Kui eelmised teemad siin kursusel olid suhteliselt pedagoogilised, siis viimase blogimisülesande teema on natuke tehnilisem. Nimelt tuleb sel nädalal juttu õpikeskkondadega seotud õpitehnoloogia standarditest ning veeb 2.0 tehnoloogiatest.
Õpitehnoloogia standardite eesmärgiks on tagada see, et erinevad õppetöös kasutatavad keskkonnad oleksid võimelised omavahel kindlal kujul infot vahetama. Suur osa õpitehnoloogia standarditest on seotud eelkõige digitaalsete õppematerjalide koostamise, levitamise ja esitamisega. Nende standarditega tutvume kevadsemestril toimuval digitaalsete õppematerjalide kursusel. Sel nädalal mainime neid standardeid, mis selle kursuse teemadega kokku lähevad. Õpitehnoloogia standardite näol on tegemist keeruliste tehniliste dokumentidega, mille esmaseks sihtgrupiks on tarkvaraarendajad. Haridustehnoloogidena peaksite te omama ülevaadet sellest, millised standardid on olemas ning õpihaldussüsteemi ja muid vahendeid valides pöörama tähelepanu sellele, milliseid standardeid see vahend toetab.
Lisaks õpitehnoloogia standarditele tuleb siin postituses juttu erinevatest veeb 2.0 tehnoloogiatest, mida avatud ja hajutatud õpikeskkondade kokkupanekul kasutatakse. Neid võiksite te juba praktilisemalt uurida. Sel nädalal on ingliskeelsete teadusartiklite asemel pikk ajaveebipostitus, mis jätkub eraldi lehel.
Õpitehnoloogia standarditest rääkides kasutatakse enamasti üldmõistet “standardid”, kuid täpsemalt eristatakse omakorda standardeid ja spetsifikatsioone. Spetsifikatsioon on standardimisprotsessi vaheetapp, suur osa tehnilisi dokumente jõuabki ainult spetsifikatsiooni staatusesse, kuid ei saa ühegi rahvusvahelise standardimisorganisatsiooni (näiteks IEEE) poolt kinnitatud standardiks. Spetsifikatsiooni standardiks saamine on pikk protsess, mis eeldab spetsifikatsiooni toetavate rakenduste väljatöötamist jne.
Kõige olulisemaks õpitehnoloogia standardiks, mida paljud tuntumad õpihaldussüsteemid toetavad, on SCORM. See võimaldab SCORM formaati toetavate autorvahendite abil tehtud õppematerjale sisupaketina õppehaldussüsteemi laadida, seal lahti pakkida ning kindlas järjekorras õppijatele esitada. Uuemaks spetsifikatsiooniks, mis sarnaselt SCORM’ile võimaldab õppematerjalide sisupakette õpihaldussüsteemis esitada, on IMS Common Cartridge. Seda toetavad hetkel vaid osad õpihaldussüsteemid.
Õpitehnoloogia standardite toe puhul saab eristada ka seda, millises ulatuses õpihaldussüsteem standardeid toetab. Näiteks on võimalik, et õpihaldussüsteemi saab standardses formaadis sisu importida, kuid kursuste või muude andmete eksport pole võimalik. Eesti e-Ülikooli konsortsiumisse kuuluvad kõrgkoolid kasutasid aastaid WebCT (hiljem Blackboard) keskkonda, millest nüüd Moodle’i kasuks loobutakse. Paraku ei võimalda WebCT ilma spetsiaalse lisamoodulita kursuste sisu eksportida ning Moodle’i keskkonda üle kolimisel tuleb kursused nullist üles ehitada. Mõnede õpihaldussüsteemide jaoks on konverteerimisvahendid, mis võimaldavad muuta ühest keskkonnast eksporditud kursuse teise keskkonna jaoks sobivasse formaati (näiteks ConversionThingy). Õpihaldussüsteemi valikul peaks olema üheks agrumendiks see, millisel määral on võimalik kursuseid hiljem teise õpihaldussüsteemi üle kanda. Näiteks Moodle’i puhul on eraldi eksport-import formaadid kasutajate, hinnete, sõnastiku, küsimuste ning terve kursuse jaoks.
Hea ülevaate olemasolevatest õpitehnoloogia standarditest annab CEN WS-LT Learning Technology Standards Observatory lehekülg. Lisaks eelnevalt mainitud sisupakettide standarditele võib õpikeskkondadega seoses välja tuua järgmised spetsifikatsioonid ja standardid:
- IMS Learning Information Services Specification (LIS) kirjeldab ära selle, millist infot hoitakse õppijate, õpperühmade, kursuste ja õpitulemuste kohta õpiinfosüsteemis. Märtsis 2010 avaldati selle spetsifikatsiooni versioon 2.0 avalik mustand.
