Autor: tirtsu

Veel viitamisest

Viitamine on akadeemilises maailmas oluline aspekt, mida kindlasti peab järgima. Vaadates teie postitusi on selgunud, et eraldi koolitus/kursus on hädavajalik…

Nüüd aga üks enamlevinud eksimus:

Allikate, artiklite, linkide panemine postituse lõppu, aga tekstis pole ühtegi märget, kus neid allikaid on kasutatud. S.t. et tihtipeale on kopeeritud üks lõik ja pandud postitusse ilma viiteta. Reegel on aga see, et kui kuskilt on midagi kopeeritud kas siis sõna-sõnalt või vaid mõte, alati tuleb panna ka postitusse selle lõigu järele konkreetne viide. Näiteks:

Personaalsed õpikeskkonnad on muutumas väga populaarseks. “Personaalsed õpikeskkonnad on dünaamiliselt ja pidevalt muutuvad keskkonnad, kus ülesehitus ja vahendid sõltuvad kasutaja hetkevajadustest.” (Väljataga, Pata & Priidik, 2009, lk 23).

Selle näite puhul on võetud sõna-sõnalt lause Tiigrihüppe käsiraamatust ja see tähendab, et see lause tuleb panna jutumärkidesse ning lause järele, kust see lause on võetud (koos lehekülje numbriga, kui on olemas). Kui lause ei ole kopeeritud sõna-sõnalt, siis ei pea panema jutumärkidesse ja lause lõppu tuleb panna vaid viide (ilma lk numbrita). Postituse lõppu aga tuleb lisada korrektselt vormistatud allikas (kusjuures on olemas omad reeglid iga punkti, koma ja kursiivis esitatud pealkirjade kohta):

Kasutatud kirjandus

Väljataga, T., Pata, K. & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11-28). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut.

Loomulikult võib kasutada varianti, kus postituse lõppu pannakse näiteks midagi sellist, et mõtteid aitasid korrastada järgmised allikad ja siis näiteks artikli pealkiri, mis on juba lingina esitatud (nagu mõned teist kasutavad). Aga sellisel juhul ei tohi teie tekstist läbi kumada, et olete kasutanud antud allikaid väga otseselt.

Äärmisel juhul võib postitusse panna ka kopeeritud teksti järele veebilehe aadressi, kust antud mõte on võetud. See on vastuvõetav ajaveebides, kuid mitte magistritöös.

Mõned teist on nüüd maininud, et ehk on parem üldse mitte midagi veebist võtta nö kindluse mõttes. See variant ei ole ka vastuvõetav, sest tegelikult ikka ootame teilt oma mõtete kombineerimist erinevate allikatega.

Milleks see nii oluline on? Üks asi on kursuse arvestuse saamiseks kopeerimine, mis võib mõnel edukalt läbi minna, teine asi on, kui tegelik materjali omanik selle avastab ja kopeerijaga ühendust võtab…ajaveebid on meil ju avalikud. Lisaks ei saa kuidagi magistritööd kaitstud, kui ei ole korrektselt viidatud ja miks mitte selle praktikaga varakult algust teha.

Oleme nõus, et meil instituudis puudub hetkel korralik juhend eesti keeles koos näidetega. Püüame selle vea ruttu parandada ning pakkuda ka sellealast koolitust. Küll aga on hulgaliselt näiteid ja materjali inglise keeles (vt Hansu postitust kodutööde kvaliteedist).

Kui teil tekib kahtlusi, kuidas viiteid ja kasutatud allikaid korrektselt vormistada, siis võtke julgesti meiega ühendust. Siin on praegu koht end uuesti kurssi viia kopeerimise ja viitamise reeglitega.

Kuues nädal: personaalsed õpikeskkonnad

Eelmisel nädalal seoses sotsiaalmeedia teemaga läksid juba mõtted iseenesest personaalse õpikeskkonna mõistele. Tundub, et nii mõnedki meist tajuvad sotsiaalmeedia pealetulekuga võimalust ise olla oma keskkonna peremees ja kujundada see just selliseks nagu endale meeldib.

