Kõigeapealt tahaks ära mainida selle, kui huvitav oli uurida osalejate erinevaid e-portfoolioid. Need olid mõnusalt lihtsad ja selged, kergesti navigeeritavad ja arusaadavad, kujunduse poole pealt stiilselt tagasihoidlikud ja puhtad ning sisu poolest rikkad. Nende hulgast leiab terve rida väga häid näiteid demonstreerimiseks.
Mulle jäi mulje, et suurem osa teist on nõus sellega, et õpetajal võiks olla üks oma isiklik portfoolio, mida kasutada ka atesteerimisel. Julia mõtte “…et e-portfoolio on pigem loominguline tegevus mis suunatud õpetaja enesearengule. Kas võib loovus olla väljastpoolt hinnatud? Kas on see võimalik ühise vormi ja sisu hindamiskriteeriumite puudumisel?” võtame viimasel kontaktpäeval arutlusteemade hulka.
Aga nagu Tiina mainib, et “Oleks mul taipu olnud eelneva 5 aasta jooksul portfooliot pidada (saab ju seadistada nii, et seda keegi peale minu ei näe), oleks atesteerimiseks valmistumine valutu olnud“, siis selles on tegelikult iva sees. Ei pea ju olema portfoolio kogu aeg avalik kõigile, aga mõte koguda kokku ning kuskil salvestada tehtud tööd ja tegemised koos mõtisklustega väärib kindlasti kaalumist. Mine tea, millal ja kus seda võib vaja minna ning siis saab vajadusel kiiresti ühe portfoolio kokku panna. Ja siinkohal annab ju digitaalne tehnoloogia meeletult ruumi loovuseks, oma tegemiste ja saavutuste kogumiseks ning digitaalse jälje salvestamiseks.
Siit edasi minnes Dairi püstitatud küsimuse juurde “…jääb minu jaoks siiski selgusetuks, milline võiks olla e-portfoolio struktuuriliselt, mis vastaks kõige paremini oma arengu ja pädevuste tõendamiseks. Mida e-portfoolios peaks kindlasti kajastama. Tehnoloogilises mõttes on e-portfoolio personaalne veebileht, mille abil oma imagot digitaalse jalajäljena kujundaja ning mis peaksid andma positiivse kuvandi tööandjale kui ka töövõtjale“. Portfoolio struktuur oleneb üsna palju sellest, mis on portfoolio eesmärk ning missuguseid pädevusi soovime demonstreerida. Tegelikult juba portfoolio disain, kokkupanek, selle struktuur ütlevad väga palju inimese ning tema võimalike pädevuste kohta. Siinkohal on väga keeruline anda ühist retsepti, milline peaks olema ühe portfoolio struktuur. Eks e-portfoolio juures kehtib sama vana mõte – KISS (keep it simple and stupid) – lihtsus ja selgus.
Ja selge on see, et “…et e-portfoolio kavandamine on nagu Tallinna linn mis ei saa kunagi valmis ning mida tuleb pärast uue pädevuse omandamist ja uue eesmärgi püstitamisel järkjärguliselt täiendada” (Dairi). Julia mõte siduda e-portfoolio ajateljega on siinkohal vägagi asjakohane.
Minu jaoks portfoolio juures on ikkagi kõige olulisem see fakt, et inimene võtab ette oma tegemised ja saavutused, analüüsib, mõtiskleb ning teeb edasisi plaane nagu Aivi välja toob …aitab muuta meid teadlikuks oma pädevustest ja oskustest, et me oskaks teha teadlikke edasiõppimise ja karjäärivalikuid. Ning miks mitte harjutada juba õpilasi selles suunas arenema.
Ja lõpetuseks Kristeli püstitatud küsimus “…kas see, mida olen tahtnud portfoolioga välja näidata ka tõesti sealt välja paistab? Kas see, mis välja paistab on õige (üle paisutatud või liiga vähene)?“, mis peaks meil kogu aeg teadlikult mõttes olema kui koostame oma portfoolioid…
Suured tänud jagamast ning panustamast!