Mõtteid õpikeskkonna teemadel

Suurem osa teist on saanud esimese kodutööga nö käe valgeks. Suur aitäh panustamast!
Alustaks kõigepealt meie ootustest.

Niisiis palun teil korraks uuesti ette võtta oma esimese kodutöö postitus. Kui te nüüd selle uuesti üle loete, siis kuidas teile tundub, kas sealt peegeldub vastu vähemalt 6 tundi tööd? Hans kirjutas eelmises postituses, et “iga teema peale kulub ca 6 tundi. See töö maht peaks tulema kokku nii teie postitusest (mis lisaks eelnevale kogemusele näitab tööd kirjandusega) kui teiste postituste kommenteerimisest”. Täiesti arusaadav, et esimesel nädalal kulub ka natuke aega kursusega tutvumisele jne., aga siiski. Lisaks on kursuseprogrammis mainitud, et “Ajaveebiseminaride postitused loetakse arvestatuks, kui kursusel osaleja on julgenud postitada oma töö avalikku keskkonda tundmata piinlikkust ja häbi oma töö üle; tema postitused sisaldavad analüütilist ja reflekteerivat komponenti; on vastavuses antud nädala teemaga; vastab ülesandes esitatud küsimustele; sisaldab üliõpilase originaalseid ideid ning demonsteerib lugemismaterjalidest arusaamist. Postitustes sisalduvad viited teadusartiklitele peavad olema korrektselt vormistatud”.

Kui rääkida lugemismaterjalidest, siis täiendava kirjanduse kasutamine oli väga tagasihoidlik. On muidugi tore mõtiskleda mingi mõiste või nähtuse üle, aga sellel on meie kursuse kontekstis mõtet, kui olemasolevale teadmisele lisandub ka midagi uut loetud kirjanduse põhjal või näiteks kaasõppijate mõtiskluste näol.

Kuna tegemist on esimese postitusega, siis esimesel korral on ehk raske tabada, mida täpselt oodatakse. Kuid järgmiste postituste tegemisel soovitan korra üle vaadata, kas kuskil kajastub refleksiooni, natuke analüüsi, kirjandusega tööd, originaalsust, korrektset viitamist…

Rääkides viitamisest, siis meeldetuletuseks, et kui viitate, siis peaks ka kuidagi tekstis välja tooma, millise autori mõtteid ning kus täpsemalt kasutati… panna ritta mõned allikad postituse lõppu viitamata nendele tekstis ei anna just tunnistust sellest, et antud allikad on ka tegelikult läbi töötatud.

Nüüd aga sisuliste aspektide juurde.

Õpikeskkonna mõistest…esimene reaktsioon viitab tavaliselt õpikeskkonnale, mis on “koostatud”, disainitud ning etteplaneeritud kellegi teise poolt ehk siis õpetaja on see, kes loob ja vastutab, et keskkond oleks sobiv ja toetav. Seega me räägime peamiselt formaalsest keskkonnast. Mõned teist tõid välja ka võimaluse, et õpikeskkond ei pea just olema klassiruum vaid võib olla ka liivakast, muuseum jne. Siit saab juba edasi liikuda selles suunas, et õpikeskkond võib-olla ei peagi alati olema õpetaja poolt kujundatud. Kas mitte õppija ise ei võiks endale õpikeskkonda kujundada ja luua, just sellise nagu tema arvab? Sellisel juhul võib õpikeskkonda vaadata kui üht võimalikku õpiprotsessi tulemit.