Seega, sellel nädalal vaatame lähemalt antud hetkel haridustehnoloogia valdkonnas väga populaarseks muutunud kontseptsiooni “personaalsed õpikeskkonnad”. Kuna tegemist on mõnes mõttes uue mõistega, siis ei ole veel välja kujunenud väga selget arusaama, mis on personaalne õpikeskkond. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud personaalne õpikeskkond ja on ka edaspidi, mis kõik sõltub sellest, millisena õppija oma keskkonda tajub. Teised väidavad, et termin “personaalne õpikeskkond” peaks viitama vaid tehnoloogiliste vahendite kogumile…

Heida pilk selle nädala kirjandusele personaalsetest õpikeskkondadest ning mõtiskle, mis on sinu jaoks personaalne õpikeskkond. Kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames. Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Millistest osadest see koosneb, milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud (näiteks pean kasutama IVA, kuna mingil kursusel on see keskne vahend)? Kindlasti tuleb kasuks näiteks oma personaalse keskkonna visualiseerimine näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed.

Tuletan meelde, et postitused peaksid olema analüütilised ja reflekteerivad sisaldades viiteid vastavale kirjandusele ning endiselt ootame korrektset viitamist.

Personaalse õpikeskkonna teemaga seotud postitusi ootame hiljemalt 9. oktoobri südaööks.

Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana: nädala kokkuvõte

Kõigepealt peab mainima, et selle nädala teema juures ei peetud vajalikuks kirjandust juurde lugeda. Tundub et, kes natukenegi on sotsiaalse meedia terminit kuulnud, oskab ka antud teemal kaasa rääkida ja teatud määral kommenteerida, kuid seda siiski suhteliselt pinnapealselt. Samas oleks ikkagi oodanud ka teemakohase kirjanduse läbitöötamist.

Teisest küljest peab tunnistama, et oli huvitav lugeda kommentaare ja tõstatatud probleeme. See on minu arust esiteks väga hea näide ühiste huvidega võrgustiku tekkest ning teiseks kujunev arusaam, et õpetaja/õppejõud ei ole see “kuldmunade tootja” vaid vaat et rohkemgi veel on õppida kaasõppijatelt. On ju kõik osalejad juba suure kogemuste pagasiga olenemata valdkonnast, seega üksteisele on pakkuda nii mõndagi. Tuleb vaid omaks võtta see lähenemine ja tahe oma teadmisi jagada ja diskussiooni alustada ning edasi kanda.

Lugedes selle nädala teemaga seotud mõtteid tekkis mul küsitavusi seoses terminite kasutamisega. Toob ju tehnoloogia areng kaasa ka mitmeid uusi sõnu, mida oleks vaja eesti keelde kohandada.

Osalejate ajaveebidest leidsin terminid nagu sotsiaalmeedia, sotsiaal meedia kui ka sotsiaalne meedia… Siinkohal meenub meie instituudi direktori ettepanek kasutada sotsiaaltarkvara ja tema argument oli näiteks selline: “ Minu arusaamist mööda tarkvara ise ei saa olla sotsiaalne, kuna mõistet “sotsiaalne” kasutatakse elusorganismide vahelise interaktsiooni kirjeldamisel. Kõnesolev tarkvara on aga vahendiks, mis seda interaktsiooni toetab. Seega oleks õigem kasutada terminit “sotsiaaltarkvara”. Analoogiliselt näiteks sellega, et meil on ‘Sotsiaalamet’, mitte ‘Sotsiaalne amet'”. Kas kasutada tarkvara või meedia, see on omaette küsimus, aga argument on minu arust küllaltki veenev, kuigi kasutame Hansuga ka ‘sotsiaalne meedia’ terminit. Õppimise kontekstis eelistan meediat tarkvarale, sest räägime oma tegevuste vahendamisest ja edastamisest. Teisalt rääkides meediast, siis vahet tuleb teha ka meediumil ja meedial. Kui inglise keeles on medium ainsuse vorm ja media mitmuses, siis kuidas oleks eesti keeles õige vastavaid termineid kasutada? Selle nädala postitustest leidsin ka näiteks termini “meediad”, mis tõenäoliselt viitas mitmuse vormile. Ma ise kaldun arvama, et meediumi ja meedia mõiste vahe on samasugune nagu inglise keeles s.t. ainsus ja mitmus.

