Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe

Kuuenda teema postitus tuleb sel korral hilinemisega, kuid eelmises kontakttunnis leppisime kokku, et selle teema materjalid jäävad iseseisvaks lugemiseks ning kohustuslikku blogipostitust ma selles teemas ei oota.

Selles teemas on mul ülevaatlikuks lugemiseks soovitada ka eestikeelne materjal. 2018. aasta sügisel koostas rühm haridustehnoloogia eksperte HITSA eestvedamisel haridust puudutavate tehnoloogiatrendide raporti “Hariduse tehnoloogiakompass”, mis keskendus viiele teemale:

• asjade internet;
• virtuaal- ja liitreaalsus;
• analüütika ja suurandmed;
• tehisintellekt;
• turvaline digimaailm.

Rahvusvaheliselt on kõige olulisem haridustehnoloogia trendide raport Horizon Report. Aastatel 2004–2017 koostas oli Horizon Report koostamise taga New Media Consortium (NMC). Algselt keskendus raport ainult kõrgharidusele (ajaloohuvilised võivad vaadata NMC Horizon Report: 2004 Higher Education Edition), kuid hiljem lisandusid eraldi raportid koolide (2009–2017), muuseumide (2011, 2012, 2013, 2015, 2016) ja raamatukogude (2014–2017) kohta. 2017. aasta lõpus teatas NMC ootamatult pankrotist ning alates 2018. aastast võttis Horizon Report koostamise üle EDUCAUSE. Viimasel kahel aastal on nende eestvedamisel koostatud ainult kõrgharidusele keskenduv raport. Varasemalt NMC eestvedamisel koostatud Horizon Report väljaanded on kättesaadavad EDUCAUSE raamatukogus.

Horizon Report toob välja olulisemad trendid ja tehnoloogiad, mis mõjutavad tehnoloogia rakendamist hariduses lähemal ajal (1…2 aasta jooksul), keskmisel ajavahemikul (3…5 aastat jooksul) ning pikemaajaliselt (üle 5 aasta pärast). 2019. aasta aruandes on lühiajalisteks trendideks füüsilise õpikeskkonna ümberkujundamine ja kombineeritud õpidisainid, keskmise ajavahemiku trendideks innovatsioonikultuurid ja õppimise mõõtmine ning pikemaajalisteks trendideks õppeasutuste töö ümbermõtestamine ja õppekavade “lahtiharutamine” eraldi läbitavateks osadeks.

Alexander, B., Ashford-Rowe, K., Barajas-Murphy, N., Dobbin, G., Knott, J., McCormack, M., … Weber, N. (2019). EDUCAUSE Horizon Report: 2019 Higher Education Edition. Loetud aadressil https://library.educause.edu/resources/2019/4/2019-horizon-report

Soovitan nende aruannetega tutvuda.

Nutiseadmetel põhinevate õpikeskkondadega seoses kasutatakse sageli selliseid mõisteid nagu 1:1 arvutikasutus ja VOSK.

1:1 arvutikasutuse (ingl one-to-one computing) mõiste tuli kasutusele 2000. aastate alguses ning kirjeldab olukorda, kus iga õppija kasutab personaalset arvutit või nutiseadet. Chan et al. (2006) toovad välja 6 olulist võimalust, mida pakub 1:1 arvutikasutus:

• kaasaskantavus;
• sotsiaalne interaktsioon teiste kasutajatega läbi erinevate suhtlus- ja koostöörakenduste;
• võimalus kohandada oma personaalne õpitee;
• kontekstitundlikkus, mis põhineb õppija tegevuste logimisel ning selle põhjal sisu ja kasutajaliidese kohandamisel;
• võrguühendus;
• digitaalse ja füüsilise maailma vahel ühenduse loomine läbi sensorite jms kasutamise.

1:1 arvutikasutuse alal on erinevates maades läbi viidud hulk projekte ja uurimusi, millest annavad kokkuvõtliku ülevaate Islam ja Grönlund (2016). Oma artiklis toovad nad varasemate uurimuste põhjal välja 1:1 arvutikasutuse positiivsed mõjud õppijatele, õpetajatele, õpetamisprotsessile ning kooli ümbritsevale kogukonnale. Õppijate seisukohalt kaasneb Islam ja Grönlund (2016) põhjal 1:1 arvutikasutusega suurem kaasatus ja motiveeritus, parema kvaliteediga tööd, enesejuhitud õppimine, paremad uurimis- ja kirjutamisoskused, paremad arvutikasutusoskused, parem ligipääs sisule, parem kohalkäimine ja väiksem väljalangevus, rohkem aega iseseisvate tööde tegemiseks, parem tugi erivajadustega õppijatele ning süvendatud kognitiivsed oskused.