Lisaks jäi kõlama väga traditsiooniline mõtteviis, et seal, kus on tegemist õppimisega, on kindlasti kohal ka õpetaja. Õpikeskkond ilma õpetajata pole justkui õige keskkond…vaatame, kas kursuse jooksul teie arusaamas mingeid muutusi toimub 🙂

Virtuaalsetest keskkondadest…Enamlevinud arvamus on, et iga veebipõhine vahend on justkui õpikeskkond. Olgu see siis ajaveeb, Moodle või isegi eKool. Väga tüüpiline on tõmmata õpihaldussüsteemi ja õpikeskkonna vahele võrdusmärk. Isiklikult kaldun arvama, et tehnoloogilisi vahendeid oleks mõistlik vaadelda kui ühte osa õpikeskkonnast, täiendust sellele, mis juba olemas on. Siinkohal sobib välja tuua Pireti mõte, et “Kui ei ole loodud turvalist ja innustavat vaimset ning sotsiaalset keskkonda, ei pruugi ka füüsilised ja virtuaalsed aidata”… Kas pole nii?

Mihhail ja Dmitri räägivad keskkonnast kui mängust, mis on omamoodi huvitav metafoor õpikeskkonnale ning flow’ (voog) mõistest. Kusjuures see võib osutuda väga kasulikuks mõisteks mõnes magistritöös. ‘Flow’ mõistega käib käsikäes ka Vygotsky ‘zone of proximal development’ (väga lihtsustatult viitab see erinevusele õppija võimes teha midagi ise ja koos õpetajaga), mis mängib olulist rolli motivatsiooni ja nö vooseisundi tekkimisel. Lisaks toob Meelis välja õppija sisemised ja välised mõjutajad – olulised motivatsiooni mõjutavad tegurid.

Taimi püstitab kuskil kommentaarides küsimuse…”Aga oleks ju väga mõnus, kui saaks eKooli luua ka ekursusi, kus ka õppijad saavad ka oma artikleid, faile avaldada ja tagasisidet anda ja muid tegevusi teha, mis tavalises eõppe keskkonnas saab teha? Õpilased kasutajatena on ju seal juba olemas? Kas sellisel ideel on jumet või ajan jama? :-)”. Mida teie arvate?

Siinkohal julgustan ka kõiki teisi osalejaid esitama küsimusi, intrigeerivaid mõtteid kas siis enda ajaveebis, mõne kaasõppija kommentaarides või kursuse ajaveebis. Ning järgima neid, kes juba aktiivselt kommenteerivad teiste mõtteid.

Järgmiste postitusteni!

Mis on õpikeskkond?

Kursuse sisulist osa alustame mõiste “õpikeskkond” defineerimisega, mis saab olema aluseks kursusel käsitletavatele teistele teemadele. Õpikeskkond mängib õppeprotsessis olulist rolli, kuid samas võib õpikeskkonda mõista väga mitmeti. Esimese kahe nädalase bloki eesmärk on uurida natuke kirjandust õpikeskkondadest ning pakkuda välja oma arusaam õpikeskkonnast, olgu see siis füüsiline, virtuaalne või kombinatsioon.

Kursuse ajaveebis oleme teemade kaupa välja pakkunud rida artikleid ja raamatuid, mis on soovituslikud. Lisaks meie poolt pakutud materjalidele innustame teid ise otsima sobivaid allikaid ning nende põhjal reflekteerima.

Seega, sissejuhatuseks teemasse soovitame lugeda ühte eestikeelset materjali:

  • Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]

Lisaks soovitame vabalt kättesaadavatest inglisekeelsetest allikatest järgmiseid:

  • Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. In A. Dimitracopoulou (Ed.), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (pp. 3-18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]
  • Wilson, B. G. (1995). Metaphors for Instruction: Why We Talk about Learning Environments. Educational Technology, 35(5), 25-30. Loetud aadressil http://carbon.ucdenver.edu/~bwilson/wils95
  • Hiemstra, R. (1991). Creating Environments for Effective Adult Learning. San Francisco: Jossey-Bass. Loetud aadressil http://www-distance.syr.edu/leindex.html

Lugemismaterjalidega tutvumise järel ootame teie esimest sisulist positust personaalsesse ajaveebi, kus te püüate enda jaoks defineerida mõiste õpikeskkond ning välja tuua need aspektid/funktsioonid, mis on teie jaoks õpikeskkonna juures olulised.