Tihtipeale jäi mulje, et sotsiaalmeedia peamine eesmärk õppekontekstis on meelelahutus ja atraktiivsus. Me võtame sotsiaalmeedia kasutusele, sest me saame ja see teeb õppimise justkui huvitavaks, aga teisest küljest jääb väga tihti tähelepanuta kogu see tehnoloogia areng ja selle mõju haridusele ja õppimisele. Liina toob siinkohal väga hea näite “aga mis mõttes me siis loome erinevaid e-kursuseid ja võrgustikke, kui me hakkame neid rakendama nii, et klassis istuvad õpilased üksteise kõrval arvutite taga ja siis suheldakse läbi interneti üksteisega. See tundub ju olevat nonsens.” Just, milleks korrata vanu, olemasolevaid tegevusmustreid neid toetades uute tehnoloogiliste vahenditega?

Väga värvikalt kirjeldab antud situatsiooni Henry David Thoreau öeldud mõte 1854. aastal: we have improved means to unimproved ends, mis eesti keeles võiks kõlada umbes selliselt, et meil on küll paremad vahendid, aga endiste eesmärkide saavutamiseks. Tõenäoliselt on ikkagi üsna keeruline näha neid uusi lubavusi kui ka tegevuste kvalitatiivseid muutusi, mida tehnoloogia kaasa toob.

Veronika lisab oma postituses: “õppe kujundamisel ja õpikeskkonna valimisel on põhiküsimuseks õpieesmärgid ning sellest lähtuvalt meedia, läbi mille need eesmärgid saavutatakse. Lähtuvalt õpieesmärkidest on oluline määratleda ka sotsiaalne meedia”. Minu arust väga oluline ja samas üsna iseenesestmõistetav tähelepanek. Kõigepealt mõtleme, mida me tahame saavutada ja siis vaatame, millised on sobivad mediaatorid ja toetajad, mitte vastupidiselt.

Vaatamata eelnevale tõi nii mõnigi teist välja ka sotsiaalmeedia lisaväärtuse kui võimaluse mitmesuguste pädevuste arendamiseks, mis muutuvad aina olulisemaks tänapäeva ühiskonnas. Näiteks eneseväljendusoskus ja selle demonstreerimine avalikult. Mõnda postitust lugedes tekkis väike kahtlus, kas me isegi oskame end keeleliselt õigesti väljendada ja kasutada kirjavahemärke (ei viita siin eesti keelt emakeelena mitterääkivatele osalejatele).

Meeri tõi välja ka väga olulise aspekti, et sotsiaalmeedia kasutamine “võimaldab õppijal luua just enda tarbeks sobiva keskkonna, kasutades just neid vahendeid, mis toetavad tema õppimist”. On see ju hea näide iseseisvast mõtlemisest, kontrolli omamisest ja vastutuse võtmisest oma keskkonna üle ning oskus valida sobiv(ad) vahend(id).

Kui suurem osa teist tõi välja probleemi, et sotsiaalmeedia kasutamisega kaasnevad ka turvalisuse ja privaatsuse probleemid, siis Meeri mõte, kus ta ütleb “kasutades neid vahendeid saavad õpilased praktilist kogemust olla ennastjuhtiv õppija ning aimu ka ohtudest, näiteks privaatsus ja turvalisus” on väga asjakohane. Kasutades sotsiaalmeediat õpime ju ka sellega kaasnevaid probleeme ja väljakutseid. Olen siinkohal nõus Luisa mõttega “sotsiaalse meedia kasutamine on olnud õpilaste oma algatus”. Tahame seda õpetajatena või mitte, aga praktika näitab, et need protsessid toimivad suuresti alt-üles…

Aitäh huvitavate mõtete eest!

Esimene tagasivaade koostatud õpilepingutele

Nagu esimesel kontaktpäeval sai mainitud, on siin kursusel nö kaks paralleelset “tegevust”, mis jooksevad kogu kursuse vältel: üks suund on seotud kursuse teemadega ja teine individuaalse õpiprotsessi ja selle analüüsiga. Kuna oleme juba jõudnud viienda nädala tegevusteni s.t. üks kolmandik kursusest on kohe möödas, siis oleks paras hetk teha tagasivaade kursuse alguses koostatud õpilepingutele ning analüüsida mis, kuidas ja kui palju on juba saavutatud; mida ja miks tuleks õpilepingus muuta ning kirjeldada, kuidas siiani tehtu on saavutatud.

