Avatud haridus on minu jaoks isiklikult väga südamelähedane teemaga, kuna olen sellega erinevatest vaatenurkadest tegelenud üle 20 aasta. 2016. aastal kaitstud doktoritöös keskendusin ma avatud haridust toetavate veebirakenduste disainile. Kompaktse ülevaate avatud hariduse liikumise väljakujunemisest, avatud õppematerjalidest ning erinevatest avatud hariduse praktikatest annab mu doktoritöö teoreetilise raamistiku avatud hariduse alapeatükk (Põldoja, 2016, lk 24–34). (tutvuge antud teemas ainult viidatud lehekülgedega, muu peale pole hetkel mõtet aega kulutada)
Teadusartiklitest valisin ma välja kokku 8 artiklit, millest üks on sel aastal uus. Mishra (2017) annab sarnaselt minu doktoritöö teoreetilise raamistikuga laia ülevaate avatud õppematerjalide (ingl open educational resources) liikumisest. Avatud õppematerjalidest Eestis oleme me kirjutanud ühe raamatupeatüki koos Mardiga (Põldoja & Laanpere, 2020).
Üks avatud hariduse liikumise peamisi eestvedajaid on David Wiley, kelle poolt on mul välja valitud kaks artiklit. Wiley (2015) esitab kriitilise seisukoha avatud massikursuste (MOOC) peavoolu kohta, mida esindavad sellised suured MOOC-platvormid nagu Coursera. Wiley ja Hilton (2018) defineerivad oma artiklis avatud pedagoogika mõiste avatud sisu loomise kaudu kursusel. Ühe olulise ideena kritiseerivad nad tüüpilisi “äravisatavaid” ülesandeid ning pakuvad nende alternatiivina välja “taaskasutatavad” ülesanded.
Avatud õppematerjalide kõrval kasutatakse sageli ka avatud hariduspraktikate mõistet (ingl open educational practices), mis sisaldab laia valikut avatud tegevusi lisaks avatud õppematerjalide jagamisele. Zawacki-Richter et al. (2020) annavad oma artiklis tulevikkuvaatava ülevaate avatud hariduse erinevatest aspektidest. Nascimbeni et al. (2024) toovad välja pädevused, mis on õppejõududel vajalikud avatud hariduspraktikate rakendamiseks kõrghariduses. Viimasel paaril aastal on pea kõigist haridustehnoloogiaga seotud teemadest kirjutatud ka generatiivse tehisintellekti vaates. Aksoy ja Kursun (2024) analüüsivad, kuidas mõjutab generatiivne tehisintellekt avatud hariduspraktikaid. Uue artiklina on selle aasta valikus Atenas et al. (2026) artikkel avatud hariduspraktikatest kui avalikust hüvest.
Keda huvitab sügavam tutvumine selle teemaga väljapool selle ülesande piire, siis soovitan vaadata Open Education Conference YouTube kontot, kus on väljas viimase kuue aasta konverentside salvestused.
Ülesanne
Tutvuge vähemalt ühe valitud allikaga ning koostage selle põhjal ajaveebipostitus, milles mõtestate avatud hariduse võimalusi võrgustatud õppimise ja digitaalsete õpikeskkondade kontekstis.
Postituse koostamisel võite lähtuda ühest või mitmest järgmisest küsimusest:
- Kuidas toetavad avatud õppematerjalid ja avatud hariduspraktikad õppimist?
- Kuidas toetab avatud haridus õppijate koostööd ja teineteiselt õppimist?
- Milline on õppija roll avatud õpikeskkonnas?
- Kuidas mõjutab generatiivne tehisintellekt avatud õppematerjalide loomist ja kasutamist?
- Millised on avatud hariduse võimalused ja kitsaskohad?
- Kuidas saaksite avatud hariduse põhimõtteid oma õppetöös rakendada?
Postituse eesmärk ei ole teha artiklist kokkuvõtet, vaid kujundada loetule tuginedes oma põhjendatud seisukoht. Siduge arutelu isikliku õppimis- või õpetamiskogemusega ning tooge näiteid avatud hariduse rakendamisest digitaalsetes õpikeskkondades ja võrgustatud õppes. Juhul kui teie rühmatöös on mingi avatud hariduse aspekt, siis tooge see ka oma postituses välja.
Viited
Aksoy, D. A., & Kursun, E. (2024). Behind the Scenes: A Critical Perspective on GenAI and Open Educational Practices. Open Praxis, 16(3), 457–470. https://doi.org/10.55982/openpraxis.16.3.674
Atenas, J., Nascimbeni, F., & Havemann, L. (2026). Open Educational Practices as Digital Public Goods: Promoting Resilience, Equity and Innovation in Higher Education Ecosystems. Journal of Interactive Media in Education, 2026(1), 5. https://doi.org/10.5334/jime.1021
Mishra, S. (2017). Open educational resources: removing barriers from within. Distance Education, 38(3), 369–380. https://doi.org/10.1080/01587919.2017.1369350
Nascimbeni, F., Burgos, D., Brunton, J., & Ehlers, U.-D. (2024). A competence framework for educators to boost open educational practices in higher education. Open Learning: The Journal of Open, Distance and e-Learning, 39(2), 150–169. https://doi.org/10.1080/02680513.2024.2310538
Põldoja, H. (2016). The Structure and Components for the Open Education Ecosystem: Constructive Design Research of Online Learning Tools [Doktoritöö, Aalto University]. Aaltodoc. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-60-6993-7
Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, Dejian Liu, Ahmed Tlili, Yuan Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3
Wiley, D. (2015). The MOOC Misstep and the Open Education Infrastructure. C. J. Bonk, M. M. Lee, T. C. Reeves, & T. H. Reynolds (toim.), MOOCs and Open Education Around the World (lk 3–11). Routledge.
Wiley, D., & Hilton, J. L. (2018). Defining OER-Enabled Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 19(4), 133–147. https://doi.org/10.19173/irrodl.v19i4.3601
Zawacki-Richter, O., Conrad, D., Bozkurt, A., Aydin, C. H., Bedenlier, S., Jung, I., Stöter, J., Veletsianos, G., Blaschke, L. M., Bond, M., Broens, A., Bruhn, E., Dolch, C., Kalz, M., Kondakci, Y., Marin, V., Mayrberger, K., Müskens, W., Naidu, S., … Xiao, J. (2020). Elements of Open Education: An Invitation to Future Research. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 21(3). https://doi.org/10.19173/irrodl.v21i3.4659