Kasutada võib mitmesuguseid allikaid, teiste definitsioone (sellisel juhul koos korrektse viitega), kui need juba ühtivad sinu arvamusega kui ka ise sõnastada õpikeskkonna mõiste. Siinkohal ei oota me väga professionaalselt sõnastatud õpikeskkonna definitsioone (mis on loomulikult ka lubatud), vaid võib pakkuda lühikese kirjelduse, mida mina õpikeskkonna all mõtlen, kui ma seda sõna kasutan.

Lisaks enda postitusele ootame ka aktiivset kursusekaaslaste ajaveebide jälgimist ja kommenteerimist. Ning tehke artiklite hulgas oma eelteadmistest ja eesmärkidest lähtuv valik, kõigega ei jõua tutvuda…

Ootame teie postitusi 16.09. südaööni.

Julget pealehakkamist!

Saame tuttavaks

Antud kursuse juhendajad on Terje ja Hans.

Terje töötab Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses alates 2004 aasta sügisest teadurina. Peamiselt tegelen Haridustehnoloogia keskuses erinevate rahvusvaheliste ja kohalike haridusprojektidega, kus minu põhiliseks ülesandeks on osaleda kontseptuaalsete raamistike väljatöötamisel või panustada projekti e-õppe spetsialistina. Lisaks teadustegevusele olen seotud ka mõnede Informaatika Instituudi poolt pakutavate magistriõppe kursustega ning vajadusel valmis juhendama ka magistritöid.

Ma olen lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli geoökoloogia magistriõppe ning tudeerinud haridustehnoloogiat Hollandis Twente Ülikooli magistriõppes. Oma teadmisi olen rakendanud kolm aastat Tallinna 37. Keskkoolis loodusteaduslike ainete õpetajana. Oma formaalsed õpingud lõpetasin doktoritöö kaitsmisega Tampere Tehnikaülikooli Hüpermeedia laboris. Doktoritöö fookuses oli täiskasvanud õppija enesejuhitavate pädevuste arendamine läbi sotsiaalse meedia. Teadurina jäävadki minu huvid täiskasvanud õppija modelleerimise ning pädevuste arendamise ja personaalsete õpikeskkondade valdkonda. Natuke rohkem minu tööalastest tegemistest saab ülevaate minu ajaveebist, mis on hetkel küll rohkem staatilise informatsiooni mediaator.

Antud kursus saab minu jaoks olema kui järjekordne huvitav väljakutse. Igatahes üritan anda endast parima, et ka selleaastane kogemus on meenutamist väärt. Ja kui ma neid eelpool nimetatud tegevusi mingil põhjusel tegema ei peaks, siis ma kulutaksin kogu oma aja ja energia reisimise, klaveri mängimise, raamatute ja rannas unistamise peale…

Algab kursus “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” 2012

Alustame taas kursusega “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud”.

Selle aasta kursuse ülesehitusest…

Sellel aastal alustame ilma kontaktpäevata s.t. et esimesed tegevused toimuvad e-õppe vormis teile sobival ajal ja tempos (pole vajadust olla kindlal ajal “online”).

Üldine info kursuse kohta asub Wikiversity lehel:

Kursusega seotud jooksev info, ülesanded, tagasiside saab olema siinsamas kursuse ajaveebis. Seega tuleks pidevalt jälgida kursuse ajaveebi, et kursis olla kursusel toimuvaga.

Sellel aastal koosneb kursus seitsmest teemade blokist. Ühe teema peale kulub 2 nädalat, mil toimub iseseisvalt kirjandusega tutvumine ning teema reflekteerimine ja arutelu personaalsetes ajaveebides. Lisaks oma ajaveebi pidamisele ootame osalejatelt aktiivset arutelu, mis eeldab ka kursusekaaslaste ajaveebide jälgimist ning kommenteerimist. Kursuse üks eesmärke on luua aktiivne kogukond, kes haridustehnoloogilistel teemadel mõtisklevad ning arutlevad, mistõttu on antud kursus ja seal toimuv avatud kõigile huvilistele.