Ühesõnaga, lisaks viienda nädala sisulist osa puudutavale tegevusele, palume teil esiteks võtta ette oma õpileping, analüüsida ning võrrelda seda kirjapandu ja tegeliku olukorraga ning vajadusel õpilepingut täiendada/parandada. Siinkohal soovime, et alles jääb ka vana versioon õpilepingust ehk siis uus versioon õpilepingust võiks olla eraldi postitusena. Teiseks palume teil kirja panna, kuidas te oma eesmärke olete saavutanud (missuguseid strateegiaid rakendades, mis vahendeid ja ressursse kasutades). See oleks siis selline retrospektiivne kirjeldus, kuidas on teie õpiprotsess toimunud.

Töökat nädalat!

4. nädal: sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkonna osana

Sellel nädalal arutleme, mis võimalusi pakuvad sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkondade loomiseks.

1. Baseerudes oma eelmisel nädalal defineeritud õpikeskkonna definitsioonile mõtiskle sotsiaalse meedia vahendi(te) üle kui potentsiaalse õpikeskkonna võimalik(ud) koostisosa(d). Millised on sotsiaalse meedia eelised õpihaldussüsteemide ees ning millised on sinu arvates peamised probleemid nii õppija kui ka õpetaja/õppejõu vaatenurgast?

Juhul, kui sinu arusaam õpikeskkonnast on muutunud tänu eelmisel nädalal postitatud definitsioonidele ja arutelule, siis selle nädala ülesannete tegemisel võta aluseks oma uus arusaam õpikeskkonnast.

Postita oma mõtisklused isiklikku ajaveebi.

2. Vaata ringi kursusekaaslaste ajaveebides ning avalda oma arvamust antud teema kohta kommentaaridena.

Juhul, kui sul on mõni huvitav näide, kuidas sotsiaalse meedia vahendeid saaks kasutada õpikeskkonna loomisel ning sa arvad, et ka teised võiks sellest ideid saada, postita ka see oma isiklikku ajaveebi (ei ole kohustuslik).

Kirjandusest võib soovitada järgmist:

Kellel tõsisem huvi antud teema vastu, siis huvitavat lugemist leiab ka siit raamatust: Hatzipanagos, S. & Warburton, S. (2009). Handbook of research on social software and developing community ontologies. IGI Global, USA.

Postituste esitamise tähtaeg 25.09.2011

Pinnale kerkinud mõtteid õpilepingutest…

Nagu meie praktika on juba näidanud, olid esimesed õpilepingute katsetused küllaltki üldisel tasemel ja üsna sarnased. Ja see on täiesti mõistetav teadmata täpselt, mis kursusel toimuma hakkab. Vaatamata sellele loob aga üldine leping aluse juba natuke detailsemale, mille pealt edasi liikuda.

Nagu Triinu juba oma ajaveebis mainis, on õpileping tegelikult omamoodi õpiprojekt. Kui me tavaliselt õpime mõnda õppeainet, siis üsna vähe pöörame ju tähelepanu sellele, et miks ja kuidas me seda teeme nö. mõtiskleme ja reflekteerime teemal, kuidas me oma teadmisi ja uusi oskusi omandame. See aga tähendab, et õpitegevuse objektiks ei ole ainult mõni konkreetne teema, vaid lisaks on objektiks ka oma enda õppimine. Seega on õpileping toetav vahend mõistmaks paralleelselt oma õpitegevust siin kursusel, mille fookuses on õppimine digitaalajastul. Teeb ju eriti huvitavaks selle just fakt, et paljud meie tegevused toimuvad mitmete digitaalsete vahendite ja meedia vahendusel, mis loovad tegelikult võimalusi hoopis uuteks, teistmoodi tegevusteks ning muudavad õpitegevusi kvalitatiivselt. Ja seda mitte ainult selles mõttes, et väljaprinditud konspektide asemel paneme need pdf’na näiteks Moodle’sse vaid toimub ka õpiprotsessi kvalitatiivne muutumine läbi vahendite ja meedia rekonfigureerimise ning sisu pideva täiendamise/vahendmise.

Kuna me Hansuga oleme eelkõige teadurid, kelle ülesandeks on uurida ja mõista haridustehnoloogia valdkonnas toimuvat ning pakkuda välja uusi lahendusi ja innovaatilisi lähenemisi, siis üheks suunaks on mõista ja aru saada, kuidas täiskasvanud õppija oma õppeprotsessi mõistab ning vaadata, kas midagi õpitegevustes ka kvalitatiivselt muutub. Meie eesmärk on minna rohkem sügavuti ja uurida, kas lisaks samade tegevuste (nii õpetamise kui ka õppimise) toetamine tehnoloogiaga muutub ka nende tegevuste iseloom, lisandub mõni juurde jne.