VOSK / BYOD (Võta Oma Seade Kaasa, ingl Bring Your Own Device) tähendab olukorda, kus õppijad kasutavad oma isiklikke nutiseadmeid. Song ja Kong (2017) uurisid VOSK lähenemise rakendamist kõrgkoolis ning pakuvad välja VOSK lähenemisega seotud lubavuste ja piirangute raamistiku. Lubavuste all toovad 13 VOSK lähenemise omadust, mis toetavad õpitegevuste läbiviimist personaalsete nutiseadmete abil. VOSK lähenemisega seotud piirangud jagunevad Song ja Kong (2017) järgi tehnilisteks, sotsiaalseteks ja personaalseteks piiranguteks.

Nutiseadmete õppetöös kasutamisega seoses on kõneldud ka m-õppest (ingl mobile learning). Kearney, Schuck, Burden ja Aubusson (2012) on uurinud m-õpet pedagoogilisest vaatenurgast ning toonud välja m-õppe teoreetilise raamistiku, mille kesksed komponendid on personaliseeritus, autentsus ja koostöö. Oma artiklis kirjeldavad nad praeguse raamistikuni jõudmist ning analüüsivad oma raamistikku aluseks võttes 6 mobiilõppe stsenaariumit.

Eestis on personaalsete digiseadmete kasutamine hariduses sisse kirjutatud Eesti elukestva õppe strateegiasse aastaks 2020 (Eesti elukestva õppe strateegia 2020, 2014), mille üheks viiest eesmärgist on digipööre elukestvas õppes. Selle saavutamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium käivitanud Digipöörde programmi.

* * *

Pühapäevasest kontakttunnist inspireerituna on teie ülesanne sel korral praktilist laadi. Valida on kahe ülesande vahel:

Variant A

Koostage nutirakenduste ratta rakenduste kasutamisel põhinev innovaatiline õpilugu. Õpiloo koostamisel võite aluseks võtta nutirakenduste ratta kodulehel avaldatud tunnikava vormi. Laadige tunnikava kas failina oma blogipostituse juurde või linkige Google Drivest. Oleme Maiaga ka tänulikud, kui te olete nõus jagama oma õpilugusid nutirakenduste ratta kodulehel.

Variant B

Koostage nutirakenduste ratta rakenduse juhendi.  Juhendi koostamine on üks oluline erialane oskus haridustehnoloogias. Juhendi koostamiseks kasutage rakenduse juhendi malli. Juhul kui nutirakenduste rattal leiate rakenduse, mis on saadaval ka veebi- versioonis, siis võib teha rakenduse  veebiversiooni juhendi.

Mõlemal juhul võiksite postitusse lisada ka oma üldised mõtted nutiseadmiste kasutamise kohta, arvamuse nutiseadmete ratta rakendusvõimalustest, ideed ratta edasiarendamiseks vms.

* * *

Keda huvitab põhjalikum teoreetiline lugemine 1:1 arvutikasutuse, VOSK ja m-õppe kohta, siis siin postituses viidatud 2012–2017 artiklid on minu silmis sobivad alguspunktid. See on kursuse viimane individuaalne blogimisülesanne ning detsembri alguse jätame rühmatöödele.

Viited

Chan, T.-W., Roschelle, J., Hsi, S., Kinshuk, Sharples, M., Brown, T., et al. (2006). One-to-one technology-enhanced learning: An opportunity for global research collaboration. Research and Practice in Technology Enhanced Learning, 1(1), 3–29.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2014). Loetud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

Islam, M. S., & Grönlund, Å. (2016). An international literature review of 1:1 computing in schools. Journal of Educational Change, 17(2), 191–222. http://doi.org/10.1007/s10833-016-9271-y

Kearney, M., Schuck, S., Burden, K., & Aubusson, P. (2012). Viewing mobile learning from a pedagogical perspective. Research in Learning Technology, 20, 7–17. http://doi.org/10.3402/rlt.v20i0/14406

Song, Y., & Kong, S. C. (2017). Affordances and constraints of BYOD (Bring Your Own Device) for learning and teaching in higher education: Teachers’ perspectives. The Internet and Higher Education, 32(C), 39–46. http://doi.org/10.1016/j.iheduc.2016.08.004

Neljanda teema postitus tuleb väikese viivitusega. Sel korral koosneb ülesanne lugemismaterjalist ning väikesest praktilisest tegevusest, milleks on oma personaalse õpikeskkonna kaardistamine.