Kontaktpäevadel võtame vaatluse alla eelnevalt läbitöötatud teemad, diskuteerime ning vastame tekkinud küsimustele ning probleemidele. Viimane kontaktpäev on mõeldud grupitööna tehtud lühivideote (õpikeskkonna teemal) tutvustamisele. Grupitööst teeme pikemalt juttu natuke hiljem.

Kuidas siis alustada?

Pärast kursuse infoga tutvumist Wikiversity’s ja kursuseprogrammis tuleks luua oma isiklik ajaveeb. TLÜ haridustehnoloogia ja informaatikaõpetaja magistrantidel tasub ajaveebi loomisega oodata 8. septembrini. Siis luuakse õppedisaini aluste kursusel kõigile õppijatele ülikooli serveril paiknevad WordPress ajaveebid, mida saab kõigil kursustel kasutada. Samas võib soovi korral kasutada ka mõnda muud ajaveebi.

Ajaveebide jälgimise lihtsustamiseks kasutame me EduFeedr keskkonda. Selleks palume teil kõigil registreerida oma ajaveeb sellel aadressil: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/join/71425

Kursusega seotud info tähistamiseks erinevates veebikeskkondades palume kasutada märksõna opikeskkonnad (Twitteris #opikeskkonnad)

Kui teil tekib probleeme ajaveebi loomisega, võtke kindlasti meiega ühendust. Aitame teid hädast välja. Samuti, kui teil tekib tõrge avaliku ajaveebi pidamisega, võtke meiega ühendust ning püüame probleemile sobiliku lahenduse leida.

Antud kursuse ajaveeb on jätkuks varasematel aastatel toimunud kursustele. Seega, kellel huvi antud kursuse vastu, võib julgelt lehitseda eelmistel aastatel tehtud postitusi ning uurida osalejate ajaveebe.

Edukat kursust ja ilusat sügist teile kõigile!

Terje & Hans

Selleks aastaks kõik!

Ma arvan, et on aeg selle kursuse ametlikule osale punkt panna, mis ei tähenda aga seda, et ka erinevatel kursuse teemadel olevad diskussioonid ei võiks jätkuda. Meil on hea meel tõdeda, et tegemist oli väga värvika ja huvitava seltskonnaga, kes agaralt üksteist toetama ja kommenteerima asusid ning väga asjalikke mõtteid avaldasid. Nii tõsist võrgustikku ei ole me sellel kursusel veel kohanud.

Mis puudutab viimast tagasivaadet, siis ootasime ehk natuke sügavamat ja tõsisemat analüüsi selle kohta, mis oma õppimises töötas ja mis mitte, miks; kuhu on edasi areneda; kas õpiprotsessis on midagi muutunud jne., aga on ka ehk arusaadav, et enam ei jaksa. Siiski tasub pilk heita Kersti, Irena, Anneli, Veronika ja ka mõnede teiste osalejate viimastele postitustele.

Suur aitäh ka neile, kes avaldasid mõtteid, mis kursusel võiks teistmoodi olla. Paneme teie mõtted kõrva taha ja võtame edaspidi arvesse.

Võtame teiega e-posti teel ühendust, et teavitada teid ka arvestuse/mittearvestuse saamisest.

Suur aitäh teie panuse eest!

Rahulikku jõuluaega ja tegusat uut aastat!

Terje & Hans

 

Viimased ponnistused

IFI7052 kursus hakkab otsi kokku tõmbama. Siinkohal väike meenutus ka, kuidas antud aines arvestuseni jõuda.