Aga nüüd mõned mõtted koostatud õpilepingutest…

Väga hea meel on tõdeda, et paljud teist on mingi konkreetne vajadus seostada sellel kursusel õpitu oma igapäevatööga. Lisaks soovile mõista täiskasvanud õppijat tänapäeval on meil ka soov teada saada läbi õpilepingute, kas teil on mingi spetsiifiline aspekt antud teemast, mille vastu huvi tunnete (ja vastasel korral üritame seda arvesse võtta) või on tegemist rohkem üldisema lähenemisega.

Silma jäi, et õpilepingutes on strateegiad esitatud väga üldiselt. Üsna tihti tekkis küsimus, aga kuidas siis ikkagi… Siinkohal ootame järgmiselt lepingu versioonilt juba natuke täpsemat samm-sammult tegevusi. Lisaks pea kõikides õpilepingutes käis vahendina läbi internet s.t. et leida materjali interneti teel. Internet vahendina on väga lai mõiste ja selle mõiste alla võib panna meeletult palju spetsiifilisi vahendeid, millel on omad lubavused ja võimalused..mis ühes kontekstis sobivad ja toetavad tegevusi, aga teises kontekstis pigem piiravad. Minu jaoks on see üsna sarnane situatsioonile, kus mul on vaja jõuda punktist A punkti B täpsustamata, millist transpordivahendit kasutada…kas jalgratast või hoopis lennukit. Siinkohal olekski just huvitav teada, missuguste vahendite vahendusel näiteks info otsing toimub. Hea meel oli ka tõdeda, et üha rohkem on hakatud hindama kaasõppijat kui sama olulist kui mitte olulisemat tagasiside andjat ja toetajat. Meie eesmärk ongi ju pakkuda vaid raamistik ja tingimused, kus siis igaüks üritab oma nišši leida. Olin väga positiivselt üllatunud üksteise kommenteerimisest julgustaval, küsival, tunnustaval või mingi muul moel. On alust arvata, et see paneb baasi tugeva ja elujõulise võrgustiku tekkele.

Teiselt poolt jäi silma ka üsna traditsiooniline mõtteviis, kus kursusel osalemisel on tähtis ikkagi see vastavalt õppejõu seatud kriteeriumitele läbida s.t. et koduste tööde õigeaegne tegemine, aga tähelepanu pööramata esitatud kodutööde kvaliteedile.

Hindamiskriteeriumid olid  üsnagi udused ja väga selgelt pilti ei anna sellest, mis on see tõendusmaterjal, mis näitab, et eesmärgid on täidetud. Jäi silma, et tihtipeale on hindamiskriteeriumid ajas kaugele ulatuvad….näiteks rakendada omandatud teadmisi oma koolis, mis tõenäoliselt leiab rakendust alles järgmisel semestril. Seega antud aine arvestuse saamiseke peaks õpilepingu reflektsiooni tegema järgmise aasta kevadel, kui omandatud teadmisi on püütud praktikas rakendada :). Samas tullakse ju ülikooli õppima ikkagi sellepärast, et pärast praktikas oma teadmisi rakendada…

Aitäh panustamast!

Terje

Teise nädala tegevused

Kuna meie kursus algas eelmise nädalaga ja kontaktpäevaga (ainus tegevus eelmisel nädalal oli kontaktpäeval osalemine), siis lähme edasi teise nädala tegevuste juurde.

Teise nädala jooksul (05.09 – 11.09) ootame teilt järgmisi tegevusi:

  • loo isiklik ajaveeb soovitavalt WordPress.com või Blogger keskkonnas. Loomulikult võib kasutada ka juba olemasolevaid ajaveebe, kuid sellisel juhul kasutage kas kursuse märksõna opikeskkonnad või looge eraldi kategooria antud kursuse jaoks.
  • postita enesetutvustus isiklikku ajaveebi. Enesetutvustuse vorm on vaba, sellegipoolest oleks väike pilt endast suureks abiks meile kõigile.
  • registreeri oma ajaveeb EduFeedr keskkonnas.
  • mõtiskle kursuse teemade üle ning koosta isiklik õpileping ning postita see oma ajaveebi. See on esimene versioon õpilepingust, mis kursuse jooksul pidevalt täieneb.