- IMS Learning Tools Interoperability Specification (LTI) kirjeldab ära erinevate e-õppe vahendite vahelise andmevahetuse. Hetkel on töö selle spetsifikatsiooniga pooleli ning 2010. aasta juunis avaldati lihtsustatud versioon IMS Basic LTI Specification versioon 1.0.
- IEEE Reusable Competency Definitions on 2008. aastast pärinev standard pädevuste kirjeldamiseks. Selle eelkäijateks olid IEEE Simple Reusable Competency Map (2006) ning IEEE Reusable Definition of Competency or Educational Objective (2002).
- Leap2A on e-portfoolio vahendite koostalitluse standard, mida toetavad mitmed tuntud e-portfolio keskkonnad. Leap2A on pidevas arengus ning viimane mustand pärineb maist 2011.
E-õppes kasutatavad veeb 2.0 tehnoloogiad
E-õppe liikumisega õpihaldusüsteemidest Veeb 2.0 vahenditesse tõusevad kasutajate jaoks olulisele kohale hoopis spetsifikatsioonid ja tehnoloogiad, mis on õpitehnoloogia standarditest enamasti lihtsamad. Mõned olulisemad nendest on:
- uudistevoo tehnoloogiad RSS ja Atom
- vookogud
- folksonoomia, märksõnad ja märksõnapilved
- ühisjärjehoidjad
- mikroblogid
- vidinad ja vistutamine
- mikroformaadid
- ühekordne sisselogimine ja OpenID
RSS ja Atom on kaks suhteliselt sarnast tehnoloogiat, mida kasutatakse veebilehe (näiteks ajaveeb või uudisteportaal) uuenduste edastamiseks. Tuntud ajaveebikeskkondadest kasutab Blogger vaikimisi Atom tehnoloogiat ning WordPress RSS tehnoloogiat.
RSS ja Atomi voogude jälgimiseks on loodud spetsiaalsed programmid ja veebikeskkonnad, mida nimetatakse RSS lugejateks e. vookogudeks. Üks tuntumaid selliseid keskkondi on veebipõhine Google Reader. Selle jaoks on olemas ka mitmeid klientprogramme, mis võimaldavad Google Readeri pilves olevaid uudiseid mugavalt lugeda (näiteks FeedDemon). Kui Google Reader kuvab uudiseid sarnaselt e-kirjade kuvamisele, siis mitmed teised vookogud võimaldavad kasutajal seadistada enda personaalse avalehekülje veebis (iGoogle, Pageflakes, Netvibes). Enne EduFeedri arendamist kasutasime me kursuse postituste ühel lehel kuvamiseks näiteks Pageflakes keskkonda.
Kasutajate poolt valitavad märksõnad on alternatiiviks põhjalikele metaandmete standarditele, mida näiteks õpiobjektide kirjeldamisel kasutatakse. Õpikeskkondade puhul on tüüpiline näide märksõnade kasutamisest kursuse märksõna, mida kasutatakse kursusega seotud materjalide kirjeldamiseks erinevates Veeb 2.0 keskkondades. Sellist kasutajate poolt vabalt valitud märksõnade kasutamist nimetatakse folksonoomiaks. Folksonoomia puhul eristatakse kitsast ja laia folksonoomiat. Sellest räägib Thomas Vander Wali blogipostitus “Explaining and Showing Broad and Narrow Folksonomies“.
Üheks tarkvara liigiks, mis põhineb kasutajate poolt valitud märksõnadel, on ühisjärjehoidjad (ingl. k. social bookmarking sites). Sellistest keskkondadest tuntuimaks võib pidada Delicious ja Diigo keskkondi. Avatud õpikeskkonnas toimuval kursusel saab ühisjärjehoidjat kasutada linkide jagamiseks. Kõik kursuslased kasutavad lingi lisamisel sama märksõna ning kõigi poolt lisatud lingid on nähtaval ühel aadressil. Paljud ühisjärjehoidjad (ja teised märksõnu kasutavad keskkonnad) võimaldavad ka iga märksõna kohta RSS voogu tellida.