  • Kirjalikud analüütilised ja reflekteerivad ajaveebi postitused nädala kaupa käsitletavate teemade kohta. Osalemine kõikidel ajaveebiseminaridel. Kui on nö põhjuseta (teavitamata meile) hilinetud rohkem kui kolme ajaveebipostituse esitamisega, ei pääse arvestuse sooritamisele ajaveebipostituste põhjal.
  • Grupitööna valminud õpikeskkonna kontseptuaalse disaini (stsenaariumite) esitamine valitud keskkonnas ja kaitsmine  kontaktpäeval.
  • Lisaks ootame teilt kokkuvõtvat, kuid samas põhjalikku ja analüüsivat reflektsiooni oma õpiprotsessist baseerudes õpilepingutele. Tähtaeg 4.12.

Reflektsioon peaks sisaldama tagasivaadet, näiteks missugused strateegiad töötasid, mis mitte ja miks; kuidas on õppimine muutunud võrreldes varasemate õpikogemustega, kuhu edasi liikuda jne.

Jõudu lõpetamiseks!

 

Kontaktpäev II

Sellel laupäeval 12.11. kell 14:00-18:00 toimub meil teine kontaktpäev. Kontaktpäeval on meil kavas järgmist:

  • Kursusega seotud küsimused/probleemid/ettepanekud
  • Vahekokkuvõte kodustest töödest, meenutusi arvestuse saamise kriteeriumitest
  • Õpilepingud – teine tagasivaade
  • Grupitööga seotud küsimused/probleemid: kas kõik on leidnud grupi? kes millisesse gruppi kuulub? mis on grupi teema? kas on küsimusi seoses grupitööga?
  • Ülevaade reflektsioonipostitustest – esile kerkinud küsimused, intrigeerivad diskussiooniteemad
  • Grupitöö – mõistekaart kursuse märksõnadest

Ettevalmistus kontaktpäevaks:

  • sirvi läbi kursusel käsitletud teemad ja kogu kokku tekkinud küsimused, sind huvitavad teemad, segaseks jäänud aspektid, millele tahad vastuseid, algatada diskussiooni või kuulda teiste arvamust;
  • võta kaasa hea ja jutukas tuju ning kõik muu, mis mugavaks ja mõnusaks pärastlõunaks vajalik.

Kohtumiseni laupäeval!


Õpivõrgustikud: tagasivaade

Kõigepealt tahaks mainida, et lugedes teie postitusi, tabasin end pidevalt mõttelt, et tegelikult elame me väga huvitaval ajal, sest meil enamusel on kogemus, kuidas toimus õppimine enne tehnoloogia-ajastut ja nüüd on meil võimalus kogeda, kuidas meie õppimine ja teadmiste omandamine muutub; mil moel meie tegevused on toetatud ning vahendatud tehnoloogiaga. Siit saab üsna huvitavaid paralleele tõmmata ning uurida õpitegevusi väga mitmest vaatenurgast…

Silma jäi mõte, et ühelt poolt võime nimetada igasuguseid gruppe võrgustikeks, kuid samas kas need ikka on õpivõrgustikud nö kitsamas mõttes, s.t. et grupp, keda seob sarnane teema, sarnased probleemid ja õpieesmärgid? Osa teist vaatleb ka perekonda kui õpivõrgustikku. Mingis mõttes see ju on nii, kuid sellises võrgustikus ei ole me vast teadlikult püstitanud õpieesmärke…loomulikult õpime igal pool, igal ajal ning igasugune võrgustik toetab mingil määral, otseselt või kaudselt, meie arengut. Nagu Veronika väidab, tänapäeval tegelikult kaovad ära selged piirid, kust algab õppimine ja kus lõpeb…