Õpileping koosneb järgmistest elementidest:

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks? (inimesed, materjalid, tehnoloogia) Kuidas ma neile ligi pääsen?

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi?

Reflektsioon (kursuse lõpus) – Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mis ma peaksin järgmisena tegema?

Esimese nädala tegevuste tähtaeg on 11.09. kell 24:00.

Küsimuste ja probleemide tekkimisel võtke kindlasti ühendust Terje või Hansuga.

Jõudu ja innukat pealehakkamist!

Enesetutvustus: Terje

Mina olen Terje ja töötan Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses alates 2004 aasta sügisest teadurina. Peamiselt tegelen Haridustehnoloogia keskuses erinevate rahvusvaheliste ja kohalike haridusprojektidega, kus minu põhiliseks ülesandeks on osaleda kontseptuaalsete raamistike väljatöötamisel või panustada projekti e-õppe spetsialistina. Lisaks teadustegevusele olen seotud ka mõnede Informaatika Instituudi poolt pakutavate magistriõppe kursustega ning vajadusel valmis juhendama ka magistritöid.

Ma olen lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli geoökoloogia magistriõppe ning tudeerinud haridustehnoloogiat Hollandis Twente Ülikooli magistriõppes. Oma teadmisi olen rakendanud kolm aastat Tallinna 37. Keskkoolis loodusteaduslike ainete õpetajana. Huvitav kogemus oli, millest nüüd aeg-ajalt puudust tunnen. Oma formaalsed õpingud lõpetasin doktoritöö kaitsmisega Tampere Tehnikaülikooli Hüpermeedia laboris. Doktoritöö fookuses oli täiskasvanud õppija enesejuhitavate pädevuste arendamine läbi sotsiaalse meedia. Teadurina jäävadki minu huvid täiskasvanud õppija modelleerimise ning pädevuste arendamise ja personaalsete õpikeskkondade valdkonda. Natuke rohkem minu tööalastest tegemistest saab ülevaate minu ajaveebist, mis on hetkel küll rohkem staatilise informatsiooni mediaator.

Antud kursus saab minu jaoks olema kui järjekordne huvitav väljakutse. Kuigi eelmisel aastal alustatu läks üsnagi hästi korda ja edukalt, leidsin ma siiski, et see kursus peidab endas mitmeid võimalusi selle paremaks ja huvitavamaks muutmiseks. Igatahes üritan anda endast parima, et ka selleaastane kogemus on meenutamist väärt.

Ja kui ma neid eelpool nimetatud tegevusi mingil põhjusel tegema ei peaks, siis ma kulutaksin kogu oma aja ja energia reisimise, klaveri mängimise, raamatute ja rannas unistamise peale…

Kokkuvõte kursusest

Selleks aastaks on siis kursus meie jaoks lõppenud, mis ei tähenda aga seda, et diskussioon antud teemadel ei võiks edasi toimuda. Oleme Hansuga jõudnud  läbi vaadata iga osaleja individuaalsed postitused ning grupitööd. Meil on väga hea meel tõdeda, et meie kursusel osales ääretult huvitav seltskond muutes selle kursuse väga mitmekesiseks ning pakkudes huvitavaid kogemusi ja mõtteid erinevatest vaatenurkadest. Suur aitäh teile mõtete jagamise ja huvitavate diskussioonide eest, mis pakkusid väga palju mõtteainet ka meile endile. Suur aitäh neile, kes pakkusid tagasisidet ka kursuse teemade ja organiseerimise kohta.

Nagu eelpool sai juba mainitud, oli kursuse läbimiseks vaja teha kõik kodutööd ning esitada grupitöö. Samas võtsime arvesse ka selle, et kursuse maht on 3 AP, mis tähendab vähemalt 78 tundi tööd koos kontaktpäevadel osalemisega. Seega viimasel päeval kõikide postituste esitamine ei pruugi tingimata tähendada kursuse läbimist. Eks see ole igast postitusest näha, kuivõrd on panustatud.

Iga osalejaga võtame individuaalselt e-posti teel ühendust, et teavitada teid kursuse läbimisest.

Kauneid jõule ja tegusat uut aastat!

Terje & Hans