Mul pole ühelgi avatud kursusel õnnestunud saada osalejaid aktiivselt ühisjärjehoidjat kasutama ning alates sellest aastast ma seda kursusel enam ei kasuta. Samas on mul positiivseid kogemusi ühisjärjehoidja kasutamisest juhendatavatega. Kui leian midagi juhendatava tööga seotut, siis märgistan selle Delicious keskkonnas kokkulepitud märksõnaga ning üliõpilase jaoks on kõik need ühel aadressil kättesaadavad (vt näiteks magister_maris_yksti).
Viimasel paaril aastal on hakatud aktiivselt kasutama mikroblogisid, mida saab kasutada nii lühikeste sõnumite edastamiseks kui ka linkide jagamiseks. Sellistest keskkondadest on tuntuim Twitter, mida me ka siin kursusel kasutame. Sarnaselt ühisjärjehoidjatele võimaldab Twitter samateemalised postitused ehk “säutsud” märksõna abil kokku koguda. Twitteris kirjutatakse märksõna ette trellid (näiteks #opikeskkonnad). Teiseks sagedamini kasutatavaks erisümboliks on @, mis lisatakse kasutajanime ette, kellele midagi kirjutatakse (näiteks @hanspoldoja).
Eesti kursustel pole meil Twitteri kasutamine kordagi aktiivselt käivitunud, kuid suurtel rahvusvahelistel avatud kursustel on see üheks peamiseks suhtluskanaliks. Twitteri postitusi oskab omakorda ära kasutada hulk erinevaid veebikeskkondi. Üheks huvitavaks näiteks on Paper.li, mis koostab kindla märksõnaga Twitteri postituste kohta iga päev uue “ajalehe”. Näitena võite vaadata sel suvel toimunud kursuse eduMOOC “ajalehte”: http://paper.li/myweb2learn/1308798915
Veeb 2.0 vahenditel põhinevates õpikeskkondades kasutatakse sageli vistutamist (ingl. k. embedding). See tähendab veebisaidi poolt pakutava interaktiivse komponendi kuvamist teise veebilehe sees (näiteks YouTube videod). Tehniliselt nimetatakse selliseid interaktiivseid komponente widgetiteks (eesti keeles oleme me neid vidinateks nimetanud). Lisaks widgeti mõistele on paralleelselt kasutusel hulk erinevaid mõisteid: portlet, gadget, badge, snippet, flake jne. Widgetite standardiseerimisega tegeleb W3C (Widget Packaging and Configuration). Eesti õpetajatele tuttavatest keskkondadest on Widgetid kasutusel näiteks Koolielu portaalis, kus kasutaja saab nende abil oma personaalse töölaua ja kasutajaprofiili kujundada.
Üheks uueks tehnoloogiaks, mis pole veel laiemasse kasutusse jõudnud, on mikroformaadid. Nende abil on võimalik kirjeldada veebilehel erinevaid andmeid nagu kontaktandmed, sündmused, geograafilised koordinaadid jne. Mikroformaatide tuge pakub järjest enam veebilehekülgi, kuid nende kasutamiseks on vajalik oma brauserisse vastav plugin lisada. Firefox brauseri jaoks on terve rida erinevaid mikroformaatide pluginaid. Lihtsamaks näiteks mikroformaatide kohta on kontaktandmete kirjeldamiseks mõeldud hCard. Tulevikus oleks võimalik luua hariduslikke mikroformaate, näiteks kodutöö kirjeldust, mida õppija saab mugavalt oma kalendrisse lisada. Mikroformaatide võimalustest annab hea ülevaate alljärgnev video.
Viimase hajutatud õpikeskkondade seisukohalt olulise tehnoloogiana võib välja tuua ühekordse sisselogimise (SSO, single sign-on) rakendused. Selle näiteks on OpenID, Facebook Connect ja Windows Live ID. Ühekordse sisselogimise teenuse kasutamine võimaldab vähendada suure hulga erinevate kasutajakontode probleemi.
Ülesanne ka lõpuks 🙂
Selle nädala ülesanne on praktilist laadi. Katsetage mõningaid siin mainitud veeb 2.0 tehnoloogiaid, mida te varem kasutanud ei ole, ning kirjutage oma kogemustest. Loodan, et igaüks leiab siit hulgast midagi uut. Kes on juba kogenud veeb 2.0 tehnoloogiate kasutaja, see võib jagada oma kogemusi nende kasutamisest õppetöös.
Kuna eelmise nädala ülesandele sai 3 päeva pikendust antud, siis anname sellele ka. Ootame teie postitusi kolmapäevaks 2. novembriks.
Head uurimist ja katsetamist!
15 mõtet “Üheksas nädal: tehnoloogiad ja standardid” kohta
Kommenteerimine on suletud