Traditsiooniliste suletud ning õppeasutusekesksete õpihaldussüsteemide alternatiivina võetid 2000-ndate keskel kaustusele veeb 2.0 ja sotsiaalmeedia vahenditel põhinevad avatud õpikeskkonnad ning sellega seoses hakati kasutama personaalse õpikeskkonna mõistet. Esimesed artiklid ajaveebide kasutamisest õppetöös pärinevad aastast 2003. Veeb 2.0 mõistest inspireerituna avaldas Stephen Downes 2005. aastal paljutsiteeritud artikli “E-learning 2.0”. Personaalsete õpikeskkondade mõiste tuli laiemalt kasutusele 2007 ning aastatel 2010–2014 toimus sellele teemale pühendatud The PLE Conference (neist viimane meie uurimisrühma poolt korraldatuna Tallinnas).

Viimastel aastatel on personaalsete õpikeskkondade mõiste pigem kasutuselt kõrvale jäänud, kuigi õppijakesksed lähenemised ning õppija poolt kontrollitavad sotsiaalmeedia vahenditel põhinevad avatud ja poolavatud õpikeskkonnad on endiselt kasutusel.

Nagu te selle kursuse ülesehitusest aru saate, on minu vaadet õpikeskkondadele mõjutanud olulisel määral just personaalsete õpikeskkondade lähenemine. Seetõttu on selles teemas ka lugemiseks natuke suurem valik artikleid, millest palun teil omakorda valida ühe.

Veeb 2.0 ja sotsiaalmeedia suunalt on valikus kolm artiklit, mis aitavad mõista tausta, kuidas nende vahendite õppetöös kasutamiseni jõuti (järjekorras lihtsamas keerulisema artiklini):

Downes, S. (2005, oktoober). E-learning 2.0. eLearn Magazine. Loetud aadressil http://web.archive.org/web/20110705043636/https://elearnmag.acm.org/featured.cfm?aid=1104968

Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. Loetud aadressil http://www.eurodl.org/materials/contrib/2006/Christian_Dalsgaard.pdf

McLoughlin, C. & Lee, M. J.W. (2007). Social software and participatory learning: Pedagogical choices with technology affordances in the Web 2.0 era. R. J. Atkinson, C. McBeath, S. K. A. Soong, C. & Cheers (toim), ICT: Providing choices for learners and learning. Proceedings ascilite Singapore 2007 (lk 664–675). Singapore: Nanyang Technological University. Loetud aadressil http://www.ascilite.org/conferences/singapore07/procs/mcloughlin.pdf

Personaalse õpikeskkonna kontseptsioonile keskenduvad kolm artiklit. Wilson et al. (2007) toovad oma artiklis välja kuus tunnust, mille poolest personaalsed õpikeskkonnad eristuvad õpihaldussüsteemidest. Johnson ja Liber (2008) on üks tõsisemaid teoreetilisi artikleid personaalsete õpikeskkondade teemal, kuid teistega võrreldes keerulisem lugemine. Väljataga ja Laanpere (2010) keskenduvad pigem personaalsete õpikeskkondade pedagoogilisemale poolele ning õppija rollile.

