ingliskeelne, eestikeelne) keskkonnas. Kas leidsite pakutu hulgast midagi endale huvipakkuvat?

Teoreetilise osana ootame teie mõtteid lugemiseks valitud artikli põhjal. Kuidas te saaks oma õpetamist avatumaks muuta (õppematerjalid, võimalus igal inimesel osaleda, kodutööde ja diskussioonide avalikustamine jne.)? Milliseid võimalusi avatud kursused loovad ja milliseid probleeme kaasa toovad? Millistes olukordades avatus ei sobi?

Ootame teie postitusi pühapäevaks 23. oktoobriks.

Eelmise teema juures arutasime me, kuidas saab kasutada sotsiaalse meedia vahendeid õpikeskkonna loomiseks. Õppetööst hoopis enam kasutavad inimesed sotsiaalset meediat oma mõtete, teadmiste ja hobide jagamiseks. Mitmete loovate erialade puhul (disainerid, fotograafid, jne) panevad inimesed oma paremate tööde näidistest kokku portfoolio. Sama lähenemist võib oma oskuste ja teadmiste tõestamiseks kasutada ka paljudes muudes kontekstides. Sellist õppija poolt loodud kogumikku materjalidest, mis tõendavad õpitust arusaamist ja personaalset arengut nimetatakse e-portfoolioks.

e-Portfoolio mõistega täpsemalt tuttavaks saamiseks soovitame lugeda järgmiseid materjale:

• e-Portfoolio mõiste
• Erinevad e-portfoolio tarkvarad, tüübid, standardid
• Pädevuspõhine koolitus
• Väljakutsed ja barjäärid e-portfoolio kasutamisel

Lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua sotsiaalse meedia vahendite abil, kuid keerukamate portfooliote jaoks on loodud spetsiaalsed e-portfoolio keskkonnad. Üheks tuntumaks e-portfoolio tarkvaraks on Mahara, kus igaüks saab kasutajaks registreeruda ning oma e-portfoolio luua. Teiseks levinud e-portfoolio tarkvaraks on Elgg, mis on viimastel aastatel arenenud pigem kogukonnasaitide loomise vahendiks. Selle peale on loodud ka Koolielu portaal, mida meie nägemuses Eesti õpetajad võiksid e-portfoolio loomiseks kasutada.

Sel nädalal on teile kaks erinevat ülesannet. Osa teist juba omab e-portfooliot, sest see oli haridustehnoloogia magistriõppesse sisseastumisel vajalik. Teine osa veel ei oma e-portfooliot või pole seda teadlikult arendanud.

Neile, kes juba omavad e-portfooliot, on ülesanne järgmine: analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas teie portfoolios esitatu on seotud pädevusstandarditega?

Hetkel on Eestis erinevad haridustehnoloogilised pädevusstandardid üldhariduskoolide (Tiigrihüppe Sihtasutus) ning kõrg- ja kutsekoolide (EITSA) õpetajatele-õppejõududele. Hiljuti asutatud Eesti Haridustehnoloogide Liit on võtnud eesmärgiks tulla lähiajal välja ühtse õpetajate ja õppejõudude haridustehnoloogilise pädevusstandardiga.

• Õpetajate haridustehnoloogiline pädevusmudel (Tiigrihüppe Sihtasutus) (.xls)
• Õppejõudude ja õpetajate haridustehnoloogilised pädevused (EITSA) (.pdf)

Neile, kel veel oma e-portfoolio puudub on ülesandeks oma e-portfoolio kavandamine. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks?

Jääme ootama teie postitusi 2. oktoobriks.

Kolmandal nädalal jõuame lõpuks selle kursuse põhiteema juurde. Neil, kelle jaoks on õpikeskkondade teema suhteliselt uus, soovitame sissejuhatuseks lugeda kahte eestikeelset materjali:

• Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]
• Põldoja, H. (2010). Lühiülevaade õpihaldussüsteemidest. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/luhiulevaade-opihaldussusteemidest

Kes omab õpikeskkondade ja õpihaldusüsteemidega juba rohkem kogemusi, võib siirduda kohe ingliskeelse kirjanduse juurde. Vabalt kättesaadavatest allikatest võib soovitada järgmiseid:

• Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. In A. Dimitracopoulou (Ed.), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (pp. 3-18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]
• Wilson, B. G. (1995). Metaphors for Instruction: Why We Talk about Learning Environments. Educational Technology, 35(5), 25-30. Loetud aadressil http://carbon.ucdenver.edu/~bwilson/wils95
• Hiemstra, R. (1991). Creating Environments for Effective Adult Learning. San Francisco: Jossey-Bass. Loetud aadressil http://www-distance.syr.edu/leindex.html

Lugemismaterjalidega tutvumise järel ootame me teie ajaveebisissekandeid. Postitus peaks sisaldama vastust kahele ülesandele:

1. Defineeri enda jaoks mõiste õpikeskkond.

Kasutada võib mitmesuguseid allikaid, teiste definitsioone (sellisel juhul koos viitega), kui need juba ühtivad sinu arvamusega kui ka ise sõnastada õpikeskkonna mõiste. Siinkohal ei oota me väga professionaalselt sõnastatud õpikeskkonna definitsiooni (mis on loomulikult ka lubatud), vaid võib pakkuda lühikese kirjelduse, mida mina õpikeskkonna all mõtlen, kui ma seda sõna kasutan.

2. Vali üks õpihaldussüsteem (soovitavalt selline, millega sul on olnud kogemusi) ning analüüsi seda kui õpikeskkonda (vastavalt oma definitsioonile/kirjeldusele) nii õppija kui õppejõu/õpetaja vaatenurgast järgmistest aspektidest:

• Mis on valitud õpihaldussüsteemis positiivset ning mil moel täidab valitud õpihaldussüsteem õpikeskkonna rolli? Põhjenda.
• Mis on valitud õpihaldussüsteemis negatiivset ning mil moel jääb valitud õpihaldussüsteem hätta õpikeskkonnana? Põhjenda.

Analüüsimise raamistik on vaba. Õpihaldussüsteemi analüüsimisel võid arvesse võtta näiteks kasutajasõbralikkust, keskkonna selgust, intuitiivsust, disainitud funktsionaalsuste vajalikkust, paindlikkust jne. Antud loetelu on vaid näited ning ei eelda just nende aspektide analüüsimist.

Juhul, kui sul ei ole olnud kokkupuudet ühegi õpihaldussüsteemiga, siis soovitame kasutada Moodle demokeskkonda http://demo.moodle.net/.

Õpihaldussüsteemi analüüsides tasub silmas pidada ka õpihaldussüsteemi negatiivseid külgi. Viimastel aastatel on paljud haridustehnoloogia valdkonna teadlased asunud kritiseerima õpihaldussüsteemide kasutamist (vt näiteks George Siemensi arvamusartikkel Learning Management Systems: The wrong place to start learning).

Lisaks postitustele ootame me, et te vaataks ka kursusekaaslaste ajaveebe ning kommenteeriks, kui nende postitused teis mõtteid äratavad. Ning tehke artiklite hulgas oma eelteadmistest ja eesmärkidest lähtuv valik, kõigega ei jõua tutvuda… Ootame teie postitusi järgmiseks pühapäevaks 18.09-ks.