Õpikeskkondade kontseptuaalne disain

Kursuse viimasel kolmel nädalal tegeleme me rühmatöödega. Rühmatöö teemaks võib olla näiteks mingi uudse e-õppe vahendi kontseptuaalne disain. Rühmatöö tulemusi esitlete te viimasel kontaktpäeval (11.12). Sobivaks rühma suuruseks on 3 inimest, seega võiks teil kokku tulla 9 rühma (kahes rühmas on sel juhul 4 inimest). Mõned mõtted rühmatöö teemade kohta leiate 27.10 postitusest.

Üks piirang rühmatöö teemade kohta: rühmatöö teema peaks olema seotud õpikeskkondadega, mitte õppematerjalidega. Digitaalsete õppematerjalide kohta on haridustehnoloogia magistriõppes eraldi kursus.

Rühmatööde puhul pöörame me olulist tähelepanu protsessile. Me soovime, et te mõtleksite hoolikalt läbi järgmised küsimused:

• Millist probleemi õpikeskkondade juures te lahendada soovite?
• Kellele on teie lahendus suunatud (õpetaja, õpilased, haridustehnoloogid, …)?
• Millised on teie loodava rakenduse kasutusstsenaariumid?
• Millistest osadest teie loodav rakendus koosneb?
• …

Seda osa rakenduste disainiprotsessis nimetatakse kontseptuaalseks disainiks. On välja kujunenud kindlad disainimeetodid, mida selles faasis kasutatakse. Siia hulka kuuluvad:

• Personad
• Stsenaariumid
• Disainisessioonid
• Kasutajalood
• Prototüübid

Personad on tulevaste tüüpkasutajate kirjeldused. Enamasti ei ole need tehtud mitte ühe konkreetse inimese kohta, vaid on koostatud terve grupi sarnaste vajadustega kasutajate põhjal. Tüüpiline persona sisaldab väljamõeldud isiku nime ja pilti, tema lühikirjeldust ning eesmärke seoses rakendusega. Personadel on mitu liiki. Igal rakendusel on üks peamine persona, kellele lisanduvad täiendavad personad. Üks persona eriliik on negatiivne persona — inimene, kellele rakendus ei ole suunatud. Personadele saab tugineda kõigis aruteludes kogu arendusprotsessi vältel. On hea, kui kasutajad ja nende vajadused on kõigil rühma liikmetel kogu aeg silme ees. Põhjalikud personad oleme me koostanud ühes oma projektis, nendega saate tutvuda LeContract ajaveebis.

Teiseks kontseptuaalse disaini meetodiks on stsenaariumide-põhine disain. Stsenaariumid on lühikesed lood sellest, kuidas tüüpkasutajad rakendust oma igapäevatöös kasutavad. Me olen seda meetodit kasutanud mitmetes oma tarkvaraprojektides. Tüüpiliselt kirjutame me 4…6 stsenaariumit, millest esimene kirjeldab esmatutvust rakendusega ning ülejäänud keskenduvad rakenduse peamistel funktsionaalsustel. Iga stsenaariumi lõpus on küsimused stsenaariumi kohta. Sageli algab stsenaariumi kasutaja lühikirjeldusega. See on eriti oluline sel puhul, kui korralikke personasid tehtud ei ole. Kui korralikud personad on tehtud, siis on need samad personades kirjeldatud kasutajad ka stsenaariumides.

Mõned näidisstsenaariumid meie projektidest:

• LeMill
• Koolielu
• EduFeedr
• LeContract

Kaks viimast projekti on paremad näited, siis meil oli juba rohkem kogemusi stsenaariumide koostamisel.

Stsenaariumid toimivad väga hea kommunikatsioonivahendina arendajate ja teiste osapoolte vahel. Meie olukorras on selleks teiseks osapooleks sageli õpetajad ja tellijate-rahastajate esindajad. Stsenaariumid on nende jaoks lihtsad inimkeelsed tekstid, millesse nad saavad vabalt muudatusi teha. Kui näidata neile UML diagramme või muid tehnilisemaid tarkvaramodelleerimisvahendeid, siis poleks võimalik saada nii sisukat tagasisidet. Samuti sobivad stsenaariumid ka paljude muude lahenduste kirjeldamiseks väljapool tarkvaramaailma.

Stsenaariumide põhjal viiakse läbi disainisessioonid tulevaste kasutajatega. Disainisessiooni üritakse kaasata personadele sarnanevaid kasutajaid. Meie disainisessioonides on enamasti olnud üks disainer ning 2…3 kasutajat. Disainisessiooni jaoks on välja trükitud stsenaariumid (igale kasutajale üks eksemplar, ilma küsimusteta) ning küsimused (disainerile). Kõigepealt loevad osalejad läbi esimese stsenaariumi ning seejärel toimub arutelu stsenaariumi põhjal. Kui osalejatel hakkab jutt jooksma, siis disainer enam väga täpselt küsimusi järgima ei pea. Oluline on see, et kõik saaks oma arvamuse välja öelda ning kõik küsimused saaks arutelus kaetud. 2-tunnise disainisessiooni käigus jõutakse niimoodi läbi arutada 3…4 stsenaariumit. Arutelu salvestatakse diktofoniga ning disainer teeb arutelu käigus märkmeid. Näitena võib vaadata disainisessiooni läbiviimise juhendit ning kokkuvõtet LeMill projektist.

Esimesed rühmatööga seotud ülesanded on järgmised:

• Probleemi kirjeldus, mida te lahendada soovite (olge valmis seda kohe laupäeval kontakttunni alguses lühidalt tutvustama)
• Tüüpkasutajate lühikirjeldused (need ei pea olema nii põhjalikud personad, nagu LeContract projekti puhul)
• Stsenaariumid, mis kirjeldavad teie rakenduse kasutamist ning küsimused stsenaariumide kohta (sõltuvalt rakendusest tuleb ilmselt 3…5 stsenaariumit)

Tüüpkasutajate lühikirjelduste ja stsenaariumidega tegeleme laupäevases kontakttunnis. Tahaks pühendada seal võimalikult palju aega rühmatöödele.