Haridusalaste mõistete sõnastik edglossary.org defineerib õpikeskkonna kui “mitmesugused füüsilised asukohad, kontekstid ja kultuurid, milles õpilased õpivad”. Eestis on õppekeskkonna mõiste defineeritud riiklikus õppekavas: “Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.” Ühe võimaliku joonise õpikeskkonna komponentidest pakub välja e-õppe valdkonna üks pikaajalisi eestvedajaid Tony Bates oma raamatus “Teaching in a Digital Age”.
Antud kursuse esimese teema lugemismaterjalid keskenduvad kitsamalt virtuaalsetele õpikeskkondadele. Selle teema eesmärgiks on tutvuda õpikeskkonna mõistega ja võrgustiku rolliga õpiprotsessis. Valisin välja kolm lugemismaterjali, millest teie omakorda peaksite valima ühe.
Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. [PDF, 14,7 MB]
Väljataga, Pata ja Priidik (2009) raamatupeatükk on üks paremaid eestikeelseid kirjutisi õpikeskkonna mõistest. Võite siit vahele jätta konkreetseid tarkvararakendusi puudutavad osad (1.5, 1.10, 1.11), kuna rakendused on aastate jooksul palju muutunud.
Dillenbourg, P., Schneider, D., & Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. A. Dimitracopoulou (toim), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (lk 3–18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]
Dillenbourg, Schneider ja Paraskevi (2002) defineerivad oma artiklis seitsme tunnuse kaudu virtuaalse õpikeskkonna mõiste ning arutlevad, millised virtuaalsete õpikeskkondade erinevused võrreldes füüsiliste õpikeskkondadega võiksid õppimise efektiivsust positiivselt mõjutada.
Anderson, T. (2008). Towards a Theory of Online Learning. T. Anderson (toim), The Theory and Practice of Online Learning (lk 45–74). Edmonton: AU Press. [PDF]
Anderson (2008) üritab oma raamatupeatükiga pakkuda teoreetilise aluse e-õppele. Selle järgi on efektiivsel õppimisel neli tunnust: õppija-kesksus, teadmus-kesksus, hindamis-kesksus ja kogukonna-kesksus. Autor arutleb, kuidas veebi kasutamine õppetöös aitab neid nelja tunnust toetada ning mis liiki interaktsioonid toimuvad e-õppes. Artikli tulemusena pakub ta välja e-õppe teoreetilise mudeli esimese põlvkonna veebi ja Veeb 2.0 jaoks.
Teie ülesandeks on tutvuda lugemismaterjali(de)ga ning koostada selle põhjal ajaveebipostitus. Kuidas te mõistate õpikeskkonna mõistet? Mis mõtted teil tekkisid lugemismaterjalidega tutvumise järel? Millised on teie senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana?
Siin pakutud ingliskeelsed artiklid kuuluvad enamtsiteeritud allikate hulka selles teemas. Võite võtta neid minupoolse soovitusena, kuid samas võite otsida ka ise täiendavaid allikaid (otsingumootor Google Scholar, ligipääs artiklitele TLÜ Akadeemilise Raamatukogu poolt tellitud andmebaaside kaudu).
Palun tehke oma postitus selle nädala lõpuks (17.09), siis jääb teine nädal kaaslaste postituste lugemise ja kommentaariarutelude jaoks. Arvestage lugemismaterjalidega tutvumise ning ajaveebipostituse kirjutamise peale kuni 7 tundi tööd ning kaaslaste postituste lugemise ja kommenteerimise peale 2 tundi tööd. Lisage oma postitusse ka link sellele ülesande postitusele siin kursuse ajaveebis.
Jään huviga teie postitusi ootama!
https://wordpress.com/post/liisviinarvuti.wordpress.com/575