Rääkides osalemisest või olles osake õpivõrgustikust, tekkis küsimus, kas on oluline, et õpivõrgustikus olemiseks peab kindlasti olema nö “two way” (kahepoolne) seos? Kas ma ei või olla passiivne sõlm võrgustikus, kes ainult võtab andmata midagi teadlikult tagasi? Ühelt poolt võib väita, et võrgustikus osalemiseks ei pea ilmtingimata olema aktiivne tegutseja ning Irena tähelepanek, et “Sageli ei pruugi me teadagi, kellega ja kellelt me uusi teadmisi ammutame” on üsna reaalne, sest nagu eespool öeldud, on üsna raske tõmmata selgeid piire võrgustikule. Kuid teisest küljest, võttes aluseks meie kursuse, siis on ju selgelt näha, kes annab võrgustikule rohkem lugedes erinevat kirjandust ja püüdes ka teemasse sügavuti minna ja kes natuke vähem. Nagu ikka, pakkus seegi nädal väga huvitavaid mõttekäike kui ka vähem põhjalikke postitusi. Aga eks seegi ole igaühe enda otsustada, kuidas ja kas hoida tasakaalus andja-saaja roll…

Ühe huvitava mõtte tõi välja Diana, kes käsitles õpivõrgustikku ökosüsteemi metafoorina “Ta nagu ökosüsteem, mis areneb ja koosneb tegevustest ja inimeste huvidest”.

Kaja, Irena, Kersti ja Meeri (ja ka mõned teised) näiteks rõhutavad, et sellised “ökosüsteemid” (võrgustikud) olid ka enne tehnoloogia pealetungi, kuigi toimisid teisel moel, sest puudus tehnoloogiline vahendaja. Meeri võtab kokku ka eel-tehnoloogiliste võrgustike tunnused “…vabatahtlikkus, soov koostöös õppida, motiveeritus, liikmete panustamine võrgustiku tegevusse”, mis võivad elujõulised olla ka tänapäeval, osalt kolides virtuaalsesse maailma.

Kuid kas mitte need samad tunnused ei kehti ka tehnoloogiaga vahendatud õpivõrgustikes?

Nüüd võimaldab tehnoloogia tuua võrgustikud hoopis teisele tasandile. Ja just läbi tehnoloogia (nagu Mari seda rõhutab) on võimalik muuta võrgustike piire, mis enne olid defineeritud füüsiliste barjääridega või situatsioonist tingitud grupiga (näiteks mingis programmis õppijad). Tehnoloogia aga võimaldab luua võrgustikke, mis ei seostu ühegi konkreetse teadlikult ja sunnitult loodud tegevuse või grupiga. Urmas lisab, toetudes S. Downes’le (2007), et selliseid võrgustikke aitab kujundada vaaternurkade mitmekesisus, osalejate sõltumatus, seostatus läbi vastastikusel mõjul loodud teadmise ning avatus läbi saamise-panustamise.

Siinkohal meenub hiljuti loetud D. Thomase ja J.S. Brown’i (2011) raamatust “A new culture of learning: Cultivating the imagination of a world of constant change” kirjeldus, kus algklassi poiss räägib oma õpikogemustet mängides. Tegemist oli mänguga, kus sai harjutada programmeerimist ning poisi jutu järgi tekkis tal nö võrgustik, kus ta hakkas suhtlema teistega teemadel, kuidas üht või teist nende poolt programmeeritud asja paremaks teha ning mida juurde tuua. See on hea näide, kuidas huvid ja soov asjaga tegeleda hoiavad võrgustikud elujõulised, hoolimata sellest, et tegemist võib olla esmapilgul väga erinevate inimestega nii vanuse, hobidu-huvide kui ka haridustaseme poolest, kuid neid kõiki ühendab mingi väljakutse, mingi huvi. Eks selliseid  näiteid on meil endalgi elust väga palju võtta.

Lisaks tahaks siinkohal ära tuua Triinu püsitatud küsimused, mis hetkel jäävad vastuseta, kuid kindlasti võtame järgmisel kontaktpäeval vaatluse alla:

  • kas ja milliseid oskusi ning teadmisi omandame virtuaalses sotsiaalvõrgustikus, mida me reaalses sotsiaalvõrgustikus ei omanda?
  • kui õppimine kui protsess vajab sotsiaalset võrgustikku, siis mis on puudu virtuaalses õpikeskkonnas, et õppimine teinekord nii vaevaliselt tuleb?
  • millest/kellest sõltub õppija õpivõrgustiku kujunemine?”

ja Meeri lisab

  • millise lisaväärtuse annab virtuaalne õpivõrgustik?

Lugedes teie mõtteid, kerkis esile ka küsimus, kas võrgustikul peab olema koordinaator, keskne juhendaja. Kaja arvab, et võrgustikel puudub nö keskne juhendaja, võrgustiku keskpunkt (kui saab sellist üldse välja tuua), muutub pidevalt. Kuigi jah, kogemused ju näitavad, et tihtilugu on mõne võrgustiku eluiga ikkagi tingitud mõnest aktivistist, kes võrgustikku elujõulisena hoiab. Vastupidiselt Kajale, Liina arvab, et koordinaator peabki olema, kes haldab ja tagab võrgustiku toimimise. Tuleb välja, et kogemusi on erinevaid…sama kehtib ka meie kursuse kui õpivõrgustiku kohta. Oli neid, kes arvasid, et selle kursuse võrgustik on eriti hoogsalt tööle hakanud. Samas väidavad teised, et see on alles võrgustiku tekkimise algus. Loodan siiski südamest, et tegemist on mitte vaid kohustusest alustatud dialoogide ja diskussioonidega, et saada kirja arvestus, vaid et tõepoolest on ka huvi. Samas nõustun Meeri ja Veronikaga, et üks õige võrgustik tekib loomulikul teel, grupist enesest, mitte peale sunnitult ning samas on iseorganiseeruvad.

Minu tulevikuvisioon on selline, et õppimine toimubki ühel päeval peamiselt läbi võrgustike, kus seltskond töötab mingi probleemi või teema kallal. Läbi oma personaalse keskkonna osaleme võrgustikes, loome ja tarbime individuaalselt ja kogukondlikult. Õppejõud jäävad rohkem ja rohkem tahaplaanile olles pigem raamistiku organiseerijad ning tingimuste loojad.

Mari (ja ka mõned teised) püstitab küsimuse: “Mis aga saab õpivõrgustikust, mis on oma eesmärgi saavutanud? Isegi kui võrgustikku kuuluvad inimesed veel kokku saavad, suhtlevad ei ole see enam ju õpivõrgustik, vaid sotsiaalne võrgustik.”

Lõpetuseks tooksin välja Meeri postitusest Kalle Nurga mõtte, mis haakub eelpool esitatud mõttega „Mida ulatuslikum on inimese suhtlusvõrgustik, seda suuremad on tema võimalused edu saavutamiseks“. Õpivõrgustikust saab sotsiaalne võrgustik, muutub eesmärk, kasutegur ja võib-olla ka selle sõlmpunktid…

Aitäh panustamast ja kaasa mõtlemast!

Personaalsed õpikeskkonnad: tagasivaade

Kuna see on mulle südamelähedane teema, siis pakkus see nädal vähemalt mulle nii mõndagi huvipakkuvat, näiteks Veronika, Kaja, Triinu, Anneli, ja mõnede teiste postitused kui ka filosoofiline mõtisklus antud teemal Urmase poolt.

Nagu teie postitustest selgus, on üks võimalus vaadata personaalset õpikeskkonda kui tehniliste vahendite kogumikku. Samas toob see kaasa ka uue mõtlemise õppimises…personaalsus, kontroll ja vastutus oma õppimise eest, mis ju tegelikult võib toimuda ka ilma tehnilise abita. Personaalse õpikeskkonna mõiste olulisus on just esile kerkinud tänu sellele, et tehnoloogia areng on toonud vahendid, mida suudavad ja oskavad kontrollida ja hallata inimesed ise, ilma et peaks läbi kolmandate isikute suhtlema; oskavad luua võrgustikke, alustada diskussioone, luua koostöös materjale jne. Seega on meie keskkonnad pidevas muutumises vastavalt meie vajadustele. Siinkohal meenub ütlus filmist “The departed”: “I don’t want to be a product of my environment, but I want my environment to be a product of me“, mis väga hästi haakub personaalse õpikeskkonna mõistega…