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://dx.doi.org/10.20368/1971-8829/247

Johnson, M., & Liber, O. (2008). The Personal Learning Environment and the human condition: from theory to teaching practice. Interactive Learning Environments, 16(1), 3–15. https://dx.doi.org/10.1080/10494820701772652

Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. https://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

Väga hea ja praktiline lugemine on Couros (2010), milles kirjeldatakse detailselt ühe avatud õpikeskkonnal põhineva kursuse disaini:

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). Athabasca University Press. Loetud aadressil http://www.aupress.ca/books/120177/ebook/06_Veletsianos_2010-Emerging_Technologies_in_Distance_Education.pdf

Lõpetuseks pakun ma välja enda artikli EduFeedri ja blogipõhiste kursuste kohta, mida ma pole siin kursusel varem katsetanud:

Põldoja, H., Duval, E., & Leinonen, T. (2016). Design and evaluation of an online tool for open learning with blogs. Australasian Journal of Educational Technology, 32(2). https://doi.org/10.14742/ajet.2450

Praktilise poolena palun teil mõelda oma personaalse õpikeskkonna peale ning proovida seda skeemina visualiseerida. Inspiratsiooniks võite vaadata Scott Leslie poolt kogutud personaalse õpikeskkonna diagramme. Nagu te neist näidetest näete, ei ole personaalse õpikeskkonna visualiseerimiseks mingeid kindlaid reegleid. Ma ise olen varasematel aastatel proovinud visualiseerida selle kursuse õpikeskkonda ning oma personaalse õpikeskkonna mobiilirakenduste osa:

• IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud kursuse õpikeskkonna skeem(november 2016)
• Mobiilirakendused personaalse õpikeskkonna osana H.P. näitel (oktoober 2015)

Veebipõhistest joonistusvahenditest on minu soovitus selliste skeemide joonistamiseks kas mingi ideekaardi tarkvara (värske tasuta leid on GitMind) või  draw.io.

Jään ootama teie mõtteid lugemistekstidest, kogemusi personaalsete õpikeskkondade ja Veeb 2.0 vahenditega ning personaalsete õpikeskkondade skeeme. Tehke oma postitus umbes nädala jooksul, siis jääb veel aega arutelude jaoks.

Meie kursuse kolmandaks teemaks on õpihaldussüsteemid. Sel korral saate valida kahe erineva ülesande vahel – praktiline ja teoreetiline.

Praktiliseks ülesandeks on katsetada ühe õpihaldussüsteemi või lihtsama virtuaalse õpikeskkonna võimalusi ning proovida seal luua uue kursuse struktuuri loomist (ajakava lehekülg, üleslaetud või lingitud materjal, ülesanded, arutelufoorumi teema jne). Soovi korral võite katsetuse teha mitmekesi koos nende kaasõppijatega, kes katsetamiseks sama õpikeskkonna valivad.

Õpikeskkondade soovitused on teise kontakttunni esitluses (iCloud link). Loomulikult võite valida ka mõne muu õpikeskkonna, mida minu esitluses välja toodud pole.

Palun kirjutage oma katsetuste kohta kokkuvõtteks postitus enda ajaveebi. Mis teile katsetatud keskkonna juures meeldis? Mis oli ebamugav? Millised probleemid tekkisid? Kas kasutasite/kasutaksite seda keskkonda oma õpilastega? Jne. Palun lisage võimaluse korral ka link enda loodud kursuse katsetusele või paar ekraanipilti.

Teoreetiliseks ülesandeks valisin kolm lugemismaterjali: kaks teadusartiklit ning ühe olulise ajaveebipostituse. Ootan, et te neist ühe allika läbi loeksite ning selle põhjal tekkinud mõtetest ajaveeebipostituse teeks. Esimene artikkel (Watson & Watson, 2007) seletab lahti õpihaldussüsteemidega seotud põhimõisted ning õpihaldussüsteemide funktsionaalsused. Coates, James ja Baldwin (2005) toovad oma metauurimuses teiste autorite põhjal välja põhjused, miks ülikoolid õpihaldussüsteeme kasutavad ning vaatavad kriitiliselt õpihaldussüsteemide mõju õppimisele. Siemensi (2004) ilmunud arvamusartikkel on õpihaldussüsteemide suhtes väga kriitiline leiab, et jäiga struktuuri tõttu pole need tänapäevaseks õppimiseks sobivad.

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y

Coates, H., James, R., & Baldwin, G. (2005). A Critical Examination Of The Effects Of Learning Management Systems On University Teaching And Learning. Tertiary Education and Management, 11(1), 19–36. http://doi.org/10.1007/s11233-004-3567-9

Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://web.archive.org/web/20090918171801/http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Esimese kahe artikli puhul saate ligipääsu TLÜ Akadeemilise raamatukogu kaudu, kolmas on Wayback Machine arhiivis.

Jään teie postitusi ootama umbes nädala jooksul.