Autor: Hans Põldoja

Eelmise teema juures arutasime me, kuidas saab kasutada sotsiaalse meedia vahendeid õpikeskkonna loomiseks. Õppetööst hoopis enam kasutavad inimesed sotsiaalset meediat oma mõtete, teadmiste ja hobide jagamiseks. Mitmete loovate erialade puhul (disainerid, fotograafid, jne) panevad inimesed oma paremate tööde näidistest kokku portfoolio. Sama lähenemist võib oma oskuste ja teadmiste tõestamiseks kasutada ka paljudes muudes kontekstides. Sellist õppija poolt loodud kogumikku materjalidest, mis tõendavad õpitust arusaamist ja personaalset arengut nimetatakse e-portfoolioks.

e-Portfoolio mõistega täpsemalt tuttavaks saamiseks soovitame lugeda järgmiseid materjale:

• e-Portfoolio mõiste
• Erinevad e-portfoolio tarkvarad, tüübid, standardid
• Pädevuspõhine koolitus
• Väljakutsed ja barjäärid e-portfoolio kasutamisel

Lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua sotsiaalse meedia vahendite abil, kuid keerukamate portfooliote jaoks on loodud spetsiaalsed e-portfoolio keskkonnad. Üheks tuntumaks e-portfoolio tarkvaraks on Mahara, kus igaüks saab kasutajaks registreeruda ning oma e-portfoolio luua. Teiseks levinud e-portfoolio tarkvaraks on Elgg, mis on viimastel aastatel arenenud pigem kogukonnasaitide loomise vahendiks. Selle peale on loodud ka Koolielu portaal, mida meie nägemuses Eesti õpetajad võiksid e-portfoolio loomiseks kasutada.

Sel nädalal on teile kaks erinevat ülesannet. Osa teist juba omab e-portfooliot, sest see oli haridustehnoloogia magistriõppesse sisseastumisel vajalik. Teine osa veel ei oma e-portfooliot või pole seda teadlikult arendanud.

Neile, kes juba omavad e-portfooliot, on ülesanne järgmine: analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas teie portfoolios esitatu on seotud pädevusstandarditega?

Hetkel on Eestis erinevad haridustehnoloogilised pädevusstandardid üldhariduskoolide (Tiigrihüppe Sihtasutus) ning kõrg- ja kutsekoolide (EITSA) õpetajatele-õppejõududele. Hiljuti asutatud Eesti Haridustehnoloogide Liit on võtnud eesmärgiks tulla lähiajal välja ühtse õpetajate ja õppejõudude haridustehnoloogilise pädevusstandardiga.

• Õpetajate haridustehnoloogiline pädevusmudel (Tiigrihüppe Sihtasutus) (.xls)
• Õppejõudude ja õpetajate haridustehnoloogilised pädevused (EITSA) (.pdf)

Neile, kel veel oma e-portfoolio puudub on ülesandeks oma e-portfoolio kavandamine. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks?

Jääme ootama teie postitusi 2. oktoobriks.

Kolmandal nädalal jõuame lõpuks selle kursuse põhiteema juurde. Neil, kelle jaoks on õpikeskkondade teema suhteliselt uus, soovitame sissejuhatuseks lugeda kahte eestikeelset materjali:

• Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]
• Põldoja, H. (2010). Lühiülevaade õpihaldussüsteemidest. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/luhiulevaade-opihaldussusteemidest

Kes omab õpikeskkondade ja õpihaldusüsteemidega juba rohkem kogemusi, võib siirduda kohe ingliskeelse kirjanduse juurde. Vabalt kättesaadavatest allikatest võib soovitada järgmiseid:

• Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. In A. Dimitracopoulou (Ed.), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (pp. 3-18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]
• Wilson, B. G. (1995). Metaphors for Instruction: Why We Talk about Learning Environments. Educational Technology, 35(5), 25-30. Loetud aadressil http://carbon.ucdenver.edu/~bwilson/wils95
• Hiemstra, R. (1991). Creating Environments for Effective Adult Learning. San Francisco: Jossey-Bass. Loetud aadressil http://www-distance.syr.edu/leindex.html

Lugemismaterjalidega tutvumise järel ootame me teie ajaveebisissekandeid. Postitus peaks sisaldama vastust kahele ülesandele:

1. Defineeri enda jaoks mõiste õpikeskkond.

Kasutada võib mitmesuguseid allikaid, teiste definitsioone (sellisel juhul koos viitega), kui need juba ühtivad sinu arvamusega kui ka ise sõnastada õpikeskkonna mõiste. Siinkohal ei oota me väga professionaalselt sõnastatud õpikeskkonna definitsiooni (mis on loomulikult ka lubatud), vaid võib pakkuda lühikese kirjelduse, mida mina õpikeskkonna all mõtlen, kui ma seda sõna kasutan.

2. Vali üks õpihaldussüsteem (soovitavalt selline, millega sul on olnud kogemusi) ning analüüsi seda kui õpikeskkonda (vastavalt oma definitsioonile/kirjeldusele) nii õppija kui õppejõu/õpetaja vaatenurgast järgmistest aspektidest:

• Mis on valitud õpihaldussüsteemis positiivset ning mil moel täidab valitud õpihaldussüsteem õpikeskkonna rolli? Põhjenda.
• Mis on valitud õpihaldussüsteemis negatiivset ning mil moel jääb valitud õpihaldussüsteem hätta õpikeskkonnana? Põhjenda.

Analüüsimise raamistik on vaba. Õpihaldussüsteemi analüüsimisel võid arvesse võtta näiteks kasutajasõbralikkust, keskkonna selgust, intuitiivsust, disainitud funktsionaalsuste vajalikkust, paindlikkust jne. Antud loetelu on vaid näited ning ei eelda just nende aspektide analüüsimist.

Juhul, kui sul ei ole olnud kokkupuudet ühegi õpihaldussüsteemiga, siis soovitame kasutada Moodle demokeskkonda http://demo.moodle.net/.

Õpihaldussüsteemi analüüsides tasub silmas pidada ka õpihaldussüsteemi negatiivseid külgi. Viimastel aastatel on paljud haridustehnoloogia valdkonna teadlased asunud kritiseerima õpihaldussüsteemide kasutamist (vt näiteks George Siemensi arvamusartikkel Learning Management Systems: The wrong place to start learning).

Lisaks postitustele ootame me, et te vaataks ka kursusekaaslaste ajaveebe ning kommenteeriks, kui nende postitused teis mõtteid äratavad. Ning tehke artiklite hulgas oma eelteadmistest ja eesmärkidest lähtuv valik, kõigega ei jõua tutvuda… Ootame teie postitusi järgmiseks pühapäevaks 18.09-ks.