Nii mõnestki postitusest jäi silma mõte, et tegelikult oma magsitriõpingute raames ei saa te päris ise oma keskkonda kujundada. Näitena võib tuua siin wordpressi kui peale surutud vahend sellel kursusel. Olen selle väitega täiesti nõus. Kuigi me siin justkui propageerime õppija initsiatiivi võtta kontroll ja vastutus oma õppimise ja keskkonna eest, aga samas nõuame ka teatud vahendite kasutamist. Ühelt poolt on see tingitud vajadusest näidata kätte algus (oleme ju kõik erineva kogemustee pagasiga) ning alternatiivseid võimalusi, mida tehnoloogia õppimise kontekstis pakub. Lihtsalt tundmatus kohas vette viskamine ei pruugi ka päris õige lahendus olla s.t. liikuda ühest äärmusest teise. Kõigepealt peaks tutvust tegema võimalike alternatiividega ning edaspidi neid oma äranägemise järgi oskuslikult ja eesmärgipäraselt kasutada. On ju eriti keeruline neil, kes tulevad taas õppima üle pika aja. Seetõttu ongi Urmase püstitatud küsimus õigustatud: “Personaalse õpikeskkonna loomisel tekib minul küsimus, kui palju mingeid vahendeid on üldse vaja, nii et nad ei muutuks asjaks iseeneses vaid aitaks õppimisele kaasa?” Ja vastust teab siin vaid iga õppija ise…

Teisest küljest formaalses hariduses ei saagi hetkel täiesti personaalse keskkonna lähenemise peale üle minna, sest tegelikult vaja sellisel juhul suuremaid ümberkorraldusi. Räägime me ju tegelikult siin uuest õppimise kultuurist…

Seitsmes nädal: õpivõrgustikud

Seekord mõtiskleme teemal: mis on võrgustik ning mis teeb ühest võrgustikust õpivõrgustiku…

Suhtevõrgustikest ja sotsiaalsetest võrgustikest on räägitud juba ammu, kuid õpivõrgustik on saanud populaarseks tänu veebi pidevale arengule ja sotsiaalse meedia levikule. Mitmed tehnoloogilised vahendid võimaldavad tänapäeval luua erinevaid võrgustikke inimestega, kes asuvad geograafiliselt üksteisest kaugel. Üks nendest on õpivõrgustik. Nii nagu personaalne õpikeskkond, nii võib öelda ka, et õpivõrgustik on eksisteerinud juba ammu, kuid ilma tehnoloogilise abita. Kuid just tehnoloogia on see, mis muudab õpivõrgustiku mõistet, selle olemust ja ulatust.

Õpivõrgustikke käsitletakse kui ühte uue õppimiskultuuri vältimatut osa. Õpetaja ei ole enam see, kes teadmisi jagab, vaid õppimine toimub erinevates võrgustikes kollektiivselt, õpitakse üksteiselt.

Seda nädalat võiks teemasse sissejuhatuseks alustada siit – lühiessee inimestevahelistest sidemetest võrgustikes. Peab tunnistama, et ülevaatlik materjal õpivõrgustike kohta eesti keeles kahjuks puudub.

Selle nädala tegevused oleme plaaninud üsna “mõtisklevad” ja “arutlevad” kombineerides oma kogemusi ja arusaamu kirjandusest leituga:

Seega, mõtiskle:

  • mida tähendab sinu jaoks mõiste “(õpi)võrgustik”? Mis on need tunnused, mis on omased (õpi)võrgustikele?
  • millised on sinu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? Kuidas need on toetanud sinu eesmärke, tegevusi, enesearengut? Mis on sinu jaoks olnud positiivset, mis negatiivset?
  • “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus kui üks potentsiaalne arenev õpivõrgustik?

Inglise keelset lisalugemist leiab kursuse ajaveebist lugemismaterjali lehelt.

Tegusat